2006/9



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2006/9
KeeriKarijrve looduskaitseala

Elva jgi oma luhtadega, kaks suurt jrvesilma, rikka elustikuga metsa- ja niidukooslused see ongi KeeriKarijrve looduskaitseala.

Uus kaitseala (pindala 1910 ha) paikneb Tartu maakonna nelja valla heksa kla maadel: Karijrve ja Klaaseme kla Konguta vallas, Keeri, Meeri ja Vissi kla No vallas, Hrjanurme, Ridakla ja Vsivere kla Puhja vallas ning Rhu kla Thtvere vallas.

Liigirikkad niidud, vanad loodusmetsad. Valdav osa kaitseala niidukooslustest on lamminiidud. Kuigi siinseid alasid pole juba le kmne aasta majandatud, on enamik niite psinud siiski lagedana vi on vaid kergelt vsastunud, seda ilmselt sagedaste leujutuste ja psivalt rohke vee tttu [3]. Mnedki piirkonna lamminiidud on aga hoolduseta muutunud mtlikuks ning vhenenud on ka rohustu liigirikkus. Kohati vtab vimust lammipajustik. Siinsed lammid on vrtuslikud eelkige piirkonna veereiimi kujundajatena, aga ka kaitsealuste lindude elu- ja toitumispaigana.

Siinsetel prisaruniitudel ja puisniidul kasvab mitut liiki kpalisi: suur kopll, kahkjaspunane srmkpp, balti srmkpp, vthuul-srmkpp, rohekas kokeel, roomav vilge, kahelehine kokeel.

Suur osa kaitseala metsadest on vanad loodusmetsad. Paiguti leidub rohundirikkaid kuusikuid, soostunud ja soolehtmetsi ning sanglepa ja hariliku saarega lammimetsi. Kaitsealustest liikidest kasvab siinsetes metsades harilikku ungrukolda ja karukolda (III kaitsekategooria liigid).


Haruldased ja vga haruldased linnud. Looduskaitseala metsad ja mrgalad pakuvad elupaika rikkalikule linnustikule. See piirkond on vga oluline suur-konnakotka (I kaitsekategooria liik) asuala, ks kahest teadaolevast Eesti pesapaikade koondumiskohast. Kogu Euroopa Liidus teatakse vaid ldse kolme koondumisala! [2]. Siin pesitsevad ka merikotkas, kalakotkas ja vike-konnakotkas (samuti I kategooria liigid) ning teisi ohustatud liike. II kaitsekategooria liikidest on looduskaitseala metsades pesapaigad valgeselg-kirjurhnil ja kolmvarvas-rhnil, III kategooria liikidest elavad samas hallpea-rhn, mustrhn, herilaseviu, hndkakk, soo-loorkull, rukkirk, roo-loorkull, vike-krbsenpp, laanep, mustviires, sookurg, tpikhuik, jgitiir ja nmmeloke [1]. Kik need liigid on ka rahvusvahelise thtsusega.


Elurikkad jrved. Kaitseala telg on Elva jgi. Jrved paiknevad Elva orundi phjaosas, mis on kujunenud prast rg-Vrtsjrve taandumist Holotseenis. Kari- ja Keeri jrve mbruses on ulatuslik jrvelubja lasund, mille paksus knib le kahe meetri. Jrvelupja katab le viie meetri paksune turvas [4].

Keeri jrv on kalgiveeline rohketoiteline veekogu, mis koosneb kahest osast: Keeri ehk Suurjrvest idas ja Hrjanurme ehk Vikejrvest lnes. Hoolimata sna suurest pindalast (129 ha) on jrv madal, keskmine sgavus vaid kolm meetrit. Keeri idaossa voolab Elva (Ulila) jgi. Selle jrve kalarikkus on teada juba 1885. aastast: siis olevat sealt saadud talvel 3500 latikat 1020 rubla vrtuses. 1910/11. aasta talvel pti 1,23,6 kg raskusi latikaid umbes 960 kg [4]. Tnapeval on Keeri jrv oluline liigikaitse seisukohalt: siin elavad rahvusvaheliselt thtsad kalaliigid, nagu tugjas, hink ja vingerjas. Peale selle on Keeri jrv Emaje jgikonnas oluline kalade kudemiskoht.

