30. jaanuaril sõitsin kuue vabatahtlikuga Ristnasse. Kuigi ametlikud teadaanded väitsid, et esmaspäeva jooksul saadakse reostus kontrolli alla, selgus kohapeal, et õnnetuse ulatus on palju suurem ja appi on vaja rohkem vabatahtlikke. Päeva kestel suudeti puhastada umbes 200–300 m randa. Sadu õliseid aule lömitas metsa all tompudena, meres olid linnud õlikänkrates. Suurimas, umbes ruutmeetrises laigus loendasime 20 linnu siluetti. Esmaspäeval koguti 16 lindu, keda loomaaed oli nõus vastu võtma ja pesema.
Teisipäeval saabus rohkem vabatahtlikke, kuid vajalik varustus, s.o. kindad, kummikud ja kaitseülikonnad said kohe otsa. Peale selle tunti suurt puudust instruktoritest, kes oleksid õpetanud vabatahtlikele töövõtteid.
Kolmapäeval saabus Soome WWFist Toni Jokinen, kes tõi ka kaitseülikondi ja kummikuid. Tänu teadetele meedias oli sel päeval esimest korda piisavalt vabatahtlikke (120). Nõva tuletõrjedepoos avati lindude pesemise keskus, kus olid abiks päästeameti töötajad. Õhtuks oli loendatud 300 surnud lindu, loomaaeda viidi umbes sada lindu. Samal päeval pidi ELF tähistama oma 15. aastapäeva, kuid see lükati edasi ning selle asemel olid ELFi töötajad reostuspiirkonnas abiks nõu ja jõuga.
Neljapäevaks olid päästetööd juba küllaldaselt koordineeritud. Inimesed jagati rühmadesse ja nad said kindlad ülesanded. Põhiliselt pesti linde ja koristati randa. Reedel saabusid väliseksperdid Belgiast ja Inglismaalt. Senine lindude pesemise metoodika tunnistati valeks: soovitati kohe anda lindudele juua glükoosi- ja mineraalaineterohket jooki, et korvata veekaotust ning hoida linde soojas. Pühapäeval koliti lindude pesemise keskus Tallinna, Rene Kuulmannile kuuluvasse linnasauna.
Esimestel päevadel peeti esmatähtsaks lindude kiiret puhastamist. Tegelikult on olulisem hoopis see, et lind oleks kosunud ja tugev, et kurnavat pesu üle elada. Õliga määrdunud ja juba kuivanud suled otseselt lindu ei ohusta: õli ei suuda läbi sulestiku nahani tungida. Hoopis suurem kahju tekib sellest, kui ta sööb end puhastades õli sisse, aga juba kuivanud naftat nad ei noki. Kui lind pole liiga palju õli söönud ja suudab stressist üle olla, võib ta paari nädala pärast tagasi loodusesse lasta.
|