|
|
Eesti Loodus 2007/7 | SISUKORD
Matkarada EL 2007/7 |
|
Kassinurme põnevad künkad |
Muistendite järgi on meie rahvuseepose kangelasel Kassinurme küngastega üksjagu pistmist olnud. Kuid Kalevipoeg pole ainus, kes seda kanti omanäoliseks on kujundanud. |
|
Euroopa haruldused Eestis EL 2007/7 |
|
Vareskaera-aasasilmik |
Vareskaera-aasasilmikuga on juhtunud nii nagu tavaliseks peetud putukaliikidega ikka: tema kohta on talletatud üllatavalt vähe andmeid. |
|
Kaitsealad EL 2007/7 |
|
Luitemaa looduskaitseala |
Luitemaa looduskaitseala hõlmab Edela-Eesti ranniku- ja loodusmaastike kõige ilmekama osa. Siin võib näha Eesti kõrgeimaid luiteid ja suurimat rannaniiduala. |
|
EL küsib EL 2007/7 |
|
Kuidas said kokku looduskaitse vast ilmunud esindusraamatu kolm autorit? Miks on teos üles ehitatud |
Esimest korda oli säärase raamatu koostamise vajadus jutuks viis-kuus aastat tagasi. Sellise ettepanekuga tuli välja siis ministeeriumis looduskaitseosakonna juhataja ametit pidanud Hanno Zingel. |
Millega tegeleb sihtasutus Kihnu Kultuuriruum? |
Novembris 2003 tegi rahvusvaheline komisjon otsuse võtta Kihnu kultuuriruum vastu UNESCO pärimuskultuuri meistriteoste nimekirja. UNESCO-le esitati koos taotlusega ka tegevuskava, kuidas kavatsetakse edaspidi pärimuskultuuri Kihnul ja Manilaiul hoida. |
|
summary EL 2007/7 |
|
|
Hydroenergy in Estonia is not green
Jaak Tambets, Rein Järvekülg and Meelis Tambets are convinced that the „green” hydroenergy is far from being sustainable or nature-friendly in Estonia. The acknowledged hydrobiologists describe the negative aspects of hydroenergy to riverine habitats and fauna as well as to society: the speedwater habitats upstream from the dam become damaged; the water volume of the river changes and the minimum water volume is decreased; the qualities of river water become deteriorated; dams become barriers for fish because of poorly designed fish ladders; the sediments behind the dam may cause major changes downstream if let go at once; economically, fish catch is notably decreased; often the environmental requirements to hydroenergy facilities are not met. |
|
Tööjuhend EL 2007/7 |
|
Fotograafia allpool veepiiri |
Fotograafiast on saanud peaaegu et igamehehobi. Seevastu allveefotograafia on meil veel võrdlemisi vähe levinud. |
|
Intervjuu EL 2007/7 |
|
Loomad ja imikud on targemad, kui seni arvatud |
Jüri Allik on sündinud 3. märtsil 1949 Tallinnas. |
|
Poster EL 2007/7 |
|
Uitamise õndsus |
Olen linnalaps, keda vanavanemad õnnistasid suvekoduga maalilise Selja jõe ääres. Maal veedetud suved, seenelkäigud ja saunatamised lapsepõlves ja hiljem teisemelisena salajased õhtused jalutuskäigud üksi niitudel, metsas ja mere ääres on kujundanud hinge sedavõrd, et loodusest pikalt eemal olla on raske. |
|
Aasta puu EL 2007/7 |
|
Manna – õissaare maine ja magus and |
Õissaare koorest eraldatav kuivanud mahl – manna – on maailmas tuntud ohutu ja pehmetoimelise lahtistina, sellest saavad abi ka dieedipidajad ja suhkruhaiged. Toidulisandina tarvitatakse mannat nii puhtal kujul kui ka taimsete preparaatide koostises. |
|
Artikkel EL 2007/7 |
|
Eestis ei ole hüdroenergia roheline |
Viimasel aastakümnel on Eestis asutud üha usinamalt rajama ja taastama hüdroelektrijaamu. Riik on seda soosinud, viidates vajadusele minna üle taastuvatele energiaallikatele. |
Hüdroenergia saab olla roheline |
Viimasel ajal on tihti kuulda arvamust, et hüdroenergiat ei saa pidada roheliseks, kuna see tekitab loodusele suurt kahju. Hüdroenergeetikas on kasutusele võetud uusi tehnoloogiaid, mistõttu saab paljusid vee-energia negatiivseid mõjusid vältida ning edaspidigi kasutada hüdroenergiat elektri tootmiseks loodust kahjustamata. |
Tuulemäe allikasood europrügila puhastusmärgalaks? |
Eestis on korduvalt otsitud looduskaitseväärtuslikke alasid: alustades luha- ja rannaniitude inventuuriga 1994. aastal ning lõpetades ulatusliku Natura 2000 elupaikade arvelevõtuga paar aastat tagasi. |
Nõmm-liivatee õied puhkevad südasuvel |
Nõmm-liivateed on looduses lihtne ära tunda. Abi pakuvad selleks nii nägemine kui ka lõhnataju, õitseaja tipphetkel veel nektarit koguva putukaparve erikõlaline sumin. |
Seened meie kodus 2 Majaseened |
Kui avastate põrandalt, laest, keldrist või mujalt kutsumata seenkülalise, siis tuleb kõigepealt kindlaks teha, kellega on tegu. Aga üks reegel kehtib küll kõigi seente kohta: rohkem kui midagi muud armastavad nad niiskust. |
Punavöötaud on jõudnud Eestisse! |
Punavöötaud on ohtlik, kiirelt leviv mändide okkahaigus, mis on juba tekitanud suurt kahju kogu maailmas ja kantud meie riigiski karantiinialuste metsahaiguste hulka. |
Golfiväljak kui osake loodusest |
Golfiväljakutele vaatavad roheliselt mõtlevad inimesed enamasti viltu: seal raisatakse vett, kasutatakse mürkaineid ja nende rajamisel hävitatakse looduslikke alasid. Tegelikult mõjutavad golfiväljakud keskkonda mitmeti, nende elustiku mitmekesisus võib ümbritsevate aladega võrreldes olla isegi suurem. |
|
Toimetaja veerg EL 2007/7 |
|
Kas keskkond või loodus? |
Juulinumbrist leiate kolme kalateadlase radikaalse seisukohavõtu hüdroenergia tootmise kohta Eestis. Artiklit toimetades veendusin, et see ei tohiks jääda ühepoolseks. |
|
|
|
|