2007/9



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/9
Oru park ja promenaad

Oru park Toilas on kllap ks kuulsamaid Eesti parke oma vrvika ajaloo ja kauni maastikuga. Kuigi Oru loss ootab endiselt lesehitamist, ei j ndisaegne Oru park alla kunagistele hiilgeaegadele 19. sajandi lpul ning enne Teist maailmasda.

Kui Grigori Jelissejev 1897. aastal omandas Phaje suudmes krgel Soome lahe kaldal maad, siis oli tal tahtmine rajada siia luksuslik suvitusvilla, mis suudaks vistelda kuulsate puhkajate Mekadega nii Prantsuse Rivieral kui ka Itaalias. Itaalia mgistest vaadetest inspireerituna laskis suurkaupmees projekteerida renessanssvillasid jljendava maja, mis oma suuruse ja toretseva laadi tttu teenis endale lossi nime. Kolmekorruseline kivihoone valmis 1899.

Villa mbrus pidi olema samuti esinduslik. Selleks tellis Jelissejev pargiprojekti Georg Kuphaldtilt, kes oli 19. sajandi Venemaa keisririigi vljapaistvamaid maastikuarhitekte. Tema juhendusel oli valminud mitu tsaariperekonna esindusaeda.

1900.1901. aastal valmis Kuphaldtil pargi plaan, mille elluviimist ta ise korraldas. 19. sajandi lpul ja 20. sajandi alguses valitses parkide rajamisel eklektiline stiil, mis vljendus eri ajastute kaunite vtete liitmises ning tihti vib-olla liiga luksuslike ja toretsevate aedade ehitamises. Ligi 90 ha suuruse Oru pargi on kujundaja lahendanud samuti eri stiilides: nii on lossi lhimbrus kujundatud Itaalia renessanssaedade eeskujul, kus pgatud hekkidest mustrid moodustasid uhkeid ornamente. Lossi lunakljele rajati kaupmeheproua soovidele vastu tulles nn. Vanaemakese aed, kus iteilu pidi jtkuma varakevadest hilissgiseni.

Lossikompleksist ei puudunud ka tolleaegse iga misa juurde kinud eksootiliste taimede kasvuhoone, kust taimed suveajaks lossiaeda tsteti. Nii oli rahva seas kuulda lugusid Jelissejevi pargis kasvavatest palmidest, agaavidest ja teistestki eksootidest.

Georg Kuphaldt, kes titis kll nudliku tellija erisoovid, hindas enam maastikuparki, mille kujundamises oskas ta suurepraselt ra kasutada Phaje imelist orgu, vaateid merele ja vastaskaldale. Phajele rajati paisjrv, millel oli soovi korral vimalus paadisitugi teha. Parki aga rajati elegantselt looklevad teed, mis olid meldud nii ratsutamiseks kui ka jalutamiseks; neli silda le Phaje, millelt vis imetleda Phaje krestikulist voolu, eriilmelisi pargi vikevorme: paviljone ning grotte; kaunite vaadetega kohtadele paigaldati graniidist istepinke. Elu Orul kis toretsedes, mis pidi demonstreerima kaupmehe rikkust.

Ent kski hiilgeaeg ei kesta enamasti kuigi pikalt. Nii juhtus ka Oru lossi ja pargiga. Oktoobrirevolutsiooni jrel emigreerus Jelissejev Prantsusmaale ning jttis Oru lossi koos pargiga oma volinikule valvata. Seejrel aga hakkas loss lagunema ning park metsistuma. Kurvad teated mahajetud lossi kohta ilmusid tolleaegses ajakirjanduses korduvalt, juhtides ldsuse thelepanu unustatud, kuid siiski hele kaunimale kohale Eestimaal. Nii otsustasid Eesti suurtsturid 1934. aastal teha esti ning ostsid Oru lossi koos krvalhoonete ja pargiga ning kinkisid vabariigi presidendile suveresidentsiks.


Presidendiresidentsiks mberkorraldamisel oli juhtarhitekt Roman A. Koolmar, kelle kavandite jrgi ei rekonstrueeritud mitte ainult loss, vaid ehitati vlja paljud pargirajatised: Neidepangale Niametsa paviljon, lossi ette terrassile kalade purskkaev, sillad jm. Hvinenud paistiigi asemele rajati kolm kalatiiki, mida titev allikas kaunistati Ferdi Sannamehe skulptuuriga Narkissos. Lossi peavravaid hakkasid kaunistama Herman Halliste karuskulptuurid.

Lossi lhimbrus kujundati mber kauniks kolme purskkaevuga iluaiaks, kus itaaliapraste mustrite asemel valitses range korrapra lillepeenarde ja murude paigutuses. Lillepeenraid aitasid kujundada Saksamaa spetsialistid, eelkige Berliinis asuvast Spthi aiarist, kust saadi suures valikus lilleistikuid, muu hulgas eriti arvukalt roosisorte. Rooside seas oli ka mitusada istikut hbriidroosi Staatsprsident Pts, mille aretas Wiegant Bad Sodenis Saksamaal. See merevaigukollane roosaka varjundiga vi kahvatukollane roosaka tooniga, tugevakasvuline, hsti lhnav ja likelillena kauem siliv roosisort plvis presidendi aias suurt thelepanu [3].

Presidendil oli pargi mberkorraldamisel kindlasti oma mju. Nii valmis pargi kirdenurka mere kaldale kiviktaimla, mille rajamist pidasid spetsialistid pinnase ebastabiilsuse tttu peaaegu vimatuks. President Ptsi soov oli siiski kindel kiviktaimla jaoks ehitati mere rde kaldakindlustus ning seejrel harukordselt suur ja stiilne paekiviterrassidega kunstnlv, kuhu rajati stiliseeritud aed, mis smboliseeris kivist ja vimsat phjarannikut.

Seegi aeg ji lhikeseks kauniks viivuks sajandivanuses pargis. Teise maailmasja kigus hvis enamik hooneid, tugevalt sai kannatada park.


Nukogude ajal sai Oru pargist Toila-Oru. Looduskaitsealune park kuulus Kohtla-Jrve rohelise vndi metsamajandi alla. 1960. aastatel hakati tegelema pargi korrastustdega. Krvaldati varemeid, korrastati terrasse ja treppe, rekonstrueeriti Allikakoobas, ehitati laululava.

1958. aastal asus Oru pargitehnikuna tle Valev Meriste. Keerulise elukiguga mees oli suur dendroloogiahuviline ning entusiastlik pargipuistu korrastaja ja uuendaja. Tema eestvttel rajati 1960 Phaje krvalisemasse jekru 0,3 ha suurune Saviaugu puukool, kus kasvatati puittaimi pargi uuendamiseks ja ka mgiks [4].

Saviaugu puukooli lesanne oli uute liikide introdutseerimise krval tiendada ka pargi mitmekesist puistut, millest osa oli huku rel ja vajas kiiresti pstmist. Puukooli esimeste aastate jooksul kasvatati seal les enam kui 600 mitmesugust puu- ja psaliiki ning nende vormi, sh. le 80 okaspuu liigi- ja vormi.

1964. aastal alustati puukoolis okaspuude vegetatiivse paljundamise katseid, kasutades tolle aja kohta uusimat tehnoloogiat ja paljundusvtteid, mis suures osas nnestusid. Jreltulevatele plvedele jttis Meriste mtte: kes vegetatiivse paljundamisega tahavad jtkata, neil peab olema teadmiste ja oskuste krval veel psivust ja hoolt, aga samuti huvi ja armastust selle t vastu. Kellel need omadused puuduvad, on parem npud vegetatiivsest paljundamisest eemal hoida [2].

1967. aastal koostas Nora Tammoja endise viljapuuaia asemele dendropargi projekti, mida hakati jrgnevatel aastatel innukalt ellu viima. Nii rajati terrassilise lesehitusega kolme hektari suurune rikkaliku puittaimede kollektsiooniga ala.1972. aastal kasvas Valev Meriste andmetel pargis 264 taksonit puittaimi.

1976.1977. aastal koostati phjalik Toila-Oru pargi rekonstrueerimisprojekt, milles olid ette nhtud mahukad taastamistd: teede ning sildade ehitamine, ksikobjektidest groti, Niametsa paviljoni, komandandimaja platsi korrastamine, lastemnguvljaku ehitus jm. Hulk kavandatud tdest teostati, paljud jid ootama paremaid aegu.


Park ja promenaad. Metsamajanduse struktuuri mberkorralduste tttu lks park Toila metskonna liitmisel algul Jhvi metskonna alluvusse, 1997. aastal aga omakorda Kohtla metskonna haldusalasse. Mida on pargis tehtud viimasel kmnendil?

1997. aastal koostati Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskiri, mis andis pargile tagasi ka tema ajaloolise nime Oru park. Oru pargi maastikukaitseala on loodud ajaloolise vrtuse ja mitmekesise reljeefiga pargimaastiku hoiuks. Esmathtis on kahtlemata hooldus. 75,4 hektari suurune park on ks Eesti suuremaid maastikuparke, sellest tuleneb suur tmaht. Jrjekindlat sagedat niitmist vajab 56,9 hektarit, sestap tuleks kevadsuvel niita umbes 200 hektarit [5].

Unustada ei saa ka pargi vikevormide, hekkide- ja lillepeenarde hooldust, prgikoristust ning talviseid raietid. Viimastel aastatel on pargi hooldamist toetanud eelkige keskkonnainvesteeringute keskus, riigimetsa majandamise keskus ja Toila vallavalitsus. Kuna tegu on riigi omandis oleva kaitsealuse maaga, haldab parki riiklik looduskaitsekeskus, kes htlasi otsib raha pargi hooldamiseks.

Oru pargis saavad kokku ja arenevad eri ajastud. Praegustele ja tulevastele pargis kijatele on thtis hoida alles ajalooline milj, unustamata ajastutruud hooldust. Nii on jtkatud kunagiste pargirajajate ja -korrastajate td. Maastikuarhitekt Sulev Nurme projektide alusel on korrastatud lossiplats, rajatud lastemnguvljak, plaanis on jaapani aiakunstist inspireeritud kivide aed.

ks Oru pargi vrtuslikke tahke on olnud liigirikkus. Parki rajades kasutas Kuphaldt taimestamisel oskuslikult vrliike. Samuti toodi enne Teist maailmasda siia Euroopast suur valik ilupuid- ja psaid. Valev Meriste panus on suurendanud pargis kasvanud taksonite arvu ligi 800 puittaimeni.

Viimastel aastatel on taas rohkem thelepanu pranud pargi tiendamisele mitmekesiste puude- ja psastega dendropargi korrastustd vimaldavad parki arendada.

Et parki tutvustada, korraldatakse igal aastal Oru pargi promenaadi pidustusi tnavu juba 11. korda. Selle siht on hoida aus looduse ilu ja harmooniat, olla osake sellest kaunist maailmast, anda omalt poolt vastu ks kena htu ilusate lilleseadete ning suureprase muusikaga.


1. Kaaver, Anne 1978. Georg Kuphaldt 18531938. Eesti Loodus 29 (7): 445450.

2. Meriste, Valev. Parri kuusk. Ksikirjaline artikkel.

3. Mtuste, Mrt 1998. Toila mbruse kultuuri- ja hariduselu ajaloost. Toila.

4. Mnnamaa, Hella-Mare 1982. Park ja mees. Eesti Loodus 33 (3): 159160.

5. Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskava. 20022003. Keskkonnakaitse Instituut. Tartu.



Maire Uustal
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet