|
 |
Eesti Loodus 2006/9 | SISUKORD
| Toimetaja veerg EL 2006/9 |
|
Tulemus ja tagajärg |
Me loodust julgelt muudame,
Ei oota temalt mingeid ande …
Need laulusõnad on mulle mällu sööbinud lapsepõlvest. Seda laulu õpetati koolis ja lasti raadios vähemalt ülepäeva. |
|
| Tööjuhend EL 2006/9 |
|
Suurlinnas linnuretkel |
| Kui rääkisin tuttavatele plaanist minna New Yorki linnuretkele, vaatasid paljud mind imeliku pilguga. Suurlinna linde vaatlema? |
|
| Intervjuu EL 2006/9 |
|
Heas seisundis Võrtsjärv ja keskpärane Peipsi |
| Tiina Nõges on sündinud 24. mail 1957 Viljandis. |
|
| Euroopa haruldused Eestis EL 2006/9 |
|
Rüüt |
| Nukker rüüdavile kevadises ja suvises rabas on omamoodi rõõmusõnum, mis annab teada selle elupaiga soodsast seisundist: raba on veel piisavalt märg ja lage ning pakub küllaldast eluruumi liikidele, kes tunnevad end seal kodus. Pikka aega on seda liiki Eestis kutsutud ka põldrüüdaks, mis viitab seosele põllumajandusmaastikega, kus rüüdad toituvad sageli nii pesitsus- kui ka rändeajal. |
|
| Kaitsealad EL 2006/9 |
|
Keeri–Karijärve looduskaitseala |
Elva jõgi oma luhtadega, kaks suurt järvesilma, rikka elustikuga metsa- ja niidukooslused – see ongi Keeri–Karijärve looduskaitseala.
|
|
| EL küsib EL 2006/9 |
|
Millist kahju tegi tuli Agusalu ja Kurtna maastikukaitsealale ja mis saab põlengualadest edaspidi? |
| Sellele küsimusele pole ühest vastust. Kui tegu oleks looduslike tulehäiringutega ehk siis välgust põhjustatud põlengutega, mis on osa looduslikust arengust, oleks vastus, et kaitstavale loodusele pole kahju tekitatud. |
Kuidas mõjutas ja mõjutab erakordselt kuiv suvi kalade elu? |
| Olukord kiskus kehvaks juba kevadel, sest suurvesi jäi paljudes kohtades üldse olemata. Näiteks Emajõe vanajõgede nii madalat kevadist veetaset ei mäleta isegi eakad mehed. |
|
| Artikkel EL 2006/9 |
|
Võrtsjärv, Emajõgi ja meie |
| Inimene on kogu ajaloo vältel loodust ümber kujundanud. Kui asi on looduse meelest läinud liiale, on ümberkujundajal tulnud tagajärjena taluda ikaldusi, viljaka maa hävingut, sagenenud üleujutusi ja muid ebameeldivusi. |
Kivistunud sammalloomad |
| Sammalloomad on suur ja mitmekesine, ent samas võrdlemisi vähe tuntud selgrootute rühm. Nende koloonialiste loomade minevikus elanud isendite kivistunud jäänuseid võib Eestis leida omajagu. |
Nils Nordenskiöldi väärtuslik kaardikogu |
| Tänavu möödub 105 aastat Nils Adolf Erik Nordenskiöldi (1832–1901) surmast. Eeskätt Kirdeväila avastajana tuntud mees on meile pärandanud hindamatu kaardikogu. |
Pisike pommike |
| Kogu Euroopa pisim kakuline on teistega võrreldes rohkem päevasema eluviisiga, sest öösel ähvardab teda oht langeda mõne suurema sugulase saagiks. Nii võibki väikesekasvulist, kuid jässakat kakukest näha varitsemas pigem hämaras kui pilkases pimeduses, vahel lausa päise päeva ajal. |
|
| summary EL 2006/9 |
|
|
Lake Võrtsjärv, River Emajõgi and ourselves
Madis Metsur looks at pro-s and cons of plans to regulate the water of Lake Võrtsjärv. His arhuments convince that rising the water level artificially is probably not a good idea. |
|
| Panin tähele EL 2006/9 |
|
Talv vöötkaku seltsis |
| Möödunud talvel avastasin enda jaoks ühe vahva kakukese – vöötkaku. Et Eestis on vöötkakk talikülaline, siis saabki teda jälgida ainult talvel ja varakevadel. |
|
| Matkarada EL 2006/9 |
|
Väike järvedemaa Pandivere kõrgustiku jalamil |
| Äntu-Nõmme looduse õpperada juhatab matkalised kümne järveni, samuti läbib teekond iidse linnuse Agelinde asukohta. |
|
| Essee EL 2006/9 |
|
Minu Setumaa |
| Setumaast kui kahe kultuuri piirialast on hakatud palju rääkima seoses Eesti riigi piiriga. Setumaa on Eesti kui piiririigi piiririik. |
|
| Poster EL 2006/9 |
|
Pildi nägemine |
| Eestimaa loodus on vapustavalt ilus ja mitmekesine. Viimase aasta jooksul olen fotoaparaadiga ringi liikudes sellele taas kinnitust saanud. |
|
| Aasta puu EL 2006/9 |
|
Seened pargipajudel |
| Puuseentehuviline leiab vanade pajupuude tüvedel kasvamas hulga lihtsalt äratuntavaid taelikuid ja teisigi seeni. |
Sangaste korvipajukasvandus |
| Erudeeritud inimese ja mitmekülgse majandusmehena tundis Friedrich Berg elavat huvi kõige uue vastu, mis võiks suurendada mõisa sissetulekut. Üks tema huviala oli korvipajude kasvatus. |
|
| Eesti mõisad EL 2006/9 |
|
Grott ja koobas |
| Sõna “grott” on tulnud itaalia keelest ning tähendab koobast või kaljuurget. Juba kaugetel aegadel on inimkätega rajatud mitmesuguseid koopaid ülikute aedadesse varjuks keskpäevapäikese eest. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
