Rasina vana kiriku kõrval seisab põline remmelgas, täpsemalt hõberemmelgas. Puul on kaks põhiharu, mis omakorda veel harunevad. Põhiharude lahknemiskohast allapoole on tüvi hakanud pooleks vajuma. Maapinna lähedal, kus tüvi veel enam-vähem koos, küünib selle ümbermõõt ligi 11 meetrini, puudeuurija Hendrik Relve on pakkunud täpse mõõduna 1092 cm [1]. See teeb puuhiiglasest Eesti jämedaima remmelga ja Põlvamaa jämedaima puu. Relve hinnangul peaks puul vanust olema 120–150 aastat.

Puu sünnilugu pärineb Rasina külas 1931. a. sündinud Vello Punningult, kelle räägitu on Hendrik Relve kirjutanud ka oma põlispuude raamatusse:

1879. a. kevadel hakanud taluperemees Karel Punning minema magasiaita seemnevilja järele. Olnud parajasti teedelagunemise aeg. Seepärast lõiganud mees kodu lähedalt paju küljest paraja kepi, millega kehvades kohtades sundida hobust edasi liikuma. Külasse jõudnud, torganud ta kepi lasipuu kõrvale maa sisse. Sinna see kepp ununenudki. Mitu kuud hiljem samasse kohta sattudes leidnud ta, et kepile on lehed külge kasvanud. Mees mõelnud: “Näe, vits on lehed külge võtnud, las kasvab!” [1]

Hiigelpaju on looduskaitse all juba 1972. aastast. 2000. aastal, mil üks põhiharudest oli juba murdumas, pandi Põlvamaa keskkonnateenistuse eestvõttel kummagi haru alla puust toed. Need hoiavad küll puu harusid mõnda aega, kuid sellest hoolimata on oht, et ajahambast tugevasti puretud tüvi mõnest kohast järele annab. Viimaste aastate tormidele-tuultele on vanake õnneks veel vastu pidanud.

1. Relve, Hendrik 2003. Põlispuud. Koolibri, Tallinn: 226–227.