2006/9



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2006/9
Rüüt

Nukker rüüdavile kevadises ja suvises rabas on omamoodi rõõmusõnum, mis annab teada selle elupaiga soodsast seisundist: raba on veel piisavalt märg ja lage ning pakub küllaldast eluruumi liikidele, kes tunnevad end seal kodus. Pikka aega on seda liiki Eestis kutsutud ka põldrüüdaks, mis viitab seosele põllumajandusmaastikega, kus rüüdad toituvad sageli nii pesitsus- kui ka rändeajal.

Eestis pesitsevate rüütade hundsulestik võib olla erisugune: meil võib näha nii üsna pruunika keha alapoole sulestikuga tüüpilist lõunapoolset vormi (nn. apricaria-tüüpi) kui ka põhjapoolset (nn. altifrons-tüüpi), kelle rabamättal patrullivate isaste valgega ääristatud kontrastne must alapoole sulestik on kaugelt märgatav. Kui varem eristati rüüdal kahte alamliiki – Briti saartel ja Läänemere ümbruses pesitsevat alamliiki apricaria ja põhiliselt tundravööndis levinud alamliiki altifrons –, siis viimasel ajal on valdavam arvamus, et liik on monotüüpne ning sulestiku varieeruvus tuleneb kehasulestiku sulgimismäärast areaali eri osades [4, 5].

International, 2004. Birds in Europe: population estimates, trends and conservation status. – BirdLife Conservation Series 12.

3. BirdLife International, 2004. Birds in the European Union: a status assessment. Wageningen, The Netherlands: BirdLife International.

4. Byrkjedal, Ingvar; Thompson, Des B. A. 1998. Tundra Plovers: the Eurasian, Pacific and American Golden Plovers and Grey Plover. Poyser, London.

5. Cramp, Stanley et al. 1983. Handbook of birds of Europe, the Middle East and North Africa: the Bird of the Western Palearctic 3. Oxford University Press, Oxford: 201–215.

6. Delany, Simon; Scott, Derek 2006. Waterbird Population Estimates. Fourth Edition. Wetland International, Wageningen, The Netherlands.

7. Gillings, Simon 2003. Diurnal and nocturnal ecology of Golden Plovers Pluvialis apricaria and Lapwings Vanellus vanellus wintering on arable farmland. Ph. D. Thesis, University of East Anglia, Norwich, U.K.

8. Konnov, Rait 2003. Häirimise mõju soode linnustiku levikumustrile ja arvukusele rüüdi (Pluvialis apricaria) näitel Nigula rabas. – Lõputöö. TÜ Türi kolledþ.

9. Kumari, Aino 1958. Rabakurvitsaliste toitumisest. – Kumari, Eerik (toim.). Ornitoloogiline kogumik, 1. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetus-Kirjastusnõukogu, Tartu: 195–215.

10. Kumari, Eerik 1975. Pluvialis apricaria – Goldregenpfeifer. – Handbuch der Vögel Mitteleuropas Bd. 6. Wiesbaden: 328–360.

11. Leivits, Agu jt. 2002. Andmeid Lavassaare soostiku lääneosa linnustiku koosseisu ja muutuste kohta. – Linnurada 2002/2: 3–21.

12. Ojaste, Ivar jt. 2003. Kurvitsaliste sügisränne Põgari rannaniidul. – Linnurada 2003: 32–48.

13. Sandercock, Brett 2003. Estimation of survival rates for wader populations. – WSG Bulletin 100: 163–174.

14. Yalden, Derek W.; Pearce-Higgins, James W. 1997. Density-dependence and winter weather as factors affecting the size of a population of Golden Plovers Pluvialis apricaria. – Bird Study 44: 227–234.



gu Leivits
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012