|
|
Eesti Loodus 2007/4 | SISUKORD
summary EL 2007/4 |
|
|
Wild and urban trees suffering from the weather extremes
Märt Hanso and Rein Drenkhan look for relations between climate and plant diseases: extremely colder or warmer seasons, as well as longer or shorter seasons might bring along outbreaks of dendrofloral diseases. The authors describe the drought summer and autumn of 2002 and its impacts on our dendroflora. |
|
Toimetaja veerg EL 2007/4 |
|
Talvine sula ennustab suveks põuda |
Viimaste aastate ilmastikuolud pakuvad meile hulganisti üllatusi. Tänavuaastane soe kevadlainegi saabus harjumatult vara: kiirelt jõudsid pärale esimesed rändlinnud ning päikesest soojaks köetud metsaveerel puhkesid sinililleõied. |
|
Intervjuu EL 2007/4 |
|
Üks maailma esinduslikumaid vetikate ikonoteeke asub Tartus |
Erich Kukk on sündinud 26. oktoobril 1928 Võrumaal Misso vallas Kaubi külas taluniku pojana. |
|
Poster EL 2007/4 |
|
Maailmapuu |
Elu puu lood kujutavad inimkonna müütilist algusaega, mil esimesed inimesed elasid õndsalt paradiisis. Selle keskel, värskendava allika lähedal, kasvas iselaadne mett ja surematust tilkuv puu, mis kandis oma ladvas mitmesuguseid vilju, linde ning kõike, mida inimesed soovida oskasid. |
|
Aasta puu EL 2007/4 |
|
Toidu- ja ravilisa saarepuult |
Saarepuid hinnatakse eeskätt kauni välimuse ja kvaliteetse puidu pärast. Ent saarelt on saadud ka lisa toidulauale ning üht-teist looduslike ravimite kappi. |
|
artikkel EL 2007/4 |
|
Metsa- ja linnapuud ilmastiku äärmuste vaevas |
Seda pole varem just sageli juhtunud, et Eesti ilmastik paiskab meie looduse mõne aasta jooksul ühest äärmusest teise, kombates taimedest eelkõige pikaealiste, seega puude taluvuspiire, ning neid karmilt ületades. Aga nii on see just hiljaaegu juhtunud. |
Tutvus punase kolmnurgaga |
Koli rahvuspark asub Põhja-Karjalas Pielise järve kaljustel kallastel. Rahvuspargi logol on peale stiliseeritud kaljutipu punane kolmnurk, mis tähistab Karjala ürgse traditsiooni – alepõletamise tähtsust kaitseala looduse kujunemisel. |
Gustav Hegi meenutuseks |
75 aastat tagasi 21. aprillil suri maailmakuulus botaanik, Kesk-Euroopa illustreeritud floora ja paljude teiste teoste autor Gustav Hegi. |
Uhaku, Kirde-Eesti avastamata uhkus |
Kevaditi pakub Eesti loodus mõningaid vaatamisväärsusi, mis just sel aastaajal on kõige paeluvamad. Üks säärane nähtus on karst: meie suurimaid karstialasid tasub suurveeaegu kindlasti uurimas käia. |
Kivistunud kirjad kaugetest aegadest |
Nii nagu tänapäevastele elusorganismidele antakse ka väljasurnud loomadele ja taimedele ladinakeelsed liiginimetused. Ilmselt on paljud kuulnud sõna “diktüoneema”. |
Metsalaevad |
Meie metsade turjakaimad elukad põdrad – jah, tuleb öelda kõrgeima turjaga/turjakaimad, sest massi poolest võivad nad karudele alla jääda – on läbi aegade olnud eestlastele olulised. Nad on siiani ühed ihaldatuimad jahiloomad, seda nii oma koguka lihakere kui ka uhkete peaehete poolest. |
Karibu Rahusadama linnuretkele! |
Loodusesõber sõidab Tansaaniasse enamasti ikka selleks, et oma silmaga üle vaadata metsloomadest kubisevad Ngorongoro kaldeera ja Serengeti tasandikud. Suurejoonelised savannimaastikud, võimsad baobabid, elevandid, lõvid, kaelkirjakud on magnet, mis tõmbab miljoneid turiste. |
|
summary EL 2007/4 |
|
|
Matkarada EL 2007/4 |
|
Poruni ürgorg paljandite ja põlisloodusega |
Illuka vallas Narva jõe läänekaldal Gorodenka külast pisut põhja pool voolab Poruni jõgi. Selle paremal kaldal on tähistatud rada, mis juhatab matkalised läbi ürgmetsa ning lammiala serva pidi kuni Narva jõeni. |
|
Euroopa haruldused Eestis EL 2007/4 |
|
Karvasjalg-kakk – musträhni üüriline |
Rähnide taotud ja muud looduslikud õõnsused vanades puudes sobivad elukohaks paljudele liikidele, tavaliste hulgas mõnelegi haruldasele ja kaitsealusele. Viimaste hulka kuulub ka karvasjalg-kakk, kelle meelispesapaigad on musträhni vanad pesaõõnsused. |
|
Kaitsealad EL 2007/4 |
|
Niidu maastikukaitseala Pärnu linnas |
Linnades ja nende lähiümbruse rohevööndites võib olla väärtuslikke metsakilde, millega võrdväärseid on tänapäeva majandusmetsades raske leida. Pealegi on vanad linnapargid ja -metsad oluline osa Eesti looduspärandist. |
|
EL küsib EL 2007/4 |
|
Kuidas edeneb linnuatlase koostamine? |
Eesti uue linnuatlase andmete kogumine on jõudnud sinnamaale, et tasapisi peab hakkama juba atlase lõppversiooni peale mõtlema. Kui me 2003. |
Kuidas edeneb loodusharidusprojekt lätlastega? |
Edeneb väga hästi: lätlased, Gauja rahvuspargi sihtasutus ja Läti olümpialaste klubi on tublid ning osutunud igati asjalikeks partneriteks. Just esitasime rahastajale aruande esimese poolaasta tegevuste kohta ning loodame, et sellega läheb kõik valutult. |
|
|
|
|