|
 |
Eesti Loodus 2007/6 | SISUKORD
| Toimetaja veerg EL 2007/6 |
|
Hakkan Eesti Looduse lugejaks |
| Mäletan novembrihommikut ligi pool sajandit tagasi (1957), kui professor Juhan Aul tuli loengusse põneva uudisega: taas hakkab ilmuma ajakiri Eesti Loodus! Seda ajakirja teadsin hästi: olin enne sõda ilmunud aastakäigud üksipulgi läbi lugenud ja huvitavamate artiklite kohta märkmeid teinud. |
|
| Intervjuu EL 2007/6 |
|
Vaimne kasv asendab majanduskasvu |
| Jakob von Uexküll on sündinud 1944. a. |
|
| Euroopa haruldused Eestis EL 2007/6 |
|
Väike-punalamesklane |
| See ilus punane mardikas on üha haruldasemaks muutuva metsaliigina üks paljudest, kelle elupaikadele kahju toonud inimtegevust saab ja tuleb metsameestel piirata. |
|
| Kaitsealad EL 2007/6 |
|
Kurese maastikukaitseala |
| Kurese kiviaedadega tihedalt tarastatud maastikul tunnetad end justkui kadakasele saarel. Puudub vaid merekohin, ent seda asendab alatine metsakohin – siinses kõrges kantsis on alatasa tuuline. |
|
| EL küsib EL 2007/6 |
|
Mis piiranguid seab looduskaitse mootorsõidukitega sõitmisele? |
| Olenevalt sellest, kas sihiks on looduse säilitamine, kaitse, taastamine, uurimine või tutvustamine, jagatakse looduskaitsealad loodusreservaatideks, sihtkaitsevöönditeks ja piiranguvöönditeks. |
Milles seisneb nõuniku töö Brüsselis? |
| Töötan aasta lõpuni Brüsselis Euroopa parlamendis meie sotsiaaldemokraadist saadiku Andres Tarandi keskkonnanõunikuna. Otsisin mõneks ajaks vaheldust ning europarlament oma multikultuursuse ja üleeuroopalise haardega tundus põnev töökeskkond. |
|
| summary EL 2007/6 |
|
|
Lichen – seemingly one, but actually two
Ave Suija introduces lichenized fungi: some fungi combined with algae become lichens, while the same fungus without an alga exists as a normal fungus. Lichens have been considered as strange plants – without leaves, trunks or roots. |
|
| Matkarada EL 2007/6 |
|
Päikeseloojangud ja rabamaastik Meenikunnos |
| Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni, kuid samas liigagi hinnatud puhkealaga. |
|
| Panin tähele EL 2007/6 |
|
Merimunad |
| Vilsandi saare läänerannas võis aprilli algul näha omapäraseid ümaraid taimseid moodustisi, mis meenutasid pisut järvepalle (vt. ka Eesti Loodus 1982, nr. |
Kollane karikseen |
| Kevad oli tänavu seente poolest helde: kogritsad, mürklid ja kurrelid, aga märkamata ei saanud jääda ka karikseene nööbid, millest lepikualune mõnes kohas lausa punetas. 19. |
Tüvevähk saarel ja sookasel |
| Kuremäe pühale allikale viiva tee ääres kasvava hariliku saare tüvel on kaks väga suure läbimõõduga saarevähi haavandit: 98 x 82 cm ja 47 x 50 cm. Saarikute väärtust kahandav haigus on Kuremäel käivatele loodusehuvilistele tõeline huviväärsus. |
Kõrgelamu vatijope käises |
| >“Vanaisaa-appiiii-herilaseeed!” Kuurist, kus me hoiame jalgrattaid, aiariistu ja tööriideid, kargas välja teismeline lapselaps ja lidus toa poole. |
Alutaguse hunt on hundiusku |
| Loen huviga Sven Zaèeki kirjutisi kohtumistest huntidega. Esimesed kirjapanekud äratasid minus kahtlust kohtumiste tõepärasuses. |
|
| Poster EL 2007/6 |
|
Looja loodu on imeline |
| Mina olen pühapäevapildistaja. Käin fotoaparaadiga väljas siis, kui tuju tuleb ja parasjagu aega on. |
|
| Pisikesed inimkaaslejad EL 2007/6 |
|
Majasoomukas ja kodusoomukas |
| Alustame inimesega eluruumi jagavaid pisikesi loomi tutvustavat sarja soomukatest, kes elavad meie kodus seal, kus on soe ja üksiti niiske. |
|
| Artikkel EL 2007/6 |
|
Samblik - näiliselt üks, tegelikult kaks |
| Samblikke on kaua peetud veidrateks taimedeks – ilma lehtede, varte ja juurteta. Need näiliselt tagasihoidlikud organismid on juba sajandeid köitnud teadlaste, aga ka loodushuviliste tähelepanu. |
Sood kaitsevad vett |
| Sood on nii veevarude kujunemis- ja säilitusalad kui ka looduslikud tasakaalustajad. Seetõttu mõjutab nende kuivendamine keskkonda laiemalt. |
Seened meie kodus 1. Mikro- ehk hallitusseened |
| Hallitust moosipurgil on vist küll näinud igaüks, ent hoopis ebameeldivam on märgata seda toanurgas. Õhus leidub kõikjal ja alati hallitusseente eoseid – see on loomulik osa meie elukeskkonnast. |
Kalametsa kanjon |
| Raske uskuda, et seal kusagil Mehkamaa servas peidab end selline koht: võõrale ootamatu ilmutis, mingi Põhja- ning Lääne-Eesti looduse harukordne ristand, poetatuna kaugele Võrumaa metsade taha – paraku juba Lätimaale. |
Rüdi-rüdi, risla |
| Vaesed linnud! Vähe sellest, et nende elupaigad aasta-aastalt aina kesisemaks jäävad, mõnel neist pole ka ühest nimetust. |
Soolalemb merikapsas |
| Lähiminevikus on tavainimese arusaam kapsast oluliselt avardunud. Kas ise kasvatades või kaubandusvõrgu vahendusel on paljud meist kokku puutunud roos-, nui- ja spargelkapsaga. |
Raamatuga seenele |
| Vähem kui kümme aastat tagasi polnud seenele minejal muud kui mõned õige vanad, mitte just kõige selgemas ofsettrükis värvipiltidega broðüürid ja ehk ka ainus, kolmkümmend aastat varem ilmunud käsiraamat. Nüüd on valida vähemalt 18, peagi 21 eestikeelse raamatu vahel. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
