2007/9



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/9
Kukruse mis ja park

Ida-Virumaa misatest on Kukruse thelepanuvrne liigirikka pargi, puiestee ja misakalmistu poolest, mis kokku moodustavad kultuurmaastikulise terviku. Samas on mis tuntud ka plevkivi esimese kasutaja ning Baltikumi suurima ja vrtuslikuma eraarhiivi koostaja Robert von Tolli (18021876) tttu.

Misa kujunemine ja omanikud. Kukruse (sks. Kuckers) rtlimisat on esmamainitud 1453. aastal, mil see kuulus Fromhold Lodele. Tema suguvsa kes oli mis aastatel 14101744. 1745. aastal pris vlgades misa Caspar von Engelhrdt, kes 1762. aastal vahetas Kukruse misa Ojasoo misa vastu ja uueks omanikuks sai sel aastal Christoffer Friedrich v. Toll (16981767). 1767 pris selle Karl Gustav (17511820), kes 1780. aastast muutis Kukruse misa suguvsa mittemdavaks prandmisaks (fideikomiss). 1813. aastal sai omanikuks Friedrich Ludwig (17811841) ja 24. juunil 1841 liisu teel Vru lhedases Linname misas sndinud sjavelane ja ajaloohuviline Robert von Toll (18021876), kes 1852. aastal lahkus sjaveteenistusest.

Robert von Toll oli oma tegevuses rmiselt laiahaardeline. Aktiivselt tegutses ta rtelkonnas, osales ajalehe Revalsche Zeitung (1860), Eestimaa aiandusseltsi (1862) ja provintsiaalmuuseumi hingu (1864) asutamisel. Ta asutas Kukrusele kooli. Kukruse arhiivist sai Baltikumi suurim ja vrtuslikem eraarhiiv, kus hoiti misate dokumente ja kirjakogusid, le 600 prgamentriku, palju riigitegelaste kirju jm. materjale. Kukruse arhiivi materjalide phjal avaldati aastail 185687 neljakiteline rikutekogu Est- u. Livlndische Brieflade, mis sisaldas agraarajaloolisi, genealoogilisi, numismaatilisi ja muid materjale.

Robertit hindasid ka misa talupojad: misapidamise 25. aasta juubeliks kingiti talle 24. juunil 1866 hbedane pokaal [1, 3, 5, 8, 11].

Aastatel 18771917 oli misapidaja Roberti poeg Hermann ja edaspidi kuni 1923. aastani tema poeg Benno. Prast seda jaotati misamaa asunikutaludele, hrrastemaja lks plevkivitstuse ksutusse [4].

Kukruse misas hakkas Robert von Toll 1870. aastatel esimesena kaevandama ja kasutama plevkivi, siinne viinavabrik ttas plevkivikttel. Selle misa jrgi on oma nime saanud kukersiit (plevkivi), ehitusmaterjalid kukermiit (sideaine), kukersool (kattelakk) ja kukerbetoon ehk kukeroon (plevkivituhkbetoon).

Misa peahoone on ehitatud mitmes osas. hekorruseline barokne kivihoone ehitati arvatavasti 18. sajandi lpul. 19. sajandi algul seda pikendati, lisades eenduvad tiivad ida- ja lneossa, kusjuures idaosa on algse hoonega pikuti, lneosa aga risti. Sellele ehitati 19. sajandi lpul teine korrus ning lneosale lisati veel pikuti teine tiib. Ansambli teistest hoonetest on tnapevani alles hobuse- ja hrjatallid, ait, tllakuur, kelder, viljakuivati ning varemetena viinavabrik, valitseja- ja krnerimaja [9, 11].

1925. aastal avati siin vene algkool, mis 1931. aastast kandis nime Kukruse vene emigrantide algkool. Endises hrrastemajas asusid ka kaevandustliste korterid. 1945. aastast oli peahoones Kohtla-Jrve sovhoosi ttajate korterid ja kauplus, aidahoones ladu. Alates 1988. aastