Eesti uue linnuatlase andmete kogumine on jõudnud sinnamaale, et tasapisi peab hakkama juba atlase lõppversiooni peale mõtlema. Kui me 2003. aasta lõpus panime paika plaanid, mille järgi pidi töö lõppema 2010. aastal, siis tundus see tärmin kauge ja raskesti hoomatavana. Paraku peame nüüd tõdema, et pool kogu tööle kavandatud ajast on juba läbi.

Meie üritusest on seni võtnud osa üle 640 inimese ja see on arvestatav jõud. Teiselt poolt on paljude tööpanus mõõdetav vaid entusiasmiga, sest nad suudavad sesooni jooksul kirja saada umbes sama arvu pesitsevaid linnuliike mis kogemustega linnumehed mõne tunniga. Aga tegelikult on hea seegi ja tuleb loota, et atlast tehes on nad pidanud juurde õppima mõne uue linnuliigi, mis vähemalt nende endi linnutundmist süvendab.

Linnuatlast tehes tuleb laialt ringi liikuda ja see on väärtus omaette. Lihtsalt oled sunnitud minema ka sinna metsatukka, millest seni oled mööda põiganud. Nii õpib mõni vaatleja peale lindude ka oma kodukohta paremini tundma. Praegusaegse, arvuti ees lamaskleva eluviisi puhul on see suur asi!

Ühes ruudus registreeritud pesitsevate linnuliikide rekordarv on seni 145 liiki ja see on saadud Tartumaal Aardla kandis tänu paljude inimeste vaatluskäikudele. Säärane tulemus on kahtlemata erandlik ning muu hulgas tingitud sealse maastiku mitmekesisusest: põllu- ja metsamaale lisandub Aardla järv oma umbekasvanud kaldavööndiga, mis paljudele lindudele hirmsasti meeldib.

Eeltoodud numbrist ei maksa heituda: monotoonses maastikus võib ka 70 pesitseva linnuliigi leidmine nõuda palju vaeva. Et aga tõelisi linnufriike ei jätku mitte kõikjale üle kogu maa, siis on iga silma- ja kõrvapaar oodatud atlase andmete kogumisel kaasa lööma. Seni tehtuga saab tutvuda meie võrgulehel www.eoy.ee/atlas. Välitöödeks oleme planeerinud veel ka järgmise aasta, nii et kui kohe atlase tegijatega liituda, jõuate anda omagi panuse kodumaa lindude nüüdisaegse levikupildi selgitamisse. Suur tänu kõigile, kes seni on leidnud võimaluse linnuatlase koostamises kaasa lüüa!