2007/7



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/7
Tuuleme allikasood europrgila puhastusmrgalaks?

Eestis on korduvalt otsitud looduskaitsevrtuslikke alasid: alustades luha- ja rannaniitude inventuuriga 1994. aastal ning lpetades ulatusliku Natura 2000 elupaikade arvelevtuga paar aastat tagasi. Ometigi satutakse aina uutele seni varju jnud kooslustele, mis on elupaigaks ka kogu Euroopas kaitstavatele liikidele.

Sedapuhku on ilmsiks tulnud ulatuslik allikasoode ala Plvamaal Klleste vallas Tuuleme klas Krootuse asula lhedal. Koha leidmise lugu on pigem erandlik: ma ei sattunud sinna planeeritud vlitde kigus, vaid kohaliku elaniku kutsel. 2005. aastal hoopis teist laadi projekti kigus tallu juhtunud botaaniku le oli perenaisel limalt hea meel. Ta vttis jutuks ka lhikonnas asuvad sood, kus varem aastaid riiklikku veeseiret oli teinud: allikavee seire olevat Piigaste oja allikatel alanud 1945. aastal, 1990. aastatel jeti alles vaid paremini ligipsetavas kohas asuv vaatluspunkt. Vestluse kigus mainis taluperenaine, et soodes on rohkelt taimi, keda ta mujal kasvamas pole ninud. Nime ta neile taimedele tookord anda aga ei osanud.

Kirjeldus tekitas huvi, sest samalaadne lammi-allikasoo oli ka minu lapseplvekodus Rpina lhedal philine orhideeleiukoht, kus aastaid hiljem leidsin kasvamas ka eurodirektiiviga kaitstud kollase kiviriku.


Palju kaitsealuseid liike. Esimene matk Piigaste oja rde 2006. aasta palaval ja harukordselt krbserohkel juulialguse peval oli rmustav. Selles piirkonnas vis hulganisti kasvamas nha krgekasvulisi kpalisi: kahkjaspunast ja balti srmkppa, samuti soo-neiuvaipa. Ka taimede ied olid thelepanuvrselt suured. Allikaojade mber laiuv ubalehekooslus viitas, et paik viks sobida ka kollasele kivirikule (Saxifraga hirculus). Augustis ettevetud retk ti sellele kinnitust: peaaegu kigil allikasoolaikudel leidus seda liiki, rauarikka veega suurima allikaoja mbruses kasvas neid koguni tuhande isendi jagu. Eelmine aasta tunduski Otep piirkonna jaoks olevat vga soodne kpaliste ja kollase kiviriku itsemiseks need liigid pole kaugeltki htmoodi arvukad ja ites igal aastal.

Kollase kiviriku ja kpaliste leid Tuulemel on mneti ootusprane ja osutab hsti silinud loodusmaastikule: nii Otep krgustiku soodes kui ka Krootusest mned kilomeetrid kirdesse jval Osetsool (Natura 2000 hoiuala) on neid liike varem leitud. Osetsoo vljavool ja Piigaste oja pole aga omavahel henduses, kuigi mlema vesi juab lpuks Ahja jkke.

Allikasoodes vib sageli kasvamas nha ka haruldasi samblaid, esialgu on Tuuleme soost teada soosambla (Paludella squarrosa) leid (koguja-mraja Kai Vellak); see liik kuulub Eesti punase raamatu neljandasse, thelepanu vajavate liikide kategooriasse.


Tuuleme allikasood paiknevad oja mlemal kaldal, neid lahutavad vikesed metsatkid. Siin on nii lammilodu-, madalsoo- kui allikasoometsi. Viimased on tavaliselt sanglepikud, kus jalg vajub sgavale veest kllastunud samblaturbasse ning tuleb kahlata vni osjades. Viksemad soolaigud asuvad oja lnekaldal, nende soolagedate pindala knib poole hektarini. Idakaldal on kaks suuremat sood, mlema pindala hlmab umbes 1,5 hektarit. Phjapoolses soos kasvavad vaid ksikud kased, sanglepad ja pajupsad; tegu on nlvasooga, kus krguste vahe soo lemise ja alumise osa vahel ulatub hinnanguliselt 23 meetrini. Lunapoolne allikasooriba on kitsam, puuderikkam ja esmapilgul kohati ka liigivaesem: kpalisi on vhem, valitsevad tihedad soosnajala kogumid ning osjad.

Euroopa loodusdirektiivi kaitset vrivatest heas seisundis elupaikadest on Tuulemel looduslikud ojad, niiskuslembesed krgrohustud, allikad ja allikasood, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning lammi-lodumetsad.


Kui tuleb prgila? Kll oleks kena, kui siin saakski loole punkti panna leitud on vrtuslik elupaik, kollase kiviriku uus leiukoht (psielupaik), loodetavasti loodushoidlikud maaomanikud mberringi

Kahjuks on koht ohus. Plvamaa Klleste valla ldplaneeringu osana on algatamisel teemaplaneering, mis vaatleb Kagu-Eesti regionaalprgila nelja vimalikku asukohta . ks neist, Markuse kinnistu, paikneb linnulennult napi poolteise kilomeetri kaugusel Tuuleme allikasoodest, lesvoolu Piigaste oja res.

Markuse kinnistu on vlja pakutud prgila asukohtadest vikseim 30 ha. Rahutuks teeb asjaolu, et kui 2005. ja 2006. aastal ilmunud Postimehe artiklites nimetatakse Markuse kinnistut tenoliselt mittesobivaks [1, 2], siis tnavu peetakse seda hoonete puudumise tttu hoopis heks perspektiivsemaks prgila asukohaks [3].

Tegu on looduskauni maa-alaga; hel vikesel knkal asuvad siiski vrdlemisi hsti silinud taluhooned. Sellest kuplist mduv oja suubub kinnistu phjapiiril looklevasse Piigaste ojja. Looduslikus sngis voolava oja saastumine prgilaveega on ilmselt vltimatu. Ka hoonetest idas olev puhastumiseks piisava ulatusega siirdesoo tundub sobimatu: selle vesi toidab lhedal asuva talu juures olevaid sja korrastatud kalatiike, misjrel juab vesi Piigaste ojja. Kindlasti tuleks uurida, kas nrgvesi vib tungida ka Tuuleme allikasoid toitvasse phjavette.

Teoreetiliselt on ehk vimalik ehitada Euroopa Liidu nuetele vastav prgila nii, et nrgvesi puhastuks juba selleks eraldatud maa-alal, mjutamata lhimbruse phja- ja pinnavett. Paraku kski sellelaadne rajatis pris ideaalselt praktikas tle ei hakka: loodus on selleks liiga keerukas, et suudaksime selle ksikasju mista ning negatiivseid mjusid tiel mral ra hoida. Samuti toob prgila rajamine kaasa mra ja ebameeldiva lhna, millega mbruskonna elanikud leppida ei taha.

Krootuse mbruses on hsti silinud endine maakasutusstruktuur, paljud talud on asustatud, tegeldakse pllumajandusega, sealhulgas mahepllundusega. Kohalikud elanikud on juba vlja astunud oma puhta ja vaikse elukeskkonna kaitseks, kuigi arendajad viitavad loodavatele uutele tkohtadele.


Anneli Palo (1966) on botaanik, T geograafia instituudi ja TT sstva tehnoloogia instituudi teadur.


1. Pau, Martin 2005. Uus Kagu-Eesti prgila vib tulla Plvamaale. Tartu Postimees, 29. sept.

2. Pau, Martin 2006. Prgila kavandamist saadavad revad kirjad. Tartu Postimees, 5. dets.

3. Pau, Martin 2007. Jtmekeskus jtab raha ootele. Tartu Postimees, 12. mrts.



ANNELI PALO
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012