Ida-Virumaal on viimastel aastatel rohkesti investeeritud keskkonnakaitseobjektide ehitusse: rekonstrueeriti Narva linna heitveepuhastusseadmed, peaaegu on lõpetatud Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla katmine ja ohutustamine jne. Tehtud on väga palju, kuid sellega ei saa siiski veel rahule jääda.

Kõrge hind maailmaturul meelitab õlitootjaid laiendama põlevkiviõli tootmist ja tarbimise kasv tootma rohkem elektrit. See omakorda eeldab uute kaeveväljade kasutuselevõttu. Ettevõtjad esitasid keskkonnaministeeriumile 2005. aastal 13 põlevkivi kaeveloa taotlust enam kui 50 miljoni tonni kaevandamiseks aastas. Taotlused peatati ja seati sihiks töötada välja põlevkivi riiklik arengukava. Selle dokumendi alusel võiks põlevkivi maa alt välja tuua kuni 20 miljonit tonni aastas.

Õhuprobleemid Ida-Virumaal on eelkõige seotud ettevõtetega, kes töötlevad põlevkivi või kellel on suuri põletusseadmeid. Kokku on välisõhu saasteallikaid umbes 900 ja 80,2% saasteainete kogusest tuleb elektrijaamadest. Hulk aastaid on Kohtla-Järvel olnud probleeme väävelvesinikuga, mis tekkis eeskätt AS-i Viru Keemiagrupp ettevõtetes ja halvasti töötavates heitveepuhastites.

Maakonnas tekib aastas üle 14 miljoni tonni jäätmeid, mis hõlmab Eesti üldkogusest ligi 90%. Töötavate ja mittetöötavate prügilate all on umbes 2800 hektarit ja neisse on ladestatud 1000 mln. tonni jäätmeid. 98% Eesti ohtlikest jäätmetest tekib põlevkivituha ja poolkoksina Ida-Virumaal. Keeruline probleem on olmejäätmete sortimise tagamine alates 2008. aastast.

Joogiveevarustussüsteemid on eriti vananenud Kohtla-Järvel, kus torustikud on üle 40–50 aasta vanad. Arvestades Euroopa Liidus kehtestatud joogivee kvaliteedi nõudeid, on lähitulevikus vaja vett enne käidelda. Et vähendada puhastusseadmete koormust, tuleb Ida-Virumaa linnades ehitada välja sadeveesüsteemid.

Ka siinne elu on viimastel aastatel muutunud paremaks, mistõttu kinnisvaraarendajate pilgud on pööratud Ida-Virumaa looduskaunitesse kohtadesse. Nii on detailplaneeringuid algatatud Peipsi järve ääres, Narva-Jõesuu ja Narva linna lähedal ning mereäärsetel aladel Sillamäelt Purtseni. Samas ei taheta mõista, et peab välja ehitama ka ühisveevärgi, kanalisatsiooni ja heitveepuhastusseadmed. Probleemiks võivad kujuneda looduskaitsepiirangud ja keskkonnamõjude hindamise nõue.