| Artikkel EL 2007/7 |
 |
Eestis ei ole hüdroenergia roheline |
| Viimasel aastakümnel on Eestis asutud üha usinamalt rajama ja taastama hüdroelektrijaamu. Riik on seda soosinud, viidates vajadusele minna üle taastuvatele energiaallikatele. |
Hüdroenergia saab olla roheline |
| Viimasel ajal on tihti kuulda arvamust, et hüdroenergiat ei saa pidada roheliseks, kuna see tekitab loodusele suurt kahju. Hüdroenergeetikas on kasutusele võetud uusi tehnoloogiaid, mistõttu saab paljusid vee-energia negatiivseid mõjusid vältida ning edaspidigi kasutada hüdroenergiat elektri tootmiseks loodust kahjustamata. |
Tuulemäe allikasood europrügila puhastusmärgalaks? |
| Eestis on korduvalt otsitud looduskaitseväärtuslikke alasid: alustades luha- ja rannaniitude inventuuriga 1994. aastal ning lõpetades ulatusliku Natura 2000 elupaikade arvelevõtuga paar aastat tagasi. |
Nõmm-liivatee õied puhkevad südasuvel |
| Nõmm-liivateed on looduses lihtne ära tunda. Abi pakuvad selleks nii nägemine kui ka lõhnataju, õitseaja tipphetkel veel nektarit koguva putukaparve erikõlaline sumin. |
Seened meie kodus 2 Majaseened |
| Kui avastate põrandalt, laest, keldrist või mujalt kutsumata seenkülalise, siis tuleb kõigepealt kindlaks teha, kellega on tegu. Aga üks reegel kehtib küll kõigi seente kohta: rohkem kui midagi muud armastavad nad niiskust. |
Punavöötaud on jõudnud Eestisse! |
| Punavöötaud on ohtlik, kiirelt leviv mändide okkahaigus, mis on juba tekitanud suurt kahju kogu maailmas ja kantud meie riigiski karantiinialuste metsahaiguste hulka. |
Golfiväljak kui osake loodusest |
| Golfiväljakutele vaatavad roheliselt mõtlevad inimesed enamasti viltu: seal raisatakse vett, kasutatakse mürkaineid ja nende rajamisel hävitatakse looduslikke alasid. Tegelikult mõjutavad golfiväljakud keskkonda mitmeti, nende elustiku mitmekesisus võib ümbritsevate aladega võrreldes olla isegi suurem. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
