Eesti taimestik on kujunenud pärast viimast jääaega, seega ligi 12 000 aasta jooksul. Ent uusi liike saabub ikka juurde, seda nii looduslikul teel kui ka inimese kaasabil. Mõningatel kirjandusandmetel on meie aladele tulnukana saabunud ka tõmmu kurereha (Geranium phaeum), kuid Eesti floora põhjalikumal uurimisel pole seda liiki seni leitud ega tema olemasolu herbaarmaterjaliga tõestatud [ 2, 3].

Tõmmu kurereha looduslik levila jääb Lõuna-Euroopasse, kus ta kasvab mägedes kuni 2400 m kõrgusel. Ent metsistunult leidub seda taime ka põhilevilast põhja pool [4].

Matkal Tartu ümbruse parkidesse 2004. aasta juulis leidsin Unipiha pargis tiheda kurerehakogumi peaaegu poolehektarisel alal. Kogum oli osalt niidetud, osalt mitte. Niitmata pargirohustus köitsid tähelepanu üksikud hilja õitsevad kurerehad oma hästi tumedate õitega. Mööda tammealleed parki sisenedes torkas juba eemalt silma selle taimeliigi ühtlane kõrgus nii niidetud kui ka niitmata alal. Niitmata kurerehad olid umbes poole meetri kõrgused, püstiste harunemata vartega, mille ülaosas paistsid väikesed näärmekarvad ja alaosas purpursed täpid. Mulla eemaldamisel tuli maa seest nähtavale tugev, veidi tõusev risoom.

Eestikeelseist taimemäärajaist abi ei saanud, järelikult pidi tegu olema võõrliigiga, mis võis olla siia parki levinud kunagise mõisasaksa lillepeenralt.

Liigitunnused. Juurmised lehed on tõmmul kurerehal kuni viie sentimeetri pikkuse rootsuga, 6–10 cm laiad, 7–9 hõlmaga ja hambulise servaga; varrelehed vähemate hõlmadega ja väiksemad. Lehelabad hoiduvad horisontaalselt. Viietine õiekroon on kausjalt lame, kuni 2 cm läbimõõdus: kroonlehed äraspidimunajad, tipus sämpumata ja alusel heledamad; tupplehed väikesed, kuni 11 mm pikad; tolmukaid kuni 10, need on tupplehtedest pikemad, allosas karvased. Õied varre tipul kahekaupa, õieraag väikeste näärmekarvadega, tupplehtedest kuni neli korda pikem. Valminud viljad paiknevad rõhtsatel või allapoole kooldunud raagudel: vili lühikese nokaga, kuni 2,6 cm pikk [1]. Unipiha pargis olid mõned viljad tipu poole viieks osaviljaks lahti keerdunud ja seemned juba välja paisanud.

Unipiha leiukohas kasvavatest taimedest on tõenduseksemplarid hoiul Tartu ülikooli botaanikamuuseumi herbaariumis. Kümmekond taime kasvab alates selle aasta kevadest Tartu ülikooli botaanikaaia peenardel.

1. Cullen, J. et al. (eds.) 1997. The European Garden Flora, V. Cambridge University Press: 48.

2. Kukk, Toomas 1999. Eesti taimestik. Teaduste Akadeemia Kirjastus. Tartu–Tallinn: 181.

3. Kuusk, Vilma et al. (eds.) 1996. Flora of the Baltic Countries, II, Eesti Loodusfoto AS, Tartu: 168.

4. Tutin, T. G. et al. (eds.) 1968. Flora Europaea, II. Cambridge University Press, Cambridge:196
<