2007/7



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/7
Golfivljak kui osake loodusest

Golfivljakutele vaatavad roheliselt mtlevad inimesed enamasti viltu: seal raisatakse vett, kasutatakse mrkaineid ja nende rajamisel hvitatakse looduslikke alasid. Tegelikult mjutavad golfivljakud keskkonda mitmeti, nende elustiku mitmekesisus vib mbritsevate aladega vrreldes olla isegi suurem. Golfivljak pole ainult ksluine golfimuru, vaid ka mets, psastik ja veekogud.

Golfivljakud hlmavad tohutu maa-ala, mis viks olla puutumatu loodus. Maailmas on ligi 25 000 golfivljakut ja ldiselt on 2540% vljaku pindalast vhemajandatav. Samas golfi populaarsus ilmselgelt ei vhene. Looduskaitse seisukohast on tegemist suure alaga, mis vib olla snagi looduslikus seisundis ja mneti kaitstud, kuna golfivljakutel liikumine on piiratud.

Golfivljakute loodusliku vrtuse mravad mitmesugused tegurid. Neist olulisemad on niteks vljaku vanus, struktuur ja geograafiline asupaik, vrliikide olemasolu ning kuivrd on rajamisel muudetud algset maastikku.


Golfivljakute ja looduse vaheline konflikt tekib eelkige siis, kui muru tahetakse klvata piirkonda, mis on mrksa suurema mitmekesisusega kui loodav vljak, vi hiritakse vljakut rajades mnda ohustatud liiki. Kui valida, kas golfivljak vi katta need ruutkilomeetrid pilvelhkujate ja intensiivselt majandatavate pldudega, tekivad looduskaitsjal golfivljaku vastu natuke positiivsemad tunded. Eelkige luuakse golfivljakuid suuremate linnade lhedusse, seega sna rikutud piirkondadesse, mitte soodesse vi vihmametsadesse.

Siiski on neid vljakuid vahel rajatud ka looduskaunitesse ja suure keskkonnavrtusega aladele, nagu Prnumaal Audru poldrile. Selliste alade hivamisel loodusele tekitatud kahju annaks oluliselt hvitada ja paljudes kohtades on see ka nnestunud.

Mingil tasandil saab looduslik mitmekesisus ometigi tugeva lgi, samas luuakse nii ulatuslike maastikumuutustega konie uutele, miks mitte ka ohustatud liikidele. Niteks Inglismaal Kentis on hel golfivljakul leitud kasvamas 11 liiki kpalisi ja arvatakse, et orhidee huuljas kitsekeel (Himantoglossum hircinum) on levinud golfikingade abil teistele lhistel asuvatele vljakutele.

Inimese jaoks on golfiplats kindel taraga piiratud ala, kuid loomad nevad asju teisiti. Vljak vib olla maastikus oluline element, luues hendusi ja koridore eri biotoopide vahel. Hea golfivljak peaks sulanduma keskkonda, ent eluslooduse seisukohalt tekib nii teatuid eeliseid mbritseva maastikuga vrreldes.


Kas lindudel on golfivljakul hea? hest vastust sellele ksimusele pole. Vljakut ja lhikeskkonda tuleb vaadelda koos. Rndeteedel asuvad golfivljakud vivad lindudele olla soodsad peatuspaigad. Niteks keset krbe rajatud vljak on atraktiivne roheline saar kuiva maastiku keskel. Kui golfivljakul on mbrusega vrreldes mingi maastikuline eelis, siis muutub see lindudele ja muule elusloodusele sobivaks. Samas vib selline kolks meelitada linde piirkonda, kus neid ohustavad kemikaalid ja hirimine. Pesitsejate puhul on see eriti oluline, kuna nad kasutavad ala pikema aja jooksul.

Pestitsiidide ja vetiste mju lindudele on raske kindlaks teha, nagu ka hirimise mju: Linnuliigid ei talu hiringuid hte moodi ja golfivljaku eri osades on hirimise moodused ja tugevus erisugune.

Mikrogeograafiliselt vaadelduna jaguneb golfivljak aktiivselt ja mitteaktiivselt majandatavaks alaks. Kui mngurajad meelitavad linde ligi, siis vib tekkida lindude ja inimeste vahel konflikt. Eelkige on probleeme tekitanud julged veelinnud, niteks kanada lagled. Osal vljakutel on linde isegi hvitatud ja nende eemaletrjumiseks on vlja meldud kikvimalikke vahendeid, niteks peletatakse linde eemale koertega.

Golfivljakute mitteaktiivselt kasutatavad alad saab elusloodusele lihtsate vahenditega ligitmbavaks muuta: rajada liivikuid, puistuid, veekogusid, panna pesakaste jne. Eelkige vidavad sellest muidugi tavalised fooniliigid, kuid olenevalt piirkonnast ja maastikust vib ka mni kaitset vajav liik sellest kasu saada. Vanemad vljakud on loomulikult paremad linnupaigad, kuna seal on vanu nsustega puid, parem puistute alustaimestik ja eutrofeerunud tiike kossteem on natuke kpsem.

Oluline on ka see, kuivrd puistutega alad on omavahel hendatud. Sellega mratakse, kuidas taimestik, imetajad, putukad ja linnud saavad vljaku hest piirkonnast teise levida. Seega loeb golfivljaku planeerijate oskus ja tahe palju. Oskuslikult kavandades saab linnud n.-. ohutsoonist eemale vljaku servaaladele meelitada. Kuna golfivljakud on tavaliselt suletud ja kontrolli all, siis sellistel vljaku mittemajandatavatel aladel on lindudel suhteliselt turvaline olla.

1998. aastal peetud lemaailmsel golfivljakute linnuvistlusel hmmastas meie meeskonda Niitvlja golfiradade vahelistel tiikidel tegutsevate sarvikpttide arvukus. Liik, kelle arvukus mujal on vhenenud, tundis end golfipallide rahe all mnusalt. Samal ritusel osales 116 golfivljakut 18 maal ja vljaku kohta kohati keskmiselt 40,8 linnuliiki. Kokku loendati 272 liiki ja Niitvlja golfivljak judis Euroopa parimate linnugolfivljakute sekka.


Kas golfivljakud sobivad linnuvaatlusteks? Linnuhuviliste vaatepunktist vivad need vljakud olla vga huvitavad. Paljudel maailma golfivljakutel on ndseks vljakute servaaladele loodud linnuvaatluspaiku. Eelkige neb seal kll kohalikke taustaliike, kuid ka haruldused pole vlistatud.

Golfivljakud on linnuhuvilistele hea piirkond ka seetttu, et need on hsti ligipsetavad. Alal saab mugavalt ja kiiresti liikuda ning linnud on tihti inimestega harjunud ja lasevad end hsti vaadelda ja pildistada. Kuna sellistes paikades liigub palju vaatlejaid, on golfivljakute linnustiku kohta lihtne taustteavet leida. Eriti head linnupaigad on keset kuiva maastikku asuvad golfivljakud Phja-Aafrikas ja Lhis-Idas vi rannikul olevatel rndeteedel. Linde meelitavad mitmeklgne maastik, erisugused puistud ja veekogud. Muidugi tuleb mnguraja lhistel riskida vimalusega, et linnuhuvilise ja golfipalli teed htivad.



Uku Paal
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012