09/2002



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
tjuhend EL 09/2002
Tigude kogumise kunst

Tigusid ei ole lihtne koguda: see t nuab tpsust, korrektsust, jrjepidevust ja aega. Teokollektsioon on nnestunud, kui keegi saab seda ka sada aastat hiljem oma ts kasutada.

Inimestel on kombeks mbritsevat maailma kirjeldada, sstematiseerida ja ka koguda. Kollektsioneerida vib niteks ilusaid asju, raha vi hoopis tigusid. Paljud koguvad tigusid nende ilusate kodade tttu sageli kaunistavad kaminaservi troopiliste merede limuste vrvilised ja ogalised kojad. Teokarpe on sna lihtne silitada, sest nende tugev mineraliseerunud koda psib sajandeid. Teokollektsiooni puhul pole vaja vaeva nha mrgitamise vi sgavklmutamisega, et eemale trjuda mitmesuguseid kahjureid, mis vivad hvitada niteks putuka- vi taimekogusid.

Thje teokodasid vib loodusest korjata igaks ja teha endale vikese vahva teokogu. Nende toredate loomakeste elutee lpetamiseks peab aga olema tsine phjus: tavaliselt uurimist, mille tulemus annab vastuse mingile olulisele ksimusele. Tigude teaduslik uurimine on malakoloogide ehk limuseuurijate prusmaa. Mned alustavad uue kogu loomist, mned tiendavad teiste kollektsiooni. Kindlate reeglite jrgi korrastatud ja etikettidega varustatud kollektsiooni vib nimetada teaduslikuks koguks. Eestis on viimastel aastatel tigusid kogutud selleks, et hinnata tigude arvukust ja liigirikkust Eesti metsades [1] vi teha kindlaks Ida-Virumaa tstusheite mju tigudele [2]. Kui hakata tigusid suuremal arvul loodusest korjama, peab olema kindel, et t lpptulemusena suudetakse kirjutada niteks trkis ilmuv teadusartikkel.

Tigude korjamise meetodid. Vaid umbes neljandik Eesti tigudest on silmaga nhtavad, suurem osa jb nende pisikeste kodade ja varjatud eluviisi tttu mrkamatuks. Kes see ikka topib oma nina sambla sisse vi puurondi alla? Suuremad teod, nagu vsa-vttigu ja kiritigu, on kll tuntud, kuid spetsialistile pakub erilist huvi just see pisikeste seltskond. Eesti maismaatigude uurijad korjavad tigusid peamiselt kahe meetodi alusel.

Ruudumeetodi puhul valmistatakse enne vlitdele minekut ruut (niteks puuliistudest) kljepikkusega 25 sentimeetrit. Uurimisalale juhuslikult asetatud ruudust vetakse selle sisse jvad taimed, samblad ja kogu kdukiht proovikotti (sobib kilekott). Tavaliselt vetakse hest uurimiskohast (biotoobist) kmme proovi. Proovikott tuleb korralikult sulgeda ja silt peale panna (koti sisse pistetud pabersilt vib laborisse judes olla ra sdud). Sildile mrgitakse kuupev, proovikoht, proovinumber ja proovivtja nimi. Soovitatav on panna thja ruudu sisse veidi varist, oksakesi vi muud materjali, et soodustada ala taastaimestumist. Ka lbivaadatud materjali viks ruutudesse tagasi puistata (eesktt siis, kui sortimispaik on lhedal)

Selameetodi puhul peab vlitdele kaasa vtma suure sela (silma suurus 11 cm), aluse, kuhu kogutud materjal seluda, ja kindla suurusega anuma (niteks pooleliitrise purgi). Siis knnitakse proovialal ringi ja vetakse proovikotti kik kttesaadav: kdu, taimed, sammal, varis jne. Koti sisu selutakse lbi sela. Selutud materjalist vetakse teatud hulk, niteks pool liitrit, see pannakse thja kotti ja kotile kinnitatakse silt. hest kohast selutakse harilikult viis pooleliitrist proovi. Selle meetodi puhul tuleb arvestada, et selasilmast suuremad teod ei mahu lbi sela. Siiski ei j need liigid tavaliselt kajastamata, kuna viksema kojaga nooremad isendid vivad olla selutud materjali hulgas. Selameetodi eelis ruudumeetodiga vrreldes on viksem tmaht.


Pikese vi vihmaga. Eri meetodi jrgi tigusid kogudes peab kindlasti arvestama ilmaolusid, s.t. tundma oma uurimisobjekti eluviise. Kuna enamik maismaatigusid on niiskuslembesed loomad, siis kindlasti ei maksa teoproove vtta prast pikemat puaperioodi. Sel ajal on teod nn. suveunes: pugenud nii varjulisse kohta kui vimalik kas kivide vi tvede alla, sgavamale kdu- vi mullakihti vi koguni puu otsa (vtteod, viinametigu). Selameetodit pole arukas kasutada vga niiske ilmaga vi vihma ajal. Sel ajal on eriti viksemad teod kleepunud taimede ja kdu klge ning selumine ei anna objektiivset tulemust. Kui proove vetakse pikema perioodi jooksul, peaks ilm proovivtu ajal olema sna hesugune. Parim aeg tigusid vaadelda, niteks nende kitumist jlgida, on muidugi prast kosutavat vihma.


Proovide sortimine. Kui proovid vetud, jrgneb tubane t. Kuna Eesti kige viksemad teod on vaid 1,5 mm pikkused, peab tlaud olema vga hea valgusega ja abiks tuleb vtta ka luup. Proovikoti sisu kallatakse valgele alusele (paberile). Edasine t nuab kannatlikkust: prooviruudu taimed ja suuremad raod tuleb hoolikalt le kontrollida. htlast kdu-, varise- ja huumusehunnikut tuleb hakata servast spaatliga sortima ja leitud teod vlja noppida. Algaja vib karta, et kige viksemad teod jvadki liivaterade vahel mrkamata, kuid spiraalne elusa looma moodustatud teokoda paistab siiski kohe silma. Vljanopitud teod pannakse kas topsi (filmitopsi) vi niteks vikesesse pealt suletavasse kilekotikesse, kusjuures oluline on, et need saaksid samasuguse sildi, mis oli proovikotil. Otstarbekas on panna viksed (alla viiemillimeetrised) ja suured (le viiemillimeetrised) teod eraldi. Muidu vib juhtuda, et hiljem loomi mrates ja isendeid le lugedes on vikesed teod kadunud suurte kodade sisse ja suur vaev asjatu.

Kui kasutate pintsette, vib leitud teo transport kduproovist topsi ebannestuda. hukese kojaseinaga teost ei j tugevama vajutuse korral midagi mratavat jrele, liiga rnalt hoituna pudiseb ta pintsettide vahelt sootuks. Tigusid vib transportida spaatli otsaga, millega on hea kdu, varist ja mulda lkata. Kiireim ja kindlaim viis vike tigu oma kohale viia on uurija mrja srmeotsa vi prepareerimisnela klge kinnitatuna. Veel tuleb teouurijaid hoiatada, et t kohale kummardudes ei tohi aevastada ega naerma pahvatada. Kllap on nii mnedki huvitavad andmed prandapragude vahele kukkudes teadusele jdavalt kaduma linud.

Elusaid tigusid soovitatakse enne kollektsioneerimist veidi aega 70% piirituses hoida. Kui proovi sattunud silmaga nhtavad teod on juba kollektsioonis olemas, peaks nende vajalikud andmed kohe les mrkima ja loomad loodusesse tagasi viima. Nlkjad tuleb kohe mrata, sest lambialune palavus mjub neile sna pea hukutavalt ja siis on neid raske vlimuse jrgi mrata.

Kui kduproovid sorditud, saab asuda kige pnevama ja algajale ka raskeima etapi juurde. See on tigude mramine, millest tuleb juttu jrgmises Eesti Looduse numbris.


Teokogu ehk -kollektsioon. Mratud (vi ka mramata, aga kojakuju jrgi rhmadesse jaotatud) teod paigutatakse kollektsiooni, mida hoitakse tavaliselt sahtlites, peidus pikesevalguse eest. Sahtlis on iga liigi jaoks eraldi karp, milles on eri kohtadest kogutud sama liigi isenditega topsid ehk probiirid. Samast kohast kogutud hte liiki teod pannakse hte topsi. Sobivaimad on lbipaistvad topsid, siis on tigusid hea vaadata. Peale eksemplari on kige olulisem silt ehk etikett. Etikett on nagu teo pass, kus on kirjas kik thtsad nitajad.


Kigi andmetega etiketti ei asenda mingi kood ega number, sest mrkmik, kataloog vi ka fail vib kollektsiooni jrgmisele kasutajale olla kttesaamatu ning selle kadumisel kaob ka teokogu vrtus. Etikett pannakse probiiri sisse nii, et seda saaks lbi klaasi lugeda. Probiirid suletakse korgiga. Kige viksemate tigude (tppteod, pisiteod) puhul on hea, kui teod asetatakse omakorda viksema ampulli sisse.



Kirjandus

1. Mnd, Raivo jt. 1997. Tigude arvukus ja liigirikkus Eesti metsades. Frey, Toomas (toim.). Kaasaegsed koloogia probleemid. Tartu: 143148.

2. Mnd, Raivo jt. 1996. Ida-Virumaa tstusheide on tigudele soodne. Kukk, Toomas (toim.). XIX Eesti looduseuurijate pev. Kirde-Eesti loodus. TA Kirjastus, TartuTallinn: 6975.


Tiina Talvi (1962) on bioloog, tegeleb maismaatigudega; toimetab Estonia Maritimat ning edendab Lne-Saaremaal loodusharidust.



Tiina Talvi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet