2007/7



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/7
Seened meie kodus 2 Majaseened

Kui avastate prandalt, laest, keldrist vi mujalt kutsumata seenklalise, siis tuleb kigepealt kindlaks teha, kellega on tegu. Aga ks reegel kehtib kll kigi seente kohta: rohkem kui midagi muud armastavad nad niiskust.

Kui eelmises numbris kirjutasime hallitusseentest, siis nd teeme tutvust majaseentega: need on puidulagundajad, kes on vimelised arenema hoonetes. Mned neist meie kliimavtmes vabas looduses ei kasvagi. Kik majaseened kuuluvad kandseente hulka. Vtame siin vaatluse alla enim levinud majaseened Eestis.

>Harilik majavamm (Serpula lacrymans, varasema nimetusega Merulius lacrymans). Eestikeelses kirjanduses on teda kutsutud ka majaseeneks, prandaseeneks, lihtsalt vammiks jne. Hariliku majavammi vib ra tunda viljakehast: see on liibuv, mmargune, lihakas vi nahkjas, algul kollaka vi lillaka tooniga, valminult tumepruun (#1). Ent iseloomulik on ka pindmine mtseel: kiuline vi vatjas, valge, sellel kollakad vi punakaslillakad, mnikord hallikad laigud. Seenevdid on tugevad, hallikad vi tumepruunid, harunenud ja kuni 5 mm laiad, nha vib ka juhtseeneniite. Eosed on elliptilised, tihti neerukujulised, kollakaspruunid, 912 x 4,56 m.

Majavammi eosed hakkavad kasvama niiskes kohas: keldris, pranda all, seina alumisel vl ja teistes samalaadsetes kohtades. Harvem lhevad eosed kasvama hoone teisel korrusel vi krgemalgi, kuid on ette tulnud ka selliseid juhtumeid.

Harilikku majavammi kasvab looduslikult Himaalaja ja Kaukasuse mgedes, meile lhim leid vabast loodusest prineb kinnitamata andmetel Tehhi Vabariigist. Eestisse on ta toodud vhemalt poolteist sajandit tagasi ning meie kliimavtmes suudab elada ainult hoonetes.

See seen kahjustab eelkige okaspuupuidust ehitusmaterjale ja valmistisi, tekitades pruunmdanikku. Levib peamiselt eostega, mis suuremas koguses paistavad punakaspruuni tolmuna (#2). Kerge eostolm levib tuule, loomade ja ka inimestega hlpsalt suurte vahemaade taha.

Seeneniidistiku abil saab vamm levida vaid he hoone piires. See vib pragude kaudu lbida ka kiviseinu ja mritisi. Seeneniidistikuga kaetud detailide teisaldamisel hest kohast teise vib majavammi kanda ka sinna, kus eosed hsti ei idaneks. Samuti vib harilik majavamm levida viljakehade teisaldamisel hest hoonest vi hooneosast teise.


Mnni-mdiknahkis (Leucogyrophana pinastri). Viljakeha sarnaneb hariliku majavammi omaga: liibuv, kilejas, noorelt sile, valminult algul voldiline, hiljem nsaline, kollakas kuni pruun (#3). Majavammist saab teda eristada vtide jrgi, mis mnni-mdiknahkisel on pruunikad, harunenud, kuni 0,2 mm laiad ja juhtseeneniitidega, kuid kiudhfideta. Eosed on mnni-mdiknahkisel elliptilised, kollakad, 56,5 x 3,54,5 m.

Mnni-mdiknahkis lagundab okas- ja lehtpuude puitu nii looduses kui ka hoonetes. Siseruumides hakkab ta kige sagedamini kasvama keldris ja pranda alumistel puitdetailidel, ent leide on ka krgematel korrustel ning isegi katusekonstruktsioonil. Tekitab samuti pruunmdanikku. Areneb aga mrksa aeglasemalt kui harilik majavamm.


Ntskorgik, majakorgik, majants (Antrodia sinuosa). Viljakeha (#4) on substraadile liibunud, algul selgelt valge, hiljem muutub helepruuniks, poorne (poorid mmargused kuni nurgelised), mnikord hambulise servaga. Eosed silindrilised, sirged kuni nrgalt kverdunud, vrvusetud, 45,5 x 11,5 m.

Majants vajab arenguks krgemat temperatuuri ja puidu niiskust kui majavamm. Looduses kasvab lamavatel okaspuutvedel, tarapostidel, kndudel. Hoonetes levib halvasti ventileeritud katusealustes (kus on vga niiske), katusekonstruktsiooni detailidel ja vlistel pindadel, samuti akendel. Vastupidav lhiajalisele kuivusele. Tekitab peent pruunmdanikku: see on kollakas kuni helepruun, tekivad 11,5 cm suurused puukuubikud.


Puidukorgik (Antrodia vaillantii) on kergesti ratuntava viljakehaga: see on valge poorne karikakujuliste pooridega (poorid mmargused ja nurgelised, valged kuni kreemikad). Ka seenevdid on valged, arenevad niiske hu korral, sarnanevad majavammi omadega, kuid on painduvad, juhtseeneniitide ja kiudhfidega (#5). Eosed on elliptilised, vrvusetud, 57 x 2,53,5 m.

Areneb kaevanduste puitkonstruktsioonidel okaspuu-, mnikord lehtpuupuidul. Looduses harva. Elamutes vib seda nha puitosadel, vannitoa prandal, keldriseintel, keldri ja esimese korruse vahelistel puitkonstruktsioonidel, treppidel. Tekitab jmedat pruunmdanikku, mdanik helepruun, puukuubikud 35 cm suurused.


Majamdik, keldrivamm, majakoorik (Coniophora puteana). Viljakeha on liibuv, kilejas kuni nahkjas-lihakas, poorideta; noorena kollane, valminult pruun, jmedalt mgarlik-khmuline, tihti oliivja varjundiga. Seenevdid kollakas- kuni mustjaspruunid, harunenud, le 3 mm laiad, kiudhfide ja juhtseeneniitideta. Just viimaste puudumine lubab teda eristada harilikust majavammist. Eosed laielliptilised, helt poolt lamenenud, kollakaspruunid,1015 x 67,5 m.

Hoonetes vib teda leida eelkige keldri puitosadelt, aga tihti ka prandakonstruktsiooni detailidelt ja seina alumisest osast. Looduses kasvab okas- ja lehtpuukndudel, lamavatel tvedel. Kahjustab sageli hoonete puitkonstruktsioone, puitsildu, poste. Tekitab pruunmdanikku: see on tume-punakaspruun vi kahvatu-kollakaspruun, lhestub kergesti pudenevateks kuubikuteks. Lhed kulgevad rbiti puu aastarngastega, htaegu tekivad 12-sentimeetrised lhed ja sgavamad pikisuunalised lhed. Puu mdaneb aeglasemalt kui majavammi korral, tihti silib puidu vlispind ka siis, kui sisemine osa on juba tugevalt kahjustatud.

Koorikulised (Corticiae spp.) on seni ks kige segasema sstemaatikaga eoslavaseente rhmi (#6). Nende liibunud hukesed viljakehad vivad katta puitu vaevumrgatava kirmena vi hukese kilena. Koorikuliste viljakehad on poorilised, nsalised vi lhikeste harjadega, tavaliselt pehmed, harva ka kvad. Viljakeha vrvus vib olla mitmesugune: valge, hallikas vi kollane, mnikord ka helepunane, roheline vi sinine. Eosed on tavaliselt vrvusetud ja siledad.

Laialt levinud looduses, kasvavad puuokstel ja tvedel. Suurem osa liike levib suve algusest hilissgiseni kduneval puidul. Enamik koorikulisi lagundavad puitu, hankides endale sealt energiat ja toitu. Selleks sobib nii tselluloos kui ka ligniin. Tekitavad valgemdanikku. Hoonetesse satuvad metsast koos puitmaterjaliga ning kahjustavad seal aknaraame, vlislaudu ja katusekonstruktsioone.


Majaseente mju inimese tervisele. Erinevalt hallitusseentest pole majaseened inimesele eriti ohtlikud. Enamik majaseente eoseid on hallitusseente omadest mrksa suuremad ning seetttu rritava vi allergilise toimega limaskestadele ja hingamisteedes. Ent majaseente eosed ei erita mkotoksiine ega muid inimesele ohtlikke aineid: nad mjuvad lihtsalt orgaanilise tolmuna, mis tekitab kuiva kha, silma-, kurgu- ning ninarritusi.

Majaseente niidistik ja viljakehad on enamasti happelised. Seega vivad nad kokkupuutes nahaga olla rritava ja kergelt svitava toimega.


Mju ehitistele. Kui majaseente toimet inimese tervisele on tihti le hinnatud, siis mju ehitistele on sageli tepoolest rnk. Olenevalt majaseene liigist vib kahjustus olla vga ulatuslik ja levida kiiresti (eriti suve- ja sgiskuudel). Kige tugevamini saavad kahju puitosad. Seene liiki vib ra tunda puidu kahjustuse mdaniku tbi jrgi. Puidust toitudes muudavad seened oluliselt selle struktuuri. Seda muutust nimetataksegi mdanikuks: igasugune puidu mdanik on seente tekitatud.

Metsanduses jagatakse puidumdanikku tekkeviisi jrgi kaheks: metsamdanikuks ja laomdanikuks. Et ehitistes on tegemist ainult tdeldud metsamaterjaliga, ksitleme siin ainult laomdaniku eri tpe. Kui leiate mdanikust kahjustatud puidu, siis tuleks kindlasti otsida ka kahjustuse tekitaja majaseene niidistikku vi viljakehi , nende jrgi on vimalik mrata seene liik.


Valgemdanikku tekitavad seened lhustavad taime rakukesta komponente ligniini, hemitselluloosi ja tselluloosi. Seen lhustab neid kiki korraga ja vrdses mahus. ksikud valgemdaniku tekitajad vivad siiski lagundada valikuliselt peamiselt ligniini ja hemitselluloosi, jttes suure osa tselluloosist alles. Valgemdaniku lagundatud puit muutub heledaks ja seljaks. Selle tekitajad on Donkioporia expansa, taelik Phellinus contiguus, Asterostroma spp. Pleurotus ostreatus jpt.


Pruunmdaniku tekitajaid on mrksa vhem kui valgemdaniku tekitajaid. Enamik neist on seotud okaspuudega. Pruunmdaniku tekitajad lagundavad eelkige taime rakukestas leiduvaid polsahhariide tselluloosi ja hemitselluloosi, samas ligniini lhustatakse vga vhesel mral. Lagunev puit muutub pruuniks ning lhestub kuubikujulisteks osadeks. Peamiselt ligniinist koosnev jk (nn. huumus) on vga psiv ja vib mullas silida ilmselt sadu, kui mitte tuhandeid aastaid. Pruunmdaniku jkprodukte peetakse vga olulisteks mulla struktuuri elementideks, mis suurendavad mulla hustatust ja veemahutavust ning soodustavad ektomkoriisa teket. Pruunmdaniku tekitajatest on tuntumad majavamm, metsvamm, mnni-mdiknahkis, majamdik jt.


Pehmemdanikku tekitavad bakterid ning kottseened, tavaliselt aga seened ja bakterid koos mdanemise lppstaadiumis, kui mdanev aine on juba poolmullastunud. Pehmemdanik vib kahjustada puitu nii metsas kui ka laos. Kasvavatel puudel on pehmemdanik vga mrg, eriti suure pH nidu ning gaasisurvega, see areneb peamiselt lehtpuude tves, eritades koorepragude vahelt vett ja lima. Viimast tekitavad kottseened. Erituvat vedelikku armastavad omakorda metsikud prmseened.


Seenkahjustuste tagajrjel muutub oluliselt puidu ehitustugevus: painde-, vnde-, surve- ja tmbetugevus nii piki- kui ka ristikiudu. Seega vib vita, et olenemata puidu kasutusalast ehitistes muutuvad puitdetailid seenkahjustuse tttu nrgaks ning konstruktsioonid deformeeruvad.

Puitprandad hakkavad kigepealt vajuma, hiljem purunevad laudis ja talad koormuse all. Puidust seinte puhul tekivad kattematerjalidesse praod. Tugevama kahjustuse korral vib sein vlja vajuda. Katusekonstruktsiooni puitdetailide mdanemisel need lihtsalt purunevad, sest neil tuleb tavapraselt peale surve alluda ka paindele ja tmbele.


Mju tselluloosi sisaldavatele materjalidele, niteks paber, ehituspapp, kipsplaat, puitlaast- ja puitkiudplaadid, saepurutooted ja tapeedid, on samasugune nagu puidule: need materjalid lagunevad samuti nagu puitdetailid. Tsi, mneski tootes on seenkahjustuse vimalust juba ette nhtud, ning lisatud fungitsiidse toimega aineid. Selline on niteks tselluvill.


Mineraalmaterjalidele mjuvad majaseened kaudselt: kahjustaja on vesi, mida seeneniidistik tarbib ja hoiab. Niiskuse mahumuutused kahjustavad mineraalmaterjale, pealegi lahustuvad ja liiguvad mineraalid koos niiskusega. Oleme tihti kuulnud mistet kivivamm ja vahel ka betoonivamm. Selliseid majaseeni ei ole, kuid misted on tulnud majaseente seeneniidistiku vimest levida ka mda kivi- ning betoonpindu.

Mineraalvillade puhul areneb seeneniidistik villas leiduvates poorides, muutes mineraalvilla ksnataoliseks moodustisteks: see on tugevalt mrgunud ja seega kaotanud ka oma soojapidavuse.

Vahtpolsterooli ja eri kilematerjalide pind sobib majaseente niidistikule, sest see on tihti niiske. Mda pranda alla paigaldatud kilet on kindlaks tehtud seni kiireim seeneniidistiku levik ks meeter kahe ndalaga.

Metallkonstruktsiooni detaile kahjustavad majaseened samuti niiskust hoides: niteks kui prandalauad on paigaldatud tsinkimata kruvidega, jvad prast hariliku majavammi kahjustust jrele tielikult oksdeerunud ja oma tugevuse kaotanud kruvid.


Majaseente tekke- ja leviku tingimused. Nagu eespool mainitud, toituvad majaseened puidus ja puidutoodetes leiduvates ainetest: tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist (olenevalt liigist). Oma elutegevuses vivad majaseened kasutada ka erisuguseid mineraalaineid, kuid neist nad ei toitu.

Majaseentele sobivaim ja ebasobivaim (surmav) temperatuur (vt. tabelit 1) ja niiskus (vt. tabelit 2) olenevad seene liigist.


Kui avastate oma majas seenkahjustuse, siis tuleb kigepealt mrata seene liik. Alles siis saab plaanida trjet. Oluline on meeles pidada, et enamik majaseeni oleneb lisaniiskusest: kui suudame selle ra hoida, siis seente areng peatub. Tihtipeale aitabki majaseente vastu oskus luua neile ebasobivad olud. Mnikord on vaja siiski kasutada ka kemikaale. Viimaste puhul tuleb jlgida, kuidas need mjuvad inimese tervisele ja keskkonnale. Ndisajal peetakse parimaks uue plvkonna kemikaale, mis phinevad joodil.

Teades asjaolu, et majaseente tekke eeldus on alati niiskus, tuleks remonti tehes vi uut maja ehitades phjalikult lbi melda niiskuse liikumine hoones ja hoone mbruses. Majaseente tekke phjuseks vib olla nii liigniiskus kui ka takistus niiskuse liikumisel. Seeprast oleks ehituse ja remonditde puhul vaja ksida nu asjatundjatelt.


Beck-Andersen, Jorgen 1995. The dry rot fungus and other fungi in houses. Hussvamp Laboratoriet ApS, Holte, Denmark



Kalle Pilt
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet