Novembris 2003 tegi rahvusvaheline komisjon otsuse võtta Kihnu kultuuriruum vastu UNESCO pärimuskultuuri meistriteoste nimekirja. UNESCO-le esitati koos taotlusega ka tegevuskava, kuidas kavatsetakse edaspidi pärimuskultuuri Kihnul ja Manilaiul hoida. Tegevuskava elluviimiseks loodigi SA Kihnu Kultuuriruum.

Kihnu kultuur ei hõlma mitte üksnes rahvalaule, -tantse, -riideid ja keelt, vaid kogu traditsioonilist eluolu saarel. Kultuuri säilimise eeldus on elu jätkumine saarel, seega on väga olulised majandusküsimused.

2004. aastal andsime välja kihnukeelse “Lugõmiku” algklassiõpilastele. 2005. aastal sõlmisime koostöölepingu Tartu ülikooliga: igal aastal saab üks kihnlane ülikoolis tasuta õppida. Mullu valmistasime ette regionaalprogrammi “Kihnu kultuuriruum”, mis käivitus selle aasta alguses. Sealt on võimalik saada projektipõhiselt toetust tavapärase eluviisi jätkamiseks saarel.

Anname välja oma ajalehte Kyne ning korraldame iga-aastast pärimuskultuuri seminari. Sihtasutus võtab osa rahvusvahelistest pärimuskultuuri ümarlaudadest ja konverentsidest ning korraldab folkloori- ja õppereise kihnlastele. Selle aasta olulisim projekt oli juunis traditsioonilise kihnu pulma jäädvustamine filmilindile. Teine suurem töö on Kihnu koolile Kihnu ajaloo õpiku, loodusloo õpiku ja lauliku tegemine.

Tähelepanuta ei ole jäänud ka Kihnu mitmekesine looduskeskkond. Sihtasutuse eestvõttel peeti 2005. aastal tormikahjude kõrvaldamise talgud. Koostöös SA Kihnu Väina Merepargiga oleme saarele toonud lihaveiseid, rajanud karjaaedu, korraldanud kihnlastele õppereise, tutvumaks maastikuhooldusega Matsalus ja Ojamaal (Gotlandil). 2006. aasta pärimuskultuuri seminari teemaks valisime pärandkooslused.

Keskkonnaprojektide elluviimisel oleme kokku põrganud ka riigi mõistmatuse ning bürokraatiaga. Näiteks õnnestus saada toetust kalurite ööbimiskoide taastamiseks Kihnut ümbritsevatel laidudel, ent nende taastamise keelas ära Pärnumaa keskkonnateenistus. Kalurite koid on laidudel olnud juba mitusada aastat, ent 21. sajandist alates häirivad need lindude rahu ja pesitsemist. Kas peaksime mitmesaja aasta vanusel taval hääbuda laskma või selle pärast võitlust jätkama?

Praegu ootame keskkonnaministeeriumilt vastust taotlusele taastada piiratud ulatuses hülgepüük. Sel teemal oleme alustanud rahvusvahelist koostööd, esmajoones on meil sarnaseid jooni Kanada hülgeküttidega.