2006/6



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lugeja ksib EL 2006/6
Kilplutikat tunned lhnast ja kibedast maitsest

Enn Lumet ti toimetusse pildi vikesest erksavrvilisest putukast koos ksimusega: kes see on ja mida ta otsib koeraprirohult?

Siin on objektiivi ette jnud kilplutika vastne. Kahjuks ei saa vaegmoondega putukaid vastse jrgi pris kindlalt mrata, seeprast pole ka vastavaid mrajaid. Neid on kll ptud teha, kuid asi on keerukas seetttu, et vastsed lbivad oma arengus 45 vlimuselt erisugust jrku. Niisiis tuleks koostada mraja kigepealt selleks, et teha kindlaks vastsejrk ja alles siis teine, mis aitab ra tunda liigi. Selleprast ongi senini piirdutud valmikute mrajatega.

Kilplutikad on sna suured, ja nagu nimetuski tleb, laia kilbitaolise kehaga putukad. Nad toituvad taimede mahlast. Suurimad Eestis elavad kilplutiklased on kuni 15 mm pikad. Et vastne jalutab koeraprirohul, on ilmselt juhus. Siiski on ka lutikatega nii, et mningaid liike vib sagedamini nha krrelistel, teisi marjadel, kolmandaid aga puudel ja psastel. Ent on ka liike, kes elavad ainult hel kindlal taimeliigil.

Eestis on seni leitud veidi alla 40 liigi kilplutikaid. Need enamasti rohekates toonides putukad on looduses tavaliselt vhe mrgatavad. Mni liik vib teatud piirides oma vrvust elu jooksul ka muuta: kaskedel elav kilplutikas (Palomena prasina) on algul roheline, kuid sgise poole muutub pruunikamaks; prast talvitumist metsakdus on ta aga jlle roheline. Ilmselt on ta kohastunud elupaiga vrvimuutustega: sgise poole taimed kuivavad ja mbrus muutub pruunikamaks, kevadel jb ta aga mrkamatuks esimeste trkavate ereroheliste lehtede vahel.

Kui aga suvel metsas kies panete suhu isuratava metsmaasika vi vaarika ja tunnete kibedat maitset, siis teadke, et marjamaitse rikkus ra marjalutika (Dolycoris baccarum) silmapaistmatu vastne, kelle olite koos marjaga kogemata suhu pistnud. Kikidel lutikatel on enesekaitseks nn. vinanrmetest erituv ebameeldiva lhna ja maitsega vedelik. Nrmed ise paiknevad rindmikus ning avanevad selle klgedel. Vinanrmete vedeliku spetsiifilist lhna tunnete ka siis, kui lutika ktte vtate. Siinkohal vike hoiatus: suuremad kilplutikad vivad enesekaitseks oma pika iminokaga sna valusasti torgata.

Lutikaid neb meil looduses varakevadest hilissgiseni. Kilplutikate elutskkel on aga selline, et nende valmikud liiguvad kevadel prast talvitumist ja alates hilissuvest. Vahepealse aja veedavad nad vastsetena ega paista tavaliselt eriti silma.



Enn Lumet, vastab entomoloog Mati Martin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet