Töötan aasta lõpuni Brüsselis Euroopa parlamendis meie sotsiaaldemokraadist saadiku Andres Tarandi keskkonnanõunikuna. Otsisin mõneks ajaks vaheldust ning europarlament oma multikultuursuse ja üleeuroopalise haardega tundus põnev töökeskkond. Tavaliselt on saadikutel kohapeal kaks täiskohaga abilist: nii jõuab rohkem teha ja hiiglasliku süsteemi (peaaegu 800 saadikut ja üle 5000 ametniku) tegemistest mingigi ülevaate saada.

Kliimateadlasena keskendub Tarand ise peamiselt oma põhikomisjoni – tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni tegevusele, mina hoian silma peal eeskätt keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni tööl; Tarand on seal asendusliige. Minu töö seisneb peamiselt parlamenti tulevate eri keskkonnavaldkonna direktiivide ja määruste eelnõude analüüsimises ja parandusettepanekute koostamises. Sisuliselt on see sama töö, mida Eesti Rohelises Liikumises ja Eesti keskkonnaühenduste kojas aastaid teinud olen. Siin on lisandunud ka poliitiline dimensioon ja see on põnev.

Erakonnad kannavad siin erinevalt Eestist väga selgelt eristuvaid maailmavaateid ning see väljendub loomulikult ka keskkonnakomisjonis. Õnneks pole siin koalitsiooni ning opositsiooni ja teerullimeetodi asemel viljeletakse kompromisside kunsti. Et Tarandi sõnastusettepanekule edu tagada, tuleb saada toetus ka paljudelt teistelt fraktsioonidelt (sotsialistidel on umbes 25% kohtadest) ja seetõttu on palju kulissidetagust suhtlust.

Aitan vajaduse korral Tarandil kõnesid ja artikleid ette valmistada, olulistes küsimustes taustainfot koondada: töö nagu nõunikul ikka. Teemasid on seinast seina: kalavarude majandamine, bioloogilise mitmekesisuse kaitse, kliimamuutustega võitlemine, tuumaenergia roll Euroopas. Iga päev leiab korraga aset hulk koosolekuid ja seminare; olulistes valdkondades info kogumine ja vahendamine võtabki suure osa ajast.