2006/6



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2006/6
Kui kaugele on jõudnud töö Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava kallal?

Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava on üks esimesi, mis Eestis hoiualade jaoks üldse on tehtud ja kaante vahele saanud.

Töö kaitsekorralduskavaga algas pärast Võrtsjärve hoiuala kinnitamist. Hoiualaks sai Võrtsjärv ja selle lähim ümbrus Eesti Natura-alade valiku käigus tehtud inventuuride alusel. Ornitoloogide hinnangul on Võrtsjärv siseveekogudest üks olulisemaid lindude rände- ja peatuspaiku. Väiksema väärtusega ei ole ka luhad, mis kahjuks on praegu veel osaliselt võsastunud, samuti poldrid. Võrtsjärve kallastel on säilinud ka vanametsa. Kokku on Viljandi-, Tartu- ja Valgamaal asuval hoiualal pinda 29 276 hektarit, millest enamiku hõlmab muidugi järv.

Kaitsekorralduskava esialgne variant on nüüd valmis ja enne kui saadame ta retsenseerida, avalikustame kava suvel. Kavaga saavad inimesed tutvuda kohalikes omavalitsustes; neid on järve ümber seitse. Kus ja kui kaua kava uurida saab, teatatakse valla- ja maakonnalehtedes. Vallasekretäri kätte saab jätta oma kirjaliku arvamuse või ettepaneku kava muutmise kohta ja kui vaja, kutsume inimesed kokku avalikule arutelule. Kõik olulise püüame kavasse võtta ja sügiseks võiks see valmis olla.

Kaitsekorralduskava on tegevuskava, mis koostatakse kümneks aastaks. Kuna hoiualale kaitse-eeskirja ei kehtestata ja looduskasutustingimused tulenevad otse looduskaitseseadusest, siis ongi kaitsekorralduskava see dokument, mis aitab kasutada ala nii, et inimesed ei peaks planeeritud tegevustest loobuma ja loodus saaks hoitud. Inventuuride alusel on valitud ka luhad, mille taastamiseks ja hoolduseks on edaspidi võimalik taotleda riigilt maahooldustoetust.

Nii et hoolimata aeg-ajalt üle Eesti levivast enamasti teadmatusest tulenevast tõrjuvast hoiakust Natura suhtes, on Võrtsjärvel asjad kulgenud enam-vähem positiivselt. Kõige suuremad hirmud on olnud kaluritel: äkki keelatakse kalapüük Võrtsjärvel hoopis ära. Kalapüüki looduse kaitsmine ei sega. Tähtis on, et inimesed oleksid oma mõtete ja ideedega kava koostamisse kaasatud. Tegevused, mis on ajast aega olnud omased sellele piirkonnale, ei lakka ka edaspidi.



Hille Lapp, Viljandimaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012