Karijrve pindala on 82 ha, keskmine sgavus 5,7 meetrit (suurimaks sgavuseks on saadud isegi 14,5 m). Jrve suubub vikesi ojakesi ja kraave, lunasoppi voolab Sva- ja Jnni jrvest allikarohke oja, mis ei klmu ka talvel. Kari- ja Keeri jrve hendab nn. Kid (ka Mdakid ehk Kia oja). Suurvee ajal on Karijrv henduses Keeri jrve, Elva je ja Emajega.

Primus rgib, et Karijrv on sadanud vihmana kla karja ja tlitsevate karjaste peale. Uppunud karja jrgi olevat jrv ka nime saanud [4]. Karijrve kallastel pesitseb mitu rahvusvaheliselt thtsat linnuliiki, nagu hp, mustviires ja roo-loorkull [2]. Jrvel kivad toitumas meri- ja kalakotkas, siin on rohkesti vesiroose.

Karijrvest veidi luna pool on veel kaks vikest jrve: Jnni jrv ja Asema jrv (Svajrv).


Kaitsekord. KeeriKarijrve looduskaitseala asutati 2006. aasta veebruaris Natura 2000 vrgustiku loodusalale. Kaitsealal on kolm sihtkaitsevndit ja ks piiranguvnd.

Et siin pesitseb mitu ohustatud linnuliiki, siis on sihtkaitsevndites kehtestatud pris ranged piirangud: Kia ja Meeri sihtkaitsevndis on inimeste liikumispiirang 1. mrtsist 14. septembrini ning Vsivere sihtkaitsevndis 15. veebruarist 31. juulini. Jahti ei tohi pidada laaneple, muidu on jahipidamine lubatud 15. septembrist 14. veebruarini. Kala vib kaitsealal pda, seevastu mootorsidukitega jrvedel ldjuhul liikuda ei tohi. Vaid Keeri jrvel vib kaitseala valitsejalt taotleda luba mootorsidukile.

Samas on Meeri sihtkaitsevndis ulatuslikke niidualasid, mis vajavad pidevat hooldust. Kui luhta ei niideta, siis muutub see mtlikuks ja vsastub. Kinnikasvanud vi krgrohustuga ala ei sobi elu- ja toitumispaigaks ka lindudele. Seetttu ongi kaitse-eeskirjas nue: poollooduslikke kooslusi tuleb niita, neil loomi karjatada ja vsa piirata.

Ulatusliku KeeriKarijrve piiranguvndi luhad on kotkaste toitumisala, siin pesitseb kuni 20 paari rukkirke. Hoidmaks ka piiranguvndi elustikku, tuleb siinseidki rohumaid niita ning seal vsa trjuda.

Hea levaate saab kaitsealast, kui sita jalgrattaga, startides niteks Vellavere poolt. Karijrve res on ka bimisvimalus. Jalgsi on kige parem alustada Meerilt: le Elva je Karijrveni on veidi le kilomeetri, kusjuures rada kulgeb mitmekesises maastikus.

Lhemat teavet kaitseala kohta saab kaitseala valitsejalt Tartumaa keskkonnateenistuselt. KeeriKarijrve looduskaitseala kaitse-eeskiri on kttesaadaval Riigi Teataja kodulehel.


1. EELIS (Eesti looduse infossteem) www.eelis.ee

2. Kuus, Andrus, Vli, lo 2004. KeeriKarijrve looduskaitseala kaitse-eeskirja projekt. Ksikiri Eesti ornitoloogiahingus Tartus.

3. Mesipuu, Meeli 2004. Planeeritavate KeeriKarijrve looduskaitseala ja Krevere looduskaitseala niidukoosluste seisund ja looduskaitseline vrtus. Ksikiri prandkoosluste kaitse hingus Tartus.

4. Memets, Aare (toim.) 1968. Eesti jrved. Valgus, Tallinn.

5. Memets, Aare 1977. Eesti NSV jrved ja nende kaitse. Valgus, Tallinn.



PIRET KIRISTAJA
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet