2007/9



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/9
Joad ja joastikud mhavad suurvee ajal

Ida-Virumaal asuvad Eesti vimsamad ning krgemad joa ja joastikud, kuid on arvukalt ka viksemaid ning tagasihoidlikuma vooluga veelangusid. Kik need on omamoodi huvitavad ja imetlusvrsed.

Eestis on kokku loetud 34 mainimisvrset juga ja joastikku, millest 13 paiknevad Ida-Virumaal. Neist omakorda peaaegu kik jvad Phja-Eesti klindi lhikonda, erandiks vaid Uhaku juga Erra jel.

Valaste joast ehk Voka misa maadel asuvast kahesaja jala (u. 60 m) krgusest veelangust on esimest korda juttu juba 1852. aastal baltisaksa ndalalehes Inland (Das Seebad Chudleight). Vaevalt see juga tollal nii krge oli, sest paeplatoolgi on siinkohal krgust vaid veidi le 50 meetri. Siiski viitab see lesthendus vett astanguni juhtinud kraavile, mis kll tollal oli praegusaegsest ksjagu madalam: Kaasikvlja peakraavi svendati alles 1960. aastatel.

Nii nagu Valaste oja vooluhulk (02 m3/s) joa kohal, nii on ka langeva veejoa krgus heitlik, ulatudes eri andmetel 2432 meetrini. Suurvee ajal puhastab langev vesi joa jalami varingurusust ja uuristab sinisavisse kuni viis meetrit sgava kanjoni ning kige selle tagajrjel vib langeva veejoa krgus tusta le 30 meetri. Niteks prast 2003. aasta 6. augustil Ida-Virumaal maha sadanud paduvihma saadi veejoa krguseks 30,6 meetrit (mdetud elektrontahhmeetriga Leica vaatesillalt). Veevaesel ajal, kui juga kipub kuivama, tidavad joaastangult ja selle klgedelt lhtuvad varingud joaaluse kivirusuga ning seelbi kahaneb ka langeva veejoa krgus tunduvalt.

Tuleb tdeda, et kui Valaste joal on vett, siis on ta nii ilus kui ka vimas; kui Valaste joal vett ei ole, siis on ta ksnes ilus. Oma ilu vlgneb ta suuresti joaastangus paljanduvale siiruviirulisele kivimilasundile. Selles le 35 meetri paksuses halli-sini-rohe-pruuni-kollaseviirulises lasundis on kirjas ligikaudu sada miljonit aastat Eesti maapue tekkelugu.

Joaastangu seinas paljanduv kivimilasund algab ligikaudu kahe meetri paksuse moreenikihiga. Sellest allapoole jvas umbes 13 meetri paksuses lubjakivilasundis jrgnevad ksteisele lalt alla liikudes Aseri kihistu raudooide sisaldav lubjakivi (3,5 meetri jagu), Loobu kihistu lubjakivi (6,5 m) ja Toila kihistu glaukoniiti sisaldav lubjakivi (3,1 m). Seejrel aga Leetse kihistu pudedavitu roheline glaukoniitliivakivi (1,3 m), Trisalu kihistu tumepruun peenekihiline graptoliitargilliit (2 m), Kallavere kihistu ehk fosforiidilasundi oobolusliivakivi (3,5 m), kambriumi (Tiskre kihistu) helehall liivakivi (12 m) ja Lkati kihistu kvartsliivakivi vahekihtidega sinisavi (kuni 10 m). Viimase laosaga sillalt nhtav kivimilasund tavaliselt piirdubki, kuid joaaluse slkoru kaldail vib nha paljandumas ka pris ehtsat sinisavi: Lontova sinisavi.

Talveklmade ajal ehib juga kuni kolmekmne meetri krgune hiiglaslik jsammas, mida jb ristama viksemate tuuletiivuliste jpurikate sdelev pits. Iga suurem sula ja gedam klmalaine lisab sellele ehitisele uusi raarvamatuid detaile. Siis tuleb kevad. Esialgu ei pruugi vliselt suurt midagi nha ollagi, ksnes seal, kusagil paksu jkooriku taga, justkui kohiseks ja mhiseks midagi. Aga siis, hel ettearvamatul peval jloss vappub ja nhtamatu saab nhtavaks ning kammitsaist psenud vesi purustab jlossi. Varisevad sambad ja purunevad karniisid ning varajane pikesekiir jb vbelema klma kevad mlestustest sndinud jpurikal.


Aluoja joastik on Toila vallas Phaje klas Mgara ojal. Viimast on nimetatud ka Aluojaks, Hrjaojaks vi isegi Sepaojaks.

14 kilomeetri pikkune ja 33 km2 valgalaga Mgara oja ei ole kll kuigi veerikas, kuid joastiku kohal pole see ka kunagi pris kuivaks jnud: oja toidavad oruveerus peituvad rohked allikad.

Mgara oja, nagu valdav osa Phja-Eesti ojadest ning jgedest, ei voola mitte lunast phja, vaid hoopis lnest itta. Selle phjuseks on ikka seesama klindiplatoo kerkinud phjaserv.

Enne Phaje orgu laskumist voolab Mgara oja ligikaudu seitsmesaja meetri pikkuses ja kuni kmne meetri sgavuses Aluoja kanjonis. Selles on ojal umbes paarisaja meetri ulatuses viis paest astangut, mille krgused on vastavalt lalt alla: 1,4 m, 0,8 m, 1,8 m, 1,4 m ja 0,5 m. Veejoa laius joaastangute kohal vib ulatuda viiest meetrist kuni kmne meetrini.

Joastiku esimesest arvesseminevast astangust lesvoolu on ojal aga ligikaudu kahesaja meetri ulatuses veel kolm madalamat (0,20,3 m) astangut. Mgara oja paephjalises sngis vib leida ka avalhesid ja kaks kurisut need asuvad joastikust umbkaudu paarsada meetrit lesvoolu.


Omaprase saatusega juga. Esmane Ukuoru juga vi siis sellel kohal olnud veelang oli Ukuorus ehk Pite klindiplatoo idaserval Trsame panka likunud klindiorus. Sellele Ukuoru nime kandvale veelangule said saatuslikuks 1960. aastad, kui Sillame linn sellesse slkorgu oma prgime rajas. Prgilat leujutava tlika Ukuoja vee rajuhtimiseks murti klindiplatoosse, sadakond meetrit Ukuorust lne poole, uus kraav. Uuesti sndinud veelang rmustas suurvee ajal oma vheseid uudistajaid ligikaudu pool sajandit, kuid 2006. aastal ji juga ette oma piire laiendavale Sillame sadamale ja selle vabakaubandustsoonile.

Praegusajal laskub Ukuoja vesi merre eelmisest umbes pool kilomeetrit lne pool sinna on tekkinud uus, suudme juures ligikaudu viis meetrit sgav kraav. ksikute pealtngijate tunnistust mda olevat uus umbkaudu paarkmmend meetrit krge juga 2007. aasta kevadel suurvee ajal oma ilu ja vimsust nidanud. Kahjuks jb juga vabatsooni aia taha, kuid ilmselt annab seda asja Sillame sadama vastutulelike ttajate abil parandada ja teha nii, et soovijad saaksid nd siis juba kolmanda Ukuoru joa tegutsemist imetleda.

Mlestusena endistest aegadest oleks siiski huvitav teada ka praeguse Ukuoru joa eelkija vljangemist. Viis aastat tagasi koostatud kirjelduse jrgi on Pite klindiplatoo krgus joa kohal umbes 40 meetrit. Ligikaudu kahe meetri sgavuse kraavi suudmest langeval joal oli krgust veidi le kuue meetri ja lejnud kolmkmmend mereni jnud meetrit lbis oja mhiseva kosena. Vesi on Ukuoru joale ikka probleemiks olnud ning suvel ja sgisel oli oja sageli kuiv. Joaastangus paljanduvad aga keskordoviitsiumi lubjakivid; kosealuse jrsem nlv on philiselt lal liivakivist ja all sinisavist. Suurveega oli Ukuoru juga muidugi kaunis ja vimukas, kuivematel aastaaegadel sai imetleda aga vaid paljanduvat mitmevrvilist paelasundit.


Langevoja joa leiab Vaivara vallast, Sillame linnast umbes kilomeeter luna pool, kus Stke orgu laskub lhike Langevoja. Vaivarasse viivast maanteest idas likub Langevoja sadakonna meetri ulatuses paeplatoosse: umbes selle koha peal on tekkinud ligikaudu kmne meetri laiune ja kuni kahe meetri sgavune kanjon. Joast allpool laieneb aga see kanjon kiiresti paarikmnele meetrile ja sveneb le kmne meetri jagu. Need kokku on andnud kuni kolmesaja meetri pikkuse Stke je ja oruni viiva kanjoni.

Langevoja juga on tegelikult kaheastmeline: astangu laosa on omakorda astmeline ja ligikaudu viis meetrit pikk ning kuni poolteist meetrit krge; 3,84,2 meetri krgune alaosa langeb aga pstloodse seinana. Phiastangu all on kuni meetri sgavune pehmesse glaukoniitliivakivisse svinud hiiukirn. Langevoja on philiselt allikatoiteline, arvestatavat valgala sellel aga pole ja oja jb suviti sageli kuivaks.


Jdavalt kadunud. Paraku on mni Ida-Virumaad kaunistanud juga praegusajaks hvinud. ks selline on Udria juga (ka Udrija, Utria) Vaivara vallas Udria klas samanimelisel ojal. Liivakivist astanguga juga hvis 1970. aastatel, kui selle juurde ehitati saun. Joaastangu krgus oli 3,2 meetrit.

On teada, et Narva-Jesuu vabrikant ja laevaomanik Kotschnev ehitas 19. sajandi lpupoole Udria lhangoru kaldale lossi, mille juurde rajati ka park, kus oli palju haruldasi puuliike. Lossist on alles vaid varemed ja sinna vanalt Narva maanteelt viiv puiestee.


Orasoja joastik. Klindiplatool muidu mrgatava oruta ekselnud Orasoja likub Vaivara vallas Vodava klas Puhkovasse viivast maanteest ida pool jrsult paelasundisse, voolates selles mnekmne meetri jagu. Orasojal on peale 1,1 meetri krguse ja kuni 5 meetri laiuse paest phiastangu veel hulk alla poolemeetrisi astanguid: neid vib leida peaastangust nii les- kui ka allavoolu. Nagu paljud teised klindivndis olevad joad on ka Orasoja hdas veenappusega.

le kolmesaja meetri pikkuse kanjoni seintel paljanduvad alusphja kivimid alates keskordoviitsiumi lubjakivist kuni kambriumi liivakivi ja sinisavini. Joastikust allavoolu, kanjoni paremal kaldal olevas lbilikes, paljandub aga graptoliitargilliidi vahekihtidega oobolusliivakivi tegu on Pakerordi lademe Orasoja kihistiku tppaljandiga.


Trvaje juga jb TallinnaNarva maantee Trvaje bussipeatusest umbes kolmsada meetrit phja poole. Laagnast lunasse jva soise ala kraavistikust alguse saav 16 kilomeetri pikkune Trvajgi likub seal kuni kahe meetri sgavuses ja 56 meetri laiuses orus klindiplatoosse. Kige sgavamale on see end uuristanud just joaastangu kohal. Tollest astangust lesvoolu on jel kmmekonna meetri ulatuses veel kolm kuni poole meetri krgust astangut. Phiastangu krgus olenevalt mtmiskohast ja veeseisust ulatub 22,5 meetrini.

Veemllu vib Trvaje joal nha vaid suurvee ajal, mnikord vib juga aga sootuks veeta jda. Joast allavoolu ulatub kanjoni sgavus kmmekonna meetrini. Joaastangu all on kuni meetri sgavune kulbas ja joa all graptoliitargilliidis umbes niisama sgav hiiukirn. Kanjoni suudme lhedal, joaastangust mnisada meetrit allavoolu likub kanjon kambriumi liivakivisse.


Narva juga olnuks ks Euroopa vimsamaid. Narva juga asub Narva linnas, kohas, kus 750 meetri pikkune ja 250 meetri laiune Kreenholmi saar jagab je lne- ja idapoolseks haruks.

Lnepoolne ehk Kreenholmi joaastang jb Eesti territooriumile; idapoolsest Joala astangust kuulub osa aga Venemaale.

Tavakodanikul on joaastangute juurde vrdlemisi keeruline pseda, sest need jvad nii piiritsooni kui ka Kreenholmi manufaktuuri suletud alale. Aga ilmselt on see vaid hea tahte ja aja ksimus, kui sedavrd atraktiivsed vaatamisvrsused Narva joa astangud ja mnel harval korral ka juga ise kigile soovijatele kttesaadavaks tehakse.

Viks elda, et Narvas on kik juba iidsetest aegadest peale olnud mingil moel seotud joaga. Ka linna nimi thendab ju vepsa keeles juga. Peipsisse voolab sisse sada jge, aga vlja vaid ks: vrdlemisi lhike (77 km), kuid veerikas (keskmine vooluhulk suudmes 373 m3/s) Narva jgi. Sellel lhikesel teel langeb 56 200 km2 valgalaga Narva jgi vaid kolmkmmend meetrit ja peaaegu pool sellest langemisest jb joa ning selle eel ja all olevate krestike alale.

Nii lne- kui ka idapoolne joaastang on keskordoviitsiumi lubjakivides, kusjuures joapealne paeplatoo on 1617 meetrit ja jalam 1013 meetrit .m.p. Kui idapoolse astangu ees on ligikaudu meetrisgavune ngu, siis lnepoolse astangu jalam langeb astmeliselt umbes poolesaja meetri pikkusel ligul le kahe meetri. Phiastangutest umbes paarsada meetrit lesvoolu on je lneharul ligikaudu poolesaja meetri ulatuses 23 madalamat alla meetri krgust astangut.

Energeetilise potentsiaali poolest on Narva jgi ks Euroopa suuremaid, ja see talle saatuslikuks saigi. Narva joalt saadav odav energia on lbi aegade olnud Narva linna tstuse alus. Niteks 19. sajandil asusid maailma suurimad ja vimsaimad vesirattad ning hdroturbiinid just Narva joa jujaamades. Need kivitasid siinseid kudumis- ja ketrusvabrikuid, sae- ja jahuveskeid. 1955. aastal lakkas aga Narva kui he Euroopa vimsaima joa veepahin sootuks, sest Narva jgi suleti lalpool Kreenholmi saart 200 meetri laiuse ja 9,2 meetri krguse tammiga ja selle vesi suunati 2,3 kilomeetri pikkuse derivatsioonikanaliga je paremale, Venemaa-poolsele kaldale Ivangorodi (Jaanilinna) ehitatavale 125 MW vimsusega Narva hdroelektrijaama turbiinidele. Ainult mnel peval aastas, kui tekib vajadus vabaneda tammi taha kogunenud prahist, avatakse lsid ja Narva juga rkab jlle hetkeks ellu. Oma endiste aegade hiilgust, kus suurvee ajal mnikord kahest joaastangust sekundi jooksul ligi 2000 m3 vett alla sstis, nagu 1926. aasta kevadel, ei saavuta juga enam kunagi.



Kalle Suuroja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet