|
 |
Eesti Loodus 2007/2 | SISUKORD
| Kaitsealad EL 2007/2 |
|
Udria maastikukaitseala |
| Selle kaitseala peamine väärtus on rannikumaastik kõrge pankranniku ning eriilmeliste kooslustega. Siin võib mere ja pankranniku vahel näha ka üht Eestimaa kaunimat ja võimsamat kivikülvi. |
|
| EL küsib EL 2007/2 |
|
Millega tegeleb Tallinna ülikooli maastikku ja kultuuri uuriv keskus? |
| Keskus loodi TLÜ Eesti humanitaarinstituudi juurde interdistsiplinaarse teaduskeskusena, mille põhiline teadusteema kannab nime „Maastikupraktika ja pärand”. Tallinnas ei olnud seni inimgeograafiaga tegelevat struktuuri, teadlasi aga küll, ning ühtsuses on teatavasti jõud. |
15.–18. jaanuaril kohtusid INTERREG-i projekti raames Eesti ja Loode-Venemaa keskkonnakaitsjad (vt. |
| See oli selle projekti raames esimene üldine kokkusaamine. Viimase mõneteist aasta kokkupuuted Vene kolleegidega on olnud üsna episoodilist laadi; seda ma ei mäleta, et looduse fondil oleks idapoolsete naabritega olnud lepingulist koostööd. |
|
| Artikkel EL 2007/2 |
|
Õhusaaste ei tunne riigipiire |
| Tuuled ja tsüklonid kannavad inimtegevuse tõttu õhku sattunud saasteained kaugele nende tekkekohast, tundmata riigipiire. Tänavu möödub 35 aastat Stockholmis peetud ÜRO inimkeskkonna konverentsist, kus piiriülese õhusaaste piiramise vajadus esimest korda laiemat rahvusvahelist kõlapinda leidis. |
Ümber korraldatud Eesti looduskaitse |
| Juba terve aasta on Eesti looduskaitset juhtinud ja korraldanud, sh. hallanud kõiki kaitsealasid, keskkonnaministeeriumile alluv riigiasutus, mil nimeks riiklik looduskaitsekeskus. |
Mere äärde, kas või “üle laipade” |
| Tallinna ümbritsev metsavöönd, mida peetakse õigustatult linna kopsudeks, kahaneb aasta-aastalt. Valglinnastumine jätkub. |
Käsijalgsetel ei ole käsi |
Eranditult kõik brahhiopoodid on ilma peata. Neil ei ole ka silmi, kõrvu, ega keelt.
Leopold von Buch, 1833 [2]
|
Vihatud ja armastatud |
| Hunt on kõige vastakamaid tundeid tekitav metsaelukas arvatavasti kogu meie kliimavöötmes. Temast räägitakse igal pool, igal inimesel on tema kohta oma arvamus. |
|
| Poster EL 2007/2 |
|
Imelihtne seenepilt |
Kõik looduse jäädvustajad on ilmselt komistanud huvitava vormiga seenele ja üritanud seda ka pildistada. Seent on lihtne pildistada: vaja on tahtmist, aega, aparatuuri, seent ja kirjandust.
|
|
| Toimetaja veerg EL 2007/2 |
|
Suursugune ja toidetud |
| Luike, õigemini kühmnokk-luike, on ilmselt enamik inimesi tundnud juba maast-madalast. Noored tallinlased on neid vanemate õhutusel Kadrioru tiikidel toitmas käinud ning ka mujal Eestis pole see tegevus võõras. |
|
| Matkarada EL 2007/2 |
|
Alutaguse soodes ja metsades |
| Ida-Virumaal Iisaku vallas kulgeb vahelduvas maastikus Kotka matkarada. Nime on rada saanud kohalikult vahtkonnalt, mida omakorda kutsuti Iisakust lääne pool, Muraka looduskaitseala lahustükil pesitsevate kotkaste järgi. |
|
| Aasta lind EL 2007/2 |
|
Aasta lind on luik |
| Tänavuse aasta linnuks on Eesti ornitoloogiaühing valinud luige. Kindlasti on selle valiku üks põhjusi vajadus tutvustada üldsusele meie kõiki kolme luigeliiki, mitte ainult kühmnokk-luike. |
|
| Poster EL 2007/2 |
|
Harilik vesiputk |
| Pühapäev pärast jaanipäeva oli vihmata ja aeg-ajalt paistis päike. Parajalt soe õhtupoolik tundus sobiv, et võtta ette mõnetunnine rattamatk. |
|
| Essee EL 2007/2 |
|
Mõned mõtted Homo sapiens |
| Need mõtted on inspireeritud minu viimaste aastate populaarteaduslikust lektüürist, mille hulgast võib nimetada kõigepäält Matt Ridley [1], Frank Tallise [2], Steven Mitheni [3] raamatuid ja viimasena Mart Viikmaa artiklit inimesest kui neoteenilisest primaadist [4]. Selle kõrval on oluline roll mu enda primaadielu kogemustel, säälhulgas isa ja vanaisana, suvel parmude ning kärbeste toidulauana ning (osalt sellest rollist pääsemiseks) amfiibse eluviisi poole (tagasi)pöördununa. |
|
| Panin tähele EL 2007/2 |
|
Väga harv kostiline – hele rohevint |
| Jaanuari lõpul ilmus me koduaeda lindude toitmisplatsile üks heleda sulestikuga rohevint: sagis koos teiste värvulistega kooritud sihvkadel kümmekond minutit ja läks. See oli 28. |
|
| summary EL 2007/2 |
|
|
The bird of the Year: Swan
Leho Luigujõe introduces us the well-known Mute Swan and less known, but the more noteworthy Whooper Swan and Bewick’s Swan. The Mute Swan is the biggest bird in Estonia. |
|
| In memoriam EL 2007/2 |
|
Eesti maitsetaimede guru |
Lilian Issako
11. märts 1925−22. |
Maailmakuulus ökoloog |
Professor Olevi Kull
22. juuni 1955–31. |
|
| Intervjuu EL 2007/2 |
|
Hea looduspildi saladus: kannatlikkus ja pika objektiiviga fotoaparaat |
| Aavo Põlenik on sündinud 13. veebruaril 1938 Viljandimaal praeguses Kõo vallas Kobinsaare külas. |
|
| Euroopa haruldused Eestis EL 2007/2 |
|
Männisinelane |
| Männisinelast võiks õigustatult pidada märksa tõelisemaks looduse eremiidiks, kui seda on Eesti Looduse mulluses novembrinumbris tutvustatud putukas ametliku nimetusega eremiitpõrnikas. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
