2007/2



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/2
husaaste ei tunne riigipiire

Tuuled ja tsklonid kannavad inimtegevuse tttu hku sattunud saasteained kaugele nende tekkekohast, tundmata riigipiire. Tnavu mdub 35 aastat Stockholmis peetud RO inimkeskkonna konverentsist, kus piirilese husaaste piiramise vajadus esimest korda laiemat rahvusvahelist klapinda leidis.

hk on alati mingil mral saastunud mitmesuguste looduslikku pritolu gaaside, tolmu ja mikroorganismidega. Ehkki sellised saastajad vivad phjustada tsiseid ebameeldivusi, on nende mju hu koostisele vike, vrreldes inimtegevusega.

Esimesed inimtekkelise husaastega seotud nnetusjuhtumid leidsid aset 19. sajandi algul, kui Londoni elanikke hakkasid kimbutama kivisega ktmisest tekkinud tahm ja sudud. Suurim tragdia toimus seal 1952. aasta detsembris, mil sudu tekitas londonlastel tsiseid hingamisteede kahjustusi suri ligi 4000 inimest. Ajalukku on linud nn. Belgia udu Maasi je orus (1930. a.), sudud Los Angeleses 1940.50. aastatel ja 1948. a. USA tstuslinnas Donoras, kus haigestus 43% inimestest.

20. sajandi tstusrevolutsiooniga said alguse husaastega kaasnevad probleemid mitmel pool maailmas, eriti Euroopas ja Phja-Ameerikas. Nafta ja teiste fossiilktuste pletamine energiamajanduses, tstuse ja transpordi areng, mrkkemikaalide ja vetiste kasutamine jm. tid kaasa happevihmad, toksilised sudud, kliima soojenemise, mrkkemikaalide kuhjumise meie toidulaual jpm.

1960.70. aastatel tusis teadlaste ja avalikkuse huviorbiiti keskkonna hapestumine. Enim thelepanu plvis metsade hvimine 1980. aastail Kesk-Euroopas ja Phja-Ameerikas ning drastilised muutused Skandinaavia veekogudes. Uurimused nitasid, et hapestumist phjustavad vvli- ja lmmastikuhendid vivad huvoogudega kanduda tehastest tuhandete kilomeetrite kaugusele. Seetttu pole hapestumise all enim kannatavad riigid selles alati sugugi ise sdi. Niteks Norras ja Rootsis on le 90% sadenenud vvlist sinna kandunud vlisriikidest. Samas paiskavad Suurbritannia, Tehhi, Bulgaaria ja Itaalia happelisi hendeid hku rohkem, kui nende territooriumil sadestub valitsevad tuuled kannavad saaste mujale. Seega on husaastest saanud globaalne, riigipiire letav probleem.


Genfi konventsioon piirab husaaste kauglevi. Kuigi piirilesele husaastele hakkasid teadlased thelepanu juhtima juba 1960. aastate lpus, juti selle piiramise esimese konkreetse sammuni mrksa hiljem. Esimest korda tusis probleem rahvusvahelisele areenile 1972. a. RO inimkeskkonna konverentsil, mille deklaratsioonis rhutati, et hes riigis toimuv ei tohi kahjustada teise riigi keskkonda. Esimene riikidevaheline kokkulepe husaaste valdkonnas oli 1979. aastal Genfis allkirjastatud piirilese husaaste kauglevi konventsioon (Convention on Long-range Transboundary Air Pollution), mis justus kll alles 1983. aastal. Praeguseks on konventsiooniga liitunud 50 osalist, sh. kik Euroopa riigid (Eesti 2000. a.).

Konventsiooniosalised riigid vtavad endale kohustuse vhendada husaastet, kontrollida jrjepidevalt selle vastavust nuetele, rajada saasteainete kauglevi seiressteem, korraldada infovahetust ja htlasi mitte suunata oma saastet naaberriikidesse. Selles osas, kui palju ja kuidas riigid saasteainete hku paiskamist peavad vhendama, on kokku lepitud konventsiooni raames vastu vetud protokollides (tabel 1).

Genfi konventsioon hes protokollidega hlmab philisi saasteaineid, mis tekitavad inimkonnale enim probleeme: phjustavad tervisehireid, rikuvad kossteeme, kahjustavad materjale ja kultuurivrtusi (tabel 2).

tabelid


Hapestumisprobleem on leevenemas. Euroopa maades on peamised kossteemide hapestajad SO2, lmmastikoksiidide (NOx) ja NH3 emissioonid, kusjuures maismaalt prit saasteallikate seas prineb energia tootmisest 32%, pllumajandusest 25%, transpordist 13% ning tstusest 11%. Alates 1990. aastast on nimetatud emissioonid enim vhenenud energeetikas (52%), seevastu transpordis vaid 13% [2].

Mrgatavalt on langenud SO2 heide (☼ 1), kuna rahvusvaheliste lepingute ja EL direktiivide nudel tuleb energiatstuses kasutada puhtamaid tehnoloogiaid ja vhem saastavat ktust ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on vhenenud rasketstuse osathtsus. Valdavalt transpordist prit NOx heide psib aga endiselt suur. Piisava thelepanu alt on vlja jnud meretransport: kasvavate veomahtude tttu on rohkem ka SO2 ja NOx saastet. Seeprast vhendati 2006. aastal laevade ktuse lubatavat vvlisisaldust, ilmselt karmistuvad tnavu nuded NOx heite kohta. Kontrollimatu on ammoniaagi emissioon pllumajandusest, seda loodetakse vhendada, piirates kariloomade arvu [2].

Ka USAs on alates 1970. aastast SO2 ja NOx heide tunduvalt vhenenud. Samal ajal tuseb vvli- ja lmmastikusaaste judsalt kiiresti areneva majandusega Kagu-Aasias, kus mne aastakmne prast letab paljudes piirkondades vvli depositsioon suure tenosusega taseme, mida theldati varem enim saastatud aladel Kesk- ja Ida-Euroopas.

Hapestumise risk on kogu Euroopas oluliselt vhenenud. Kuigi hapestajate sadenemine on suurim Luna- ja Ida-Euroopas, on piirilesest kandest tingitud koloogilised kahjustused suurimad hoopis Phjamaades. ks phjusi on Skandinaavia muldade vike puhverdusvime. Phjamaades on olukord kll enim paranenud, kuid niteks Rootsis mjutab hapestumine siiski umbes 14 000 jrve [2]. Kord hapestunud muldade ja jrvede taastumine vtab kmneid ja sadu aastaid.

SO2 heide Eesti paiksetest allikatest (85% annavad elektrijaamad) on aastatel 19902005 vhenenud le nelja korra. Luna-Soome Virolahti seirejaama andmeil vheneb SO2 tase pidevalt, seda suuresti Narva elektrijaamadest tuleneva heite vhenemise tttu. Siiski oleme plevkivienergeetika tttu Euroopas esikohal SO2 heitelt elaniku kohta: 68 kg (2001. a.), jrgnevad Poola (42 kg) ja Tehhi (25 kg) [9].

Meil on sademed happelisemad Luna- ja Lne-Eestis, kuhu happeline husaaste kandub humassidega ka Kesk- ja Lne-Euroopast (☺2). Kirde-Eestis ja Harjumaal on sademed aga kohati hoopis keskmisest vhem happelised, mida phjustab plevkivi lendtuha (varem ka tsemenditolmu) aluseline reaktsioon. Tolmuheite vhenedes on viimastel aastatel vihmavee happesus Kirde-Eestis suurenenud.


Eutrofeerumine on endiselt probleem. Erinevalt vvlist on lmmastik taimede jaoks oluline toitaine. Kui atmosfrist sadeneb lmmastikku (peamiselt NOx ja NH3) leliia ning kandub veekogudesse ja mulda, eutrofeeruvad kossteemid ja veekogud. Maismaakossteemides vib lmmastikurohkus prssida liigirikkust, eriti toitainevaeses keskkonnas tekkinud koosluste puhul, nagu rabad. Veekogudes sagenevad eutrofeerumise tttu planktonvetikate itsengud. Neist kige ebameeldivamad on sinivetikad, kuna nad tekitavad kaladele, veelindudele, koduloomadele ja ka inimesele ohtlikke maksa- ja nrvimrke. Lagunedes tarbib vetikate mass ra suure osa hapnikust, phjustades hapnikupuudust ja teiste veeorganismide surma.

Eutrofeerumise poolest pole Euroopas olukord vrreldes 1990. aastaga eriti paranenud [11]. Ehkki lmmastikuhendite sadenemine on vhenenud, lisandub autosid htesoodu. EL riikides on NOx heide praegu vhenenud ligi 25%, philiselt seeprast, et tarvitusele on vetud heitgaaside katalsmuundurid. Liigselt eutrofeerunud alade pind peaks Euroopas edaspidigi tublisti vhenema, kuid veel 2030. aastal jb lemrase lmmastikusaaste ja eutrofeerumise oht psima kuni 10% EL territooriumist (☺3).


Osoon ja sudu on saastajate esirinnas. Atmosfris olev osoon on philine elu kaitsja Maal, takistades ultraviolettkiirguse judmist maapinnale. Kuid inimtegevus phjustab osooni kogunemist ka maapinnal, kus tema mju erineb suuresti. hu osoonisisaldus on suurim fotokeemilise sudu perioodidel, mida tuleb suvel ette peaaegu kigis maailma suurlinnades sidukite heitgaaside tttu. Sudu episoodide ajal katab linna hallikaspruunikas vine ning nhtavus vheneb mrkimisvrselt.

Fotokeemilise sudu phikomponendid on maapinnalhedane osoon ja teised kahjulikud hendid, sh. lmmastikhape, peentolm jt. Suure sisalduse korral phjustab osoon tsiseid tervisehireid (silmade rritus, hingamisteede probleemid), vhendab pllukultuuride saagikust, kahjustab taimede lehti ja materjale. Troposfri osoon on ka oluline kasvuhoonegaas. Krge osoonisisaldus hus koos teiste saasteainetega lhendab EL maades igal aastal 20 000 inimese eluiga. Lne-Euroopas peb 7% 410-aastastest lastest astmat, mille heks phjuseks peetakse maapinnalhedast osooni [2].

Osoonisaaste pole ainuksi tstuspiirkondade ja suurlinnade probleem, kuna maalhedane osoon ja selle eellased (NOx ja LOd) vivad tuulega kanduda isegi tuhande kilomeetri kaugusele.

NOx ja ssivesinike heite tttu tstusest ja transpordist kahekordistus Euroopas 20. sajandil troposfri osooni kontsentratsioon. Suvepevadel tuleb sageli ette nn. osoonipuhanguid, mil osoonisisaldus suureneb lhikese ajaga mitu korda. Kuigi osooni eellaste heite vhenemise tttu on vrreldes 1990. aastaga osooni tippsisaldused maapinnalhedases hukihis langenud, kasvab keskmine kontsentratsioon endistviisi. Ohtu, et osoonirikkad suved sagenevad, suurendab ka kliima soojenemine. Piirkontsentratsioone letatakse suuremas osas Euroopas, kige rohkem Kesk- ja Luna-Euroopas [4].

Tervisekahjulik on ka tstuslik ja liiklusest prit peentolm, mis on ks sudude komponent. On hinnatud, et peentolmuosakesed phjustasid 2000. aastal Euroopa Liidus umbkaudu 348 000 inimese enneaegse surma [1].


Keskkonnamrgid kanduvad kaugele ja psivad kaua. Genfi konventsioonis ksitletud keskkonnamrgid psivad orgaanilised ained (POSid) ja raskmetallid (Pb, Hg, Cd) on vga psivad ning kuhjuvad seetttu kossteemides ja elusorganismides, kahjustades eluthtsaid organeid, ainevahetust, immuun- ja nrvissteemi, paljunemist jm. (tabel 2). Paljud POSid on inimese leiutatud ja leidnud kasutust nii taimekaitsevahenditena kui ka tstuses (nt. PCBd). he tuntuima insektsiidi DDT isa, veitsi teadlane Paul Miller sai oma leiutise eest 1948. aastal isegi Nobeli preemia.

hus vivad POSid levida vga kaugele, kandudes tavaliselt soojemast kliimavtmest klmemasse, mistttu on ohustatud ka polaaralade kossteemid. Malaariasskede thusaks trjeks kasutatud DDT levis 1520 aastaga kikjale: seda leiti nii Antarktika hljestest kui ka polaaralade eskimotest. Mudelarvutuste phjal vivad dioksiinid ja furaanid kanduda tekkekohast 49007100 km, PAHid ja PCBd 60007500 ning HCB isegi 10 000 km kaugusele. Arktikas prineb PCB-heitest ligikaudu 60% Euroopast, 10% Aasiast ja Aafrikast [10]. Euroopa meredest on enim saastunud Lnemeri.

Enamiku eriti ohtlike POSide tootmine ja kasutamine on praeguseks lpetatud, heide ja depositsioonid Euroopas vhenenud, ent nende sisaldus keskkonnas on suure psivusaja ja toiduahelas akumuleerumise tttu endiselt tsine probleem. Nii leitakse sakslaste verest praeguseni pentakloorfenooli, kuigi selle tootmine keelustati juba 1980. aastate algul. Hea nide on hiljutine ELFi ja Greenpeacei ettevtmine, mille kigus analsiti nelja tuntud eestlase verd. Kigi uuritute verest leiti ohtlikke kemikaale, sh. DDTd, mida ei ole Eestis tarvitatud juba 1977. aastast peale. Praegu on Eesti Euroopas ks vhim pestitsiide kasutav riik [9].

Aastatel 19902004 vhenes Euroopas pliiemissioon kuus korda, ennekike pliivaba bensiini kasutuselevtu tttu; Cd ja Hg heide on vhenenud peaaegu poole vrra [5]. Euroopa saastehulka mjutab raskmetallide globaalne transport, eriti oluline on see Hg puhul. Umbes 4050% Euroopas sadestunud elavhbedast on prit teistest piirkondadest, philiselt Aasiast ja ookeanidelt [4]. Euroopa allikad saastavad omakorda oluliselt Phja-Ameerikat ja Aasiat (peamiselt Venemaad). Raskmetallide sadenemine on kige suurem Kesk- ja Luna-Euroopas, kus on ka enim saasteallikaid [5]. Eestis prinevad Cd, Hg ja Pb 97100% ulatuses tahkete ktuste pletamisest [6].


huseire seitsmes jaamas. Keskkonnakaitse poliitilised otsused ja abinud phinevad keskkonnaseire andmetel. husaasteainete kauglevi seireks Euroopas loodi 1977. aastal koostprogramm EMEP, mille seirevrgustik koosneb praegu enam kui 100 jaamast.

Eestis on seitse huseire automaatjaama (☺4). EMEPi husaaste kauglevi vrgustikku kuuluvad taustajaamad Lahemaal ja Vilsandil, mille andmeid kasutatakse selleks, et koostada saastemudeleid, kontrollida vrgustikuga hinenud riikides saaste taset ja hukvaliteeti ning jlgida saasteainete kaugkannet (☺2). Linnahu kvaliteeti mdetakse kolmes seirejaamas Tallinnas ja Kohtla-Jrvel, peale selle pisteliselt mrgkeemiameetoditel Kohtla-Jrvel ja Narvas. Saastetasemeid saab reaalajas jlgida Eesti keskkonnauuringute keskuse kodulehelt (http://www.klab.ee/).

Eesti on liitunud Genfi konventsiooni raames tegutsevate rahvusvaheliste koostprogrammidega, mille siht on uurida husaaste mju metsadele, jgedele ja jrvedele, taimkattele ja pllukultuuridele, materjalidele (sh. ajaloo- ja kultuurimonumentidele) ning kossteemidele (kompleksseire). Kompleksseireprogrammi tidetakse Vilsandi ja Saarejrve seirejaamas, saadud andmete alusel prognoositakse pikaajalisi muutusi kossteemides ja vrreldakse tulemusi teiste Euroopa riikide nitajatega.

Eestis on vlishu seisund vrreldes teiste EL liikmesriikidega suhteliselt hea. Vilsandi, Lahemaa ja Saarejrve seirejaamas on viimastel aastatel (20002004) SO2 keskmine sisaldus olnud mitu korda viksem lubatud piirvrtusest. Ent osoonisisaldus linnade vlishus ja taustajaamades letab kevad-suvisel ajal sageli piirvrtust (120 g/m3 8 tunni keskmisena). Peente tahkete osakeste saastetase on krgem Tallinnas ja ka viksemates linnades [3, 7].


Konventsioonil on suured sihid. husaastet ja selle kauglevi mjutab enamik inimtegevuse valdkondi, alates energia tootmisest ja transpordist ning lpetades snniku ladestamisega. Seeprast on need ksimused EL normatiivaktides thtsal kohal: probleemistikku reguleerib otseselt vi kaudselt le 40 mruse, direktiivi ja otsuse, kogu keskkonnatemaatika on aga haaratud ligi 300 igusaktiga.

ks olulisemaid dokumente on vlishu kvaliteedi raamdirektiiv ja selle neli ttardirektiivi, mis stestavad enamike saastajate sisalduse piirvrtused vlishus. Kigile liikmesriikidele on kehtestatud teatud husaasteainete siseriiklikud aastased summaarsed piirkogused, mida ei tohi alates 2010. a. letada. Eestis on hku paisatavad saastekogused juba praegu lubatud lemmradest viksemad. 2004. aastal vastu vetud vlishu kaitse seaduses ja Eesti keskkonnastrateegias aastani 2010 on arvestatud kiki neid EL nudeid ja direktiivide stteid.

Genfi konventsiooni on ldjoontes edukalt ellu viidud. Nii Euroopas kui ka Phja-Ameerikas on hu kvaliteet ja keskkonna seisund viimase 20 aasta jooksul tunduvalt paranenud. Edaspidi kavatsetakse rohkem keskenduda terviseprobleemidele. 2005. aastal Euroopa Komisjonis vastu vetud pikaajaline husaaste strateegia seab eesmrgiks, et aastaks 2020 vheneks husaastest phjustatud enneaegsete surmade arv ligikaudu 40% (vrreldes 2000. a.), samuti peaks mrksa kahanema seni veel hapestumise ja eutrofeerumise all kannatavate kossteemide pindala [1]. Kui neid nudeid jrgitakse, vheneb philiste piirileste saasteainete heide EL maades oluliselt (☺5), kuid mnedel hinnangutel peaks langus olema veelgi suurem.

Tnavu peaks justuma uus kemikaalide registreerimise, hindamise ja nimetamise ssteem, mille raames hinnatakse nii uute kui ka seniste ohtlike ainete terviseriske. ldsuunis on tagada kigi kemikaalide ja laguproduktide ohutus inimesele, htlasi ei vi nad kuhjuda keskkonnas. Praegu on veel kibel le 70 000 uurimata kemikaali, millest ligi tuhat vivad tekitada vhki, snnidefekte jt. tervisehireid.


1.

COM 2005. Thematic Strategy on air pollution. http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/site/en/com/2005/com2005_0446en01.pdf
2.

EEA 2005. The European environment State and outlook 2005.
3.

Eesti hukvaliteedi juhtimisssteem 2006. http://www.klab.ee/seire/airviro
4.

EMEP Assessment Report 2004. http://www.emep.int/index_assessment.html
5.

Ilyin, I. et al 2006. Heavy Metals: Transboundary pollution of the Environment. EMEP Status Report 2/2006.
6.

KKM ITK 2005. 2005. aasta hku paisatud saasteainete heitkogused Eestis (paiksed saasteallikad). http://www.keskkonnainfo.ee/ohk/aruanded/2005
7.

KKM ITK 2005. Keskkonnalevaade 2005. Tallinn.
8.

Liblik, Valdo; Karu, Helen (koost.) 2005. Piire letav husaaaste. KKM, TP I, Tallinn.
9.

Statistikaamet 2005. Keskkond 2004: http://www.stat.ee/files/eva2005/KK000405.pdf
10.

atalov, V. et al 2003. Persistent Organic Pollutants in the Environment. EMEP Status Report 3/2003.
11.

EMEP 2006. Transboundary Acidification, Eutrophication and Ground Level Ozone in Europe from 1990 to 2004 in support the Review of Gothenburg Protocol. EMEP Status Report 1/2006.



VALDO LIBLIK, HELEN KARU
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet