2007/7



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/7
Punavtaud on judnud Eestisse!

Punavtaud on ohtlik, kiirelt leviv mndide okkahaigus, mis on juba tekitanud suurt kahju kogu maailmas ja kantud meie riigiski karantiinialuste metsahaiguste hulka.

Eestis (ja kogu Baltikumis) leiti seda liohtlikku haigust esimest korda mullu hilissgisel Jrvselja ppe- ja katsemetskonna Agali arboreetumist toodud musta mnni (Pinus nigra) okastelt.

Punavtaudi tekitab seen Mycosphaerella pini (snonm Scirrhia pini; anamorf Dothistroma septospora) (#1). Kpseid eoseid sisaldavaid seene suguta arengujrgu viljakehi oli okastel vga palju nii puude vras (ka veel osaliselt rohelistel okastel) kui ka variseokastel maapinnal. Need puud olid vlimuselt paistnud haiged ja kidurad (#2) aga juba palju aastaid.

Harilikult mnnilt leiti punavtaudi esimest korda sealtsamast Agali arboreetumist keskealistelt poogitud puudelt mais 2007. Haigustunnused punased ristvdid olid nhtavad vaid varisenud okastel maapinnal, seejuures oli neid vhe ning ilma seene viljakehadeta.

Hoopis kurjakuulutavam oli aga teine leid harilikult mnnilt RMK Elva metskonnas mni kilomeeter Trepimest. Seal asub Eesti maalikooli ja Soome metsainstituudi koost katseala, kus kasvavad 14-aastased mnnid, mis prinevad heksast puistust alates Soome Lapimaast kuni Saaremaani seega enamasti meie loodusoludest tugevasti erinevatest tingimustest.

Juuni algul vis seal nha haigustunnuseid nii varisenud okastel maapinnal kui ka surnud, kuid veel vrsetelt pudenemata okastel vrade allosas; seent oli ka tiesti kuivanud vrsete okastel, seejuures koos haigustekitaja anamorfi (seene mittesugulise paljunemise arengujrgu) viljakehade ja kpsete eostega. Viimane avastus vhemalt sajakordistab selle haiguse ohtlikkuse mra, sest haigustekitaja suudab seega lbida kogu oma arengutskli ka meie kodumaisel mnnil!


Mitmel pool Euroopas, Phja-Ameerikas ning tervel lunapoolkeral on knealune haigus kujunenud heks pletavamaks probleemiks: kiirelt laienevat epideemiat seostatakse kliimamuutustega [1]. Erinevalt teistest okkahaigustest on ta phjustanud igas vanuses, ka vanemas eas mndide haigestumist ja hukkumist suurtel pindaladel. Baltimaades ja Soomes, Rootsis ning Norras oli punavtaud seni tundmatu, Phjalast esimesena leiti seda aga juba mdunud aastal Taanis.

Knealune metsahaigus ja temaga seotud metsamajandusprobleemid nuavad nd kiireid uurimistid. Esimese sammuna on Eesti maalikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi ttajad selgitamas haiguse levikut Eestis ning hoiatanud Phjala vastavaid uurimisasutusi punavtaudi levila judmisest Baltikumi. EM metsapatoloogia laboratooriumis on haigustekitaja pandud kasvama puhaskultuurina, et saata see geneetilisteks uuringuteks uurimiskeskustesse USA-s ja Inglismaal.


Palve lugejale. Kui looduses liikudes nete kusagil ebatavaliselt palju pruunistunud mnniokkaid, eriti mustal ja mgimnnil, siis vaadelge neid lhemalt: kki on neil punased ristvdid! Kui jah, siis andke leiust teada e-aadressil mart.hanso@emu.ee. Tname!



1. Woods, Alex, Coates, K. David, and Hamann, Andras, 2005. Is an unprecedented Dothistroma needle blight epidemic related to climate change? BioScience 55, 9: 761769.



MRT HANSO, REIN DRENKHAN
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012