2006/6



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2006/6
Kalev Pid, Eesti parimaid giide

22. juunil saanuks elvalane Kalev Pid 70. Nimetada teda Eesti parimaks giidiks on kll selle loo autori isiklik arvamus, kuid vaielgu sellele vastu keegi, kes on Pidi juhendusel ekskursiooni kaasa teinud.

Kalev sndis koos kaksikvennaga 22. juunil 1936 Tallinnas Nmmel. Edasine elu kulges vendadel vikelastekodus. Pidide pere lapsendas Kalevi, vend sattus teise peresse. Pidide eluase Tartus hvis 1944. aasta pommitamisel, seetttu asuti jrgmisel aastal elama Elvasse. Kalev lpetas Elva keskkooli 1954 ning Tartu likooli 1961.

ppisin Kalevit tundma TR geograafiakateedris. Ehkki ta oli alustanud pinguid kolm aastat varem, ji likooli lpetamine venima. Diplomitna koostas ta Kriku spordibaasi reljeefi kaardi ning selle juurde kuulus ka Kriku mbruse reljeefi makett. Viimast valmistas ta kateedris ning kis seda seal aeg-ajalt tiendamas. Kaart on praegugi Kriku spordibaasis.

Kuidas temast sai geograaf, on Kalev kirjutanud kateedri juhatajale Endel Varepile phendatud artiklis [1]: Kodus olid mind juba mletamahaku algusest vlunud vrvilised kaardid nende seltsis oli huvitav olla tundide viisi. Huvi raamatute vastu sai alguse samuti lapseplvekodust, kus osteti muude raamatute krval ka Maailma maad ja rahvad ksikvihke.

Eesti raamatu aastal pajatas Kalev raadiointervjuus nende pere ebannestunud katsest pseda lnde 1944. aasta suve lpul. Mletamist mda mindi hobusega hte Lne-Eesti sadamasse. Tollel sidul olnud tal kaasas kaks raamatut: Jaan Vahtra TaevaskodaValgemetsa ning Edgar Kanti Suur-Saksamaa.

2000. aastal oli Kalevil Tartumaa suurim isiklik raamatukogu. Ekskursioonidel ei jtnud ta kimata sealsetes antikvariaatides, kust prines suur osa tema raamatutest ning maakaartidest ja atlastest.


Andmestikku snnimaa kohta tiendas Kalev pidevalt. Veel viidatud artiklist: Minu omaloodud Eesti topograafiline kartoteek 45 000 infolehega on mahult Endel Varepi omast kll tublisti viksem, ent ma tunnen oma tkabinetis koduhubasust, kui selles on niipalju kodumaatunnetust, et Eestimaa on nagu minu juures. Ta oli innukas kodu-uurija. Eriti huvitas teda Hellenurme mehe Alexander Theodor von Middendorffi elu ja tegevus, mida ta kajastas mitmes artiklis ja raamatus 1993. aastal.

Kalev andis 7-klassilises koolis vlja klassi ajalehte. See oli masinakirjas ning seda ilmestasid ta enda joonistused. See oli veel Stalini eluajal, mis iseenesest oli julge ettevtmine. hes eksemplaris ajalehte ilmus le kmne numbri.

Misaprouast vanuri abistamise eest kinkinud tolle Saksamaal elavad ttred Kalevile tnutheks uhke maja Elva Kaseklas. Proua meenutuseks oli hes toas temale phendatud nurk. Pline poissmees Kalev pani seks vlivoodi keset suurt saalitaolist tuba. Keset lage oli ni ning selles NSVL Euroopa osa kaart. htuti selle kaardi alla magama heites teinud Kalev enne uinumist mingi ekskursiooni lbi. Maja ees oli Kalevil infopunkt tulp viitadega, mis nitasid kaugust Phjanabale, Lunanabale, Moskvasse, New Yorki jne.

Kaleviga sai koos oldud Eesti geograafia seltsi (EGS) Valdaimaa ekskursioonil 1968. aastal. Novgorodis olles tutvustas ta Sofia peakirikut Esimese maailmasja ajal saksa sduritele trkitud turismibrori kaudu. Drang nach Osten ei nidanud ainult eluruumi laiendamist, vaid ka silmaringi avardamist. Tolles broris ei hoiatatud sdureid surmasaamise eest, kuid oli viidatud pahedele, mida ti kaasa liederlichen Leben.

Kalev oli ajutiselt Valdaisse tagasi toonud kunagi seal valatud ning Eestis maha mdud aisakella (Valdais valatud kellad olnud tuntud). Kellal oli venekeelne kiri: Kupi, ne skupi (Osta, ra koonerda). Kalevil oli aisakellade ja kuljuste kogu. Tema ks hobisid olid ka hobused. Kalevi sulest on ilmunud artikleid voorimeeste ajaloo kohta.

Millalgi 1980. aastatel olime koos geograafia seltsi Karjala sidul. Tagasisidul Leningradi judes anti sna Kalevile. Ta tutvustas iga nhtud silla ja kanali ehitamise-rajamise ajalugu, viitas igale vhegi eestlastega seotud hoonele, teadis, et mlestusmrk Ivan Gazale he tehase juures on phendatud eestlasele Jaan Haasile. Loomulikult teadis Kalev ka kiki Leningradi Lenineid nime- ning ngupidi. Nende prast olnud tal kunagi pahanduski. Jrjekordse Lenini juures lausunud Kalev vrsirea: Tna Lenin, homme Lenin, lehomme jlle Lenin! Tolle tlemise prast tulnud tal prast koju judmist parteibosside jutul kia.

Kui Kalevilt ksiti, kuidas ta kike seda nii hsti teab, saadi vastuseks: Kige Leningradis rattaga, aga mitte bussiga! Elvas asutas ta jalgrattaklubi Velorm ning oli selle president. Kunagi sattusin kuulama Kaleviga tehtud raadiointervjuud jalgrattamatka teemal. Kalev oli kehalt, nagu ta ise tles, korpulent. Reporter ksis, kas ratas tema all ikka vastu peab. Pidi pidama kll, ainult mitmel korral olevat ra varastatud.


Pikemat aega ttas Kalev petajana Elva htukeskkoolis. Tema sealne kauaaegne kolleeg ja peretuttav, Tartu muuseumi peavarahoidja Heli Zink iseloomustas Kalevit kui giidi. Ta valdas vene ja saksa keelt, tundis vga hsti Liivimaa ajalugu, Riia linna ja Peterburi. Ermitaai tohututes saalides osanud ta alati viia pilased kige vajalikuma juurde. Oma laialdaste sidemetega oli ta alati kindlustanud bimiskoha.

Kalev oli musikaalne, ta armastas klassikalist muusikat. 1975. aastal oli ta ks Eesti Straussi hingu asutajatest ja pidas sidet Viiniga. Bussis laulis mnikord ka ise. Tema hobi oli ka pildistamine. Kunagi ta tles, kui tore olevat sita rolleriga mda snnimaad ning seda pildistada. Kalevil oli suur kogu slaide Eestimaast. Kord laenasin temalt neid komplekti Eesti tutvustamiseks. Need slaidid on siiani tagastamata ja olgu see kirjutis kompensatsiooniks selle eest.


1. Pid, Kalev 1999. Geograafia-taati meenutustes. Jri Roosaare (koost.). Professor Endel Varep. Artikleid ja mlestusi. Tartu likool, geograafia instituut: 111112.



Tiit Petersoo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet