2006/6



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2006/6 | SISUKORD
Essee EL 2006/6

KS JAANIKUU HEIETUS
Pikk ootamise aeg, et puud ometi kord lehte lheksid ja porihall maakamar taas roheliselt haljendaks, oleks kui kauge minevik. Nii hbematult lihtne on harjuda sellega, mis hea ja ilus.
  • Loe lähemalt...
  •  

    artikkel EL 2006/6

    Laevad meie merel: nnistus vi nnetus
    Kui mullu randasid rsinud veetus oli puhtalt loodusjudude mllu tagajrg, siis tnavu on Eesti randades end ilmutanud inimeste ktet laevannetused. Reostuse tegeliku ulatuse saame teada ehk suveks.
  • Loe lähemalt...

  • Jksood soodeks tagasi
    Eestis on ligikaudu 10 000 hektarit turbatootjatest hljatud jksoid. Kuidas muuta need alad taas toimivateks, elusateks soodeks, seda on kasulik ppida Kanada kogemustest.
  • Loe lähemalt...

  • Vaabinas varises vanakurja varikatus
    Uuest liivakivikoopast ei saa just sageli teada anda. Nivad ju kik koobaste teket soodustavad tegurid madalseisus olevat: nrgvett vhe, voolusooned ummistunud, maastik vsane, vanakuri rahulik ...
  • Loe lähemalt...

  • Tavaline tait?
    Tait ei ole meil haruldane, kuid ta on vga varjatud eluviisiga lind: seeprast teda eriti ei teata. Ent jlgida mnda aega lhedalt taidapere toimetusi annab elamuse, mida tasub meenutada ja teistegagi jagada.
  • Loe lähemalt...

  • Kalev Pid, Eesti parimaid giide
    22. juunil saanuks elvalane Kalev Pid 70.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 2006/6

    Ships on our sea: blessing or misfortune?
    Tarmo Soomere looks at the down side of ship traffic: drowned ships, oil-spilled water and all of the pollution ends up on the coasts. Moreover, waves caused by ships destroy coasts and harbours, ship traffic may involve accidents, small- and large-scale oil spills, noise, emission of solid particles and waste waters.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Lugeja ksib EL 2006/6

    Kuidas kaitsta plispuid kobraste eest?
    Eestis on piirkondi, kus koprapere teeb pris palju pahandust. Kahju kll, aga siiski on viimne aeg hakata kobraste eest kaitsma jgede ja jrvede rseid plispuid.
  • Loe lähemalt...

  • Kilplutikat tunned lhnast ja kibedast maitsest
    Enn Lumet ti toimetusse pildi vikesest erksavrvilisest putukast koos ksimusega: kes see on ja mida ta otsib koeraprirohult?
  • Loe lähemalt...
  •  

    Panin thele EL 2006/6

    Tmmu kurereha tulnukana Eestis
    Eesti taimestik on kujunenud prast viimast jaega, seega ligi 12 000 aasta jooksul. Ent uusi liike saabub ikka juurde, seda nii looduslikul teel kui ka inimese kaasabil.
  • Loe lähemalt...

  • Kas valgepk ikka kasvab Eestis?
    Mned aastad tagasi ilmus Eesti Looduses snum pealkirjaga Kas valgepk kasvab Eestis nd looduslikult? [1]. Sellele ksimusele tuleb kll vastata eitavalt.
  • Loe lähemalt...

  • Talvik Kullamaa mbruses
    Kullamaa Liivamgede taga Marimetsa looduskaitseala lunaserva liivikutel torkasid mullu sgisel silma tihedad talvikute rhmad. Talvikut (Chimaphila umbellata), kanarbikuliste sugukonda kuuluvat igihaljast poolpsast, kasvab hajusalt le Eesti, sagedamini Kagu-Eestis ja lnesaartel kuivades mnni- ja segametsades.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu EL 2006/6

    Vali endale looduskaitsja raske, kuid huvitav elukutse!
    Tiit Randla on sndinud 11. aprillil 1940 Tallinnas.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Poster EL 2006/6

    Kobrastel klas
    hel kenal maikuuhtul otsustasin minna Emaje rde konni pildistama. Kahjuks ma neid ei kuulnud ega ninud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL ksib EL 2006/6

    Kui kaugele on judnud t Vrtsjrve hoiuala kaitsekorralduskava kallal?
    Vrtsjrve hoiuala kaitsekorralduskava on ks esimesi, mis Eestis hoiualade jaoks ldse on tehtud ja kaante vahele saanud.
  • Loe lähemalt...

  • Mis on Eesti eluteaduse hoidja auhind ja kes on selle siiani plvinud?
    Eesti eluteaduse hoidja auhind asutati 1984. aasta veebruaris, kui thistasime EPA peeglite saalis pidulikult Duk-Duki kmnendat aastapeva.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Aasta puu EL 2006/6

    Pajulembesed putukad
    Paju on paljude putukate toitja. Varakevadel mrkame neid, kes urbadel end nektariga kosutavad, hiljem tuleb hoopis teist laadi seltskond: pungagijad, lehenrijad ja -rullijad, pahkade kasvatajad, okste nestajad ja tves uuristajad.
  • Loe lähemalt...

  • Rasina remmelgas
    Rasina vana kiriku krval seisab pline remmelgas, tpsemalt hberemmelgas. Puul on kaks phiharu, mis omakorda veel harunevad.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2006/6

    Pildiga vi pildita?
    Pev enne ajakirja trkkiminekut judsin prast vlitid Prnumaal majale, vtsin turismitalus saapad jalast ja judsin just arvuti kivitada, kui talu peremees kutsus mind loojuva pikese pikka punast kiirt pildistama. Kuni sussid uuesti saabaste vastu vahetasin, oli pikk punane kiir puu taha kadunud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Vastukaja EL 2006/6

    Veel rotikuningast
    Tienduseks Andrei Miljutini artiklile Rotikuningad Eestis ja mujal, EL 2005, 56 (7): 4649.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Matkarada EL 2006/6

    le Kakerdaja raba
    Kakerdaja on ks Krvemaa suurimaid, sgavamaid ja ehk ka ilusamaid rabasid. Mdunud suvel ehitatud laudteejtk vimaldab seda letada ka neil, kes pole rabas liikudes eriti osavad.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Euroopa haruldused Eestis EL 2006/6

    Kukulinnu ptid ehk kaunis kuldking
    Kuldking on taim, kes psib oma kasvupaigas vga kaua, aga uusi paiku asustab harva ja visalt. Vib oletada, et mnisada aastat tagasi oli ta Eestis ja meie naaberaladel, ilmselt ka Kesk-Euroopas, vrdlemisi laialt levinud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kaitsealad EL 2006/6

    Mrjamaa jrtade maastikukaitseala
    Kui otsida maakaardilt les Mrjamaa alevik, ei paista selle mbruses vesisest kohanimest hoolimata htki suuremat jrve ega jge. Nimekuju allikana on naljaga pooleks pakutud siinset kunagist krtsirohkust: jooksid ju Mrjamaale kokku viie misa Haimre, Orgita, Stke, Kasti ja Mrjamaa piirid.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012