|
 |
Eesti Loodus 09/2002 | SISUKORD
| in memoriam EL 09/2002 |
|
Lahkus bioaktinomeetria isa |
Juhan Ross
14.08.1925 – 21.06.2002
“Elame veel,” tavatses ta öelda tagasilöökide puhul, oma lemmiku Colas Breugnoni moodi. Aga seekord läks teisiti. |
Looduskaitsemees ja loodusfilosoof |
Ruuben Post
14.01.1944–7.07.2002
Ootamatult ja vaikselt lahkus hea sõber ja kolleeg. Sõnad
jäid õhku, kirjad postkasti, paberid lauale, vaid mõtted ja teadmised
viis ta endaga kaasa. |
|
| tööjuhend EL 09/2002 |
|
Tigude kogumise kunst |
| Tigusid ei ole lihtne koguda: see töö nõuab täpsust, korrektsust, järjepidevust ja aega. Teokollektsioon on õnnestunud, kui keegi saab seda ka sada aastat hiljem oma töös kasutada. |
|
| essee EL 09/2002 |
|
Härmarahuaeg |
| Ma armastan sügist. Lemmikaastaajana olen nimetanud oktoobri algust, või sinnakanti. |
|
| Euroopa haruldused EL 09/2002 |
|
Kõre ehk juttselg-kärnkonn |
| Paarkümmend aastat tagasi elas väikesel Manilaiul üks tollase Nõukogude Liidu suurimaid kõreasurkondi. Nüüd, mil see liik on hääbunud või hääbumas suuremal osal oma kunagisest levilast, on viimane aeg hakata taastama talle sobivaid elupaiku. |
|
| EL küsib EL 09/2002 |
|
Kuidas Metsahoiu sihtasutus metsa hoiab? |
Metsahoiu sihtasutus hoiab metsa looduskaitsetegevuste korraldamisega, hankides raha metsade kaitseks. Sihtasutus tegeleb kaitsealade loomisega ning korraldab seal ühtlasi kaitset: tähistab kaitsealasid, suunab turismi, taastab loodusväärtusi, toetab metsanduse looduskaitsealast teadustegevust ning arendab koolitust ja rahvusvahelist koostööd.
Peale riigisiseste rahaallikate on Eestile avanenud mitmed välisabiprogrammid. |
Kas sellesuvine sinivetikanuhtlus jääbki suvitajaid-suplejaid kummitama? |
Ilmselt küll. Ta on seda alati teinud ja arvestades inimseoselist veekogude rikastumist toitainetega, tulevikus õitsengud pigem intensiivistuvad.
Oluline on ilmastik: kuumad tuulevaesed suved soosivad sinivetikate vohamist, jahedad ja tormised pärsivad. |
|
| toimetaja veerg EL 09/2002 |
|
Sõnumeid pahupidisuvest |
Sõnumitoimetajale – kui ta just kõmu- või kriminaalvallas ei tööta – on suvi teadagi kõige pahuram aeg: suurt midagi ei avata ega suleta, konverentse peetakse vähe, ametimehed on kollektiivpeesitusel ja muidumehed lihtsalt laisad. Ainult päike paistab ja laine loksub – oi, kuidas paistab, ja oi, kuidas loksub!
Toimetuses on meil mõnus: suurte puude alla Baeri majja taevane tulekera väga kurjalt sisse ei leegi, tossune tänavgi on eemal, nii et Toomelt saab värsket õhku sisse lasta. |
|
| summary EL 09/2002 |
|
Summary |
From hairy mammoth to American mink, or the history of Estonian theriofauna
Lembi Lõugas describes the journey of the first animals and people who settled Estonia after the retreat of the continental ice sheet. She gives an idea of the development of the current theriofauna. |
|
| lugeja küsib EL 09/2002 |
|
Kas puunott, metssiga või hüljes? |
Ühel juunikuu hilisõhtul, kui läksin mereranda paati veetõusu ja lainetuse eest kõrgemale kaldale vinnama, märkasin umbes 40 meetri kaugusel vees hulpivat puunotti. Ju on kõrgvesi selle kaldalt ujuvile ajanud, mõtlesin. |
|
| reisikiri EL 09/2002 |
|
Paigad ei page: bioloogilisi kohtumisi Rooma lähistel |
| Vahemere maa Itaalia on seitse korda suurem ja viisteist korda kõrgem kui Eesti. Itaalia loodusteadus õitses keskajal – enne kui eesti bioloogid tööle hakkasid, olid Leonardo da Vinci, Borelli, Caesalpino, Redi, Vallisnieri, Spallanzani juba lõpetanud. |
|
| intervjuu EL 09/2002 |
|
Inimene peab elama koos bakteritega |
| Marika Mikelsaar on sündinud Tallinnas 1938. aastal. |
|
| matkarajad EL 09/2002 |
|
Retked Elva-Vitipalu maastikukaitsealal |
| Elva–Vitipalu maastikukaitseala moodustati 1992. aastal eelkõige selleks, et hoida Elva jõe ja puhtaveeliste Laguja, Illi, Varesepalu ning Ilusa oja ümbruse maastikke ning kaitsta ohustatud elupaiku ja liike. |
|
| artiklid EL 09/2002 |
|
Karvasest mammutist ameerika naaritsani ehk Eesti loomastiku arengulugu |
| Lääneeurooplased ei kujuta ette inimtühja metsa, kus võib näha mõnd suuremat metslooma. Lapsed teavad seal isegi dinosaurustest rohkem kui omal maal lähiminevikus elanud loomadest. |
Eluslooduse mitmekesisus molekulaarsest vaatenurgast |
| Arvestades mikroorganismide olulisust aineringetes, nende väga laia levikut ja suurt biomassi, on meie teadmised mikroobide mitmekesisuse kohta väga kesised. Klassikalisi uurimismeetodeid üha rohkem asendav tänapäevane molekulaarbioloogia on märgatavalt laiendanud arusaamu mikroorganismide rohkusest, sugulussidemetest ja universaalsest evolutsioonipuust. |
'Teeme ise raba' Hollandi moodi |
| Looduse taastamine on väga kulukas ja keerukas, kui mitte võimatu. Ka õilsatel eesmärkidel loodusega manipuleerides tuleb olla ääretult ettevaatlik, et mitte teha rohkem kahju kui kasu. |
Palju räägitud roheline energia pole alati sisult roheline |
Meie jõgedele rajatavate paisude pahupoolest oli juba juttu Eesti Looduse eelmises numbris. Vaeme asja veel õige mitmest küljest.
Hüdroenergia kasutuselevõtt ei lahenda probleeme Eesti energeetikas.
|
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
