2007/6



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/6
Seened meie kodus 1. Mikro- ehk hallitusseened

Hallitust moosipurgil on vist kll ninud igaks, ent hoopis ebameeldivam on mrgata seda toanurgas. hus leidub kikjal ja alati hallitusseente eoseid see on loomulik osa meie elukeskkonnast. Ohtlikuks muutuvad hallitusseened vaid siis, kui nad leiavad meie kodus endale liiga mugava elupaiga.

Seened on osa suurest kikehaaravast kossteemist, kuhu kuulume ka meie. Me vime seeni leida peaaegu kikjalt: mullast, veest, taimedest, loomadest (ka inimeste nahalt ja siseelunditest), aga ka vanaema moosipurgist. Maailmas arvatakse olevat 1,5 miljonit seeneliiki, millest teadus on seni kirjeldanud ainult ligikaudu 70 000. Eestis on kirjeldatud umbes 4500 liiki seeni.

Siin tuleb juttu killukesest jme veealusest osast meie elu-, olme- ja truumides levivatest seentest, kellega tegeleb ehitusmkoloogia. See teadusharu uurib ehitistes ja nende mbruses kasvavaid seeni, kellel on otsene vi kaudne mju ehitistele, nende konstruktsioonidele, sisekeskkonnale ning asukatele.

Seeneriik jaguneb nelja himkonda: viburseened (Chytridiomycota), ikkesseened (Zygomycota), kottseened (Ascomycota) ja kandseened (Basidiomycota). Peale nende on veel kunstlik rhm teisseened (Deuteromycetes), mille sugulise paljunemise arenguastet ei tunta.

Ehitusmkoloogia ksitleb philiselt kott- ja kandseeni. Lhtuvalt huviringi jvate seente kohta oleva teabe mahust oleme neid tutvustava artikli jaganud kahte ossa: mikroseened ja puitu lagundavad seened. Peale nende leidub hoonetes hulgaliselt veel muid seeni, kuid need ei mjuta oluliselt inimese tervist ega ka hoonete iga.

Mikro- ehk hallitusseenteks nimetatakse tinglikult neid, kellel ei ole makroskoopilisi viljakehasid. Enamasti kuuluvad mikroseened kottseente ja teisseente himkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse knekeeles ka hallituseks. Kigepealt tahan rhutada, et hallitusseened pole terve immuunsusssteemiga inimesele enamasti ohtlikud. Probleeme vib tekkida vaid seeneeoste vga suure kontsentratsiooni korral hus vi nrga immuunsusssteemi puhul.


Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mju tervisele. Ksitleme siin kolme Eestis enim levinud perekonda ja maailmas hirmu tekitavat nn. musta hallitust.

Kerahallik [Tiit! Need, mis siin allakriipsutatud, peaksid olema tekstis lihtsalt bold, mitte vahepealkirjad] (Aspergillus). Sellest perekonnast leidub hu- ja pinnaproovides sagedamini liike A. fumigatus, A. versicolor ja kollane kerahallik (A. flavus). Neist esimene ja viimane vajavad kasvuks soojemat kliimat. Mitmed kerahalliku teisliigid on tuntud ohtliku mkoosi aspergilloosi tekitajatena.

Kui hallitusseente eosed satuvad hingamisteedesse ja kopsu, vib areneda mkootiline bronhiit, mnikord kopsupletik. Kollane kerahallik suudab maaphklitel vohades produtseerida inimesele vga mrgiseid aflatoksiine? [2]. Aflatoksiinid on vga ohtlikud maksale, ajule, neerudele ja sdamele. Pikaajalise kokkupuute korral on need mrgid maksavhi tekke eeldus. geda aflatoksikoosi tunnused on palavik, oksendamine, koomaseisund, krambid. Kuigi kollane kerahallik eelistab kasvuks soojemat kliimat, vib teda meie korterites leida lekastetud lillemullas [3].

Pintselhallik (Penicillium) elab saprotroofina kikvimalikel orgaanilistel materjalidel. Niteks liiki P. expansum vib leida ladudes, hoidlates ja keldrites. Tema ongi meie kige tavalisem moosihallitus. Looduses elavad pintselhallikud mullas, aidates tekitada humiinaineid pllumuldades ja rabaturbas. Ent siia perekonda kuulub ka vga ohtlik, tavaliselt surmaga lppeva svamkoosi penitsilloosi tekitaja P.marneffei, keda Eestis pole. Pintselhalliku perekond on tuntud antibiootikumide (penitsilliin) allikana [2].

Selle perekonna seeni leidub sisetingimustes kikjal, isegi puhtas keskkonnas. Probleemid hakkavad tekkima siis, kui nende eoste kontsentratsioon on sisehus suurem kui vljas. Kige rohkem seenemrke (mkotoksiine) sisaldavad pintselhalliku eosed, kuigi neid leidub ka pinnaniidistikus. Thtis on teada, et eoste mrgisus seene suremisel ei vhene. Paraku arvatakse sageli, et kui hallituskord on juba ammu ra kuivanud, siis pole see enam ohtlik. Ohtlikke mrke valmistavad ka vees kasvav P. citrinum ja rohehallituse tekitaja toiduainetel P. expansum [3].

Perekond Cladosporium elab meie kodus mblil, vaipadel, riidematerjalil, vrvitud pindadel ja ventilatsioonitorudes. Tihti hakkab arenema ka lemiste korruste korterite vlisnurkades (#1) tekkiva kondensatsioonivee tttu ning akende mbruses. Kasvab meeleldi ka silikoonil.

Osa selle perekonna liike peetakse tugevateks allergeenideks. Eestis on seeneallergiat theldatud peamiselt eluruumides vi kutsetl hallitusseentega sageli vi pidevalt kokku puutuvatel inimestel. Allergianhtudena ilmuvad nahalbed, ninalimaskesta rritus (riniit) ja bronhiit. C. herbarum toodab ka seenemrke [1].

Must hallitus (Stachybotrys chartarum (atra)) on rohekasmustade kolooniatena kasvav hallitusseen (#2), kes eelistab rohke tselluloosi- ja vhese lmmastikusisaldusega materjale. Halvaks peetakse teda vime tttu snteesida seenemrke, mis on ohtlikud nii inimesele kui ka loomadele: phjustavad naha ja seedekulgla kahjustusi ning mjutavad vereloomet. Olelusvitluses on seen siiski nii nrk, et jb alla paljudele mikroseentele ja bakteritele. Eestis pole musta hallituse levikut seni ulatuslikult uuritud, sest enamasti ei piisa tema leidmiseks huproovidest tavastmel, vaja on vtta ka proovid kahjustatud pindadelt ning kasvatada neid eristmel.

See liik on hakanud ulatuslikult levima koos uute ehitusmaterjalidega. Ta suudab kasvada mrjal heinal, phul, paberil, tapeedil, laepaneelidel, vaipadel, tselluloosi sisaldavatel isolatsioonimaterjalidel, kipsplaatidel ja paljudel teistel materjalidel. Vajab kasvuks palju niiskust ja soojust: temale sobib enim materjalide absoluutne niiskus 2530% [2] ning temperatuur 2327 C [1]. Eesti mkoloogia uuringutekeskuse ttajad on mtnud objektil, kus kipsplaadil leiti musta hallitust, materjali absoluutset niiskust isegi 6070%.

Mustal hallitusel on kurikuulus ajalugu Venemaal ja Ukrainas, kus see seen tappis eelmise sajandi lpul tuhandeid hobuseid: hobused on seenemrkide suhtes inimestest tundlikumad. Kirjanduse andmeil on eelmise sajandi viimasel kmnendil USA-s seostatud seda hallitusseent kopsuverejooksude tekkega imikutel. Need haigusjuhud on pannud aluse nn. musta hallituse vi tapva hallituse paanikale kogu maailmas. Niteks Rootsist puhkes skandaal Stockholmi kalli elurajooni uute majade hallituskahjustuse prast: seal lammutati terve kvartali jagu sja valminud eluruume. Hiljem on meditsiinikirjanduses siiski mrgitud, et seos imikute kopsuverejooksude ja nende eluruumidest leitud musta hallituse kolooniate vahel ei olnud piisavalt tendatud. Keskkonna seeneproovid olid vetud hiljem ning seente toksiinide tootmise vimet ei uuritud.

Arvestada tuleb sedagi, et mitte iga must hallitus pole Stachybotrys chartarum. Maailmakirjanduses avaldatu mjul on ka Eesti elanikel tekkinud hirm hallitusseente ees. Vljakutsed Eesti mkoloogia uuringutekeskusele on mrksa sagenenud: kahtlustatakse ohtliku seene olemasolu, kuid nneks pole enamik kahtlustusi olnud phjendatud. Ka mitu Eesti firmat, kes soovivad hallitusseente analsi, on hakanud llatavalt tihti oma hinnangutes nimetama maailmakirjanduses tuntuks saanud liigi S. chartarum leide. Seni, kuni me ei suuda igal konkreetsel juhul hinnata seene tve toksiinitootmise vimet ning ruumide kasutajail ei ole theldatud allergiat musta hallituse suhtes, pole paanikaks siiski phjust.

Et seenest vabaneda, tuleb rakendada ldisi trjemeetmeid. Kui ilmnevad allergilistele haigustele viitavad haigussmptomid (psiv ebaselge phjusega nohu, kha, naha punetus, kurgu kuivus), siis viks prduda allergoloogi vastuvtule, et teha kindlaks vimalik allergeen.


Mikroseente mju hoonete sisekeskkonnale ja esemetele. Mikroseente philine talitlus looduses on lagundada mitmesuguseid elutuid materjale. Pole siis imestada, et nad ritavad teha sama ka inimeste loodud esemetega ja ehitistes kasutatud materjalidega. Mikroseente mju inimesele on seega nii positiivne lagundavad meie jkprodukte kui ka negatiivne kahjustavad materjale, mida inimene soovib silitada. Muu hulgas kahjustavad mikroseened nn. taastamatuid vrtusi kultuuriprandit. Kahjustused vib ldjoontes jagada kaheks: mehaanilised ja keemilised.

Mehaaniliselt kahjustavad mikroseened materjali, kattes selle mtseeliga, mrides pinda ning muutes nhtamatuks vi raskesti loetavaks seal oleva kujutise. Substraadi sees kasvav mtseel lhub materjali mikro- ja makrostruktuuri [4].

Keemilised kahjustused tekivad keemilistest ainetest, mida mikroseened oma elutegevuses tarbivad ja eritavad. Olulisemad on siin ensmid, orgaanilised happed, pigmendid ja vesi [4]. Keemilised kahjustused on tavaliselt ulatuslikumad kui mehaanilised. Mikroseente tekitatud pigmendi- ja happelaike on vga raske, kui mitte vimatu puhastada.


Mida mikroseened arenguks vajavad. Nagu kik teised elusorganismid, vajavad ka mikroseened eluks ja arenguks teatud tingimusi.

Toitained. Seeni iseloomustab toitumisel nende vahetu kontakt toitaineallikaga ehk teisiti eldes: nad elavad otse oma toidu peal vi sees. Sapotroofid eristavad toitumisel keskkonda ensme, need lagundavad ained lihtsateks molekulideks, mis imenduvad seenerakku. Biotroofid ammutavad toitaineid otse teise organismi rakust, tehes seda muundunud hfide ehk haustonite kaudu [5]. Et mikroseened ei ole toitainete suhtes eriti valivad, siis vivad nad elada isegi veepiisas, tarbides seal leiduvaid orgaanilisi aineid.

Viimasel ajal on hakatud palkhooneid ja puidust tooteid immutama linali ning teiste orgaaniliste ainetega. Eesti mkoloogia uuringutekeskus on saanud palju vljakutseid vast valminud vi pooleli olevatesse palkmajadesse, mis on immutatud orgaanilisi aineid sisaldavate vahenditega: muret teevad mikroseened. Et nimetatud ained on ideaalne toitepind mikroseentele, siis tuleks immutusvahendile kindlasti lisada fungitsiidse (seeni trjuva) toimega aineid, mis takistavad seenkahjustusi puidul.

Temperatuur. Mikroseened kasvavad vga laias temperatuurivahemikus: 5 C kuni +50 C [4]. Siiski on enamikule mikroseentest sobivaim kasvutemperatuur vahemikus 2030 C [6], mis paraku kattub inimesele sobiva ruumide sisetemperatuuriga (1822 C). Seetttu saame mikroseente levikut temperatuuri abil mjutada ainult neis ruumides, kus inimesed pidevalt ei viibi (laod, keldrid jne.). Materjalide ja sisehu temperatuuri erinevusel on oluline osa mikroseente arengus, seda kondensatsioonivee tekke tttu.

Kasvukeskkonna happelisus (pH). Mikroseened kasvavad pH vahemikus 1,412. Enamikule neist on sobivaim siiski nrgalt happeline keskkond (pH 56). Et mikroseened eritavad ise mitmesuguseid aineid, suudavad nad muuta kasvukeskkonna endale sobivaks [4].

Hapnik ja valgus. Mikroseened vivad kasvada nii hapniku olemasolul kui ka ilma ehk teisiti eldes: mikroseened on fakultatiivsed aeroobid. Valgusel on mikroseente elutegevusele vga erisugune mju, kuid enamasti seened oma arenguks valgust ei vaja. UV-kiirgus mjub enamikule mikroseentest surmavalt, kusjuures seeneniidistik on tundlikum kui eosed.

Niiskus. Niiskus on mikroseente elus vga oluline. Enamik mikroseente eoseid vajab kasvuks substraadi lheduses suhtelist huniiskust le 70%, parim on isegi 90100% [6]. Selgituseks: suhteline niiskus nitab, mitu protsenti veeauru on hus vrreldes hulgaga, mida hk saab antud temperatuuril kige rohkem sisaldada.

Substraadi absoluutne niiskus vib olenevalt materjalist olla 2090%. Kui suhteline niiskus vheneb alla 30%, peatub enamikul mikroseentest kasv. Siiski peetakse ruumides soovitatavaks suhtelist niiskust umbes 45%. Ruumide niiskus on kige sobivam kasvutingimus mikroseente leviku ohjamiseks: leides liigniiskuse phjuse ning krvaldades selle, peatate mikroseente kasvu.

Mikroseente kasvu- ja levikutingimused ning trje. Mikroseente eosed on enamasti hus olemas, seega saame nende levikut vhendada ja ohjata ainult kasvuolusid mjutades. Ehk teisiti eldes: mikroseente kolooniate ehk hallituse teket saame takistada, luues neile ebasoodsad olud. Keemiline trje annab enamasti vga lhiajalise tulemuse.


Elu koos seentega. Seened on looduses elanud juba sadu tuhandeid aastaid. Neil on oluline osa kossteemis: on nad ju peamised surnud orgaanilise aine lagundajad. Samas on mikroseened vajalikud toiduaine- ja farmaatsiatstuses.

Mikroseentest ruumide hus pole vimalik ega ka vajalik tielikult vabaneda. Kontrolli all tuleb vaid hoida eoste hulka hus. Tihti avaldab negatiivsemat mju inimeste tervisele teadmine, et hus leidub pidevalt mikroseeni, mitte seente tegelik toime.

Seente trje on enamasti ohtlik ka meile, sest seened on inimesele ja loomadele palju lhedasemad kui taimed: seened plvnevad oma arengus samast harust loomadega. Seetttu mjuvad keemilised seenetrjevahendid ka inimese rakkudele ja nnda tekibki ksimus: kumb kahjustab meie tervist rohkem kas seened vi kemikaalid, millega ritame neid trjuda? Kas seeni ongi alati vaja trjuda?


<

1. Bech-Andersen, Jorgen 2004. Indoor climate and moulds. Hussvamp Laboratoriet Publishers, Holte.

2. Kalamees, Kuulo 2000. Eesti seenestik. TA zooloogia ja botaanika Instituut, Tartu.

3. Kallavus, Urve 2001. Kas hallitus vib ka mrgine olla? Keskkonnatehnika 56, Tallinn.

4. Konsa, Kurmo 2006. Konserveerimisbioloogia. EKA Restaureerimiskooli vljaanded, Tallinn.

5. Kljalg, Urmas 2005. Sissejuhatus seeneteadusse. Loengumaterjal. Eesti Mkoloogia Uuringutekeskus.

6. Singh, Jagjit 1994. Building Mycology. E and FN Spon, London.



KALLE PILT, HELLE JRV, JANE OJA
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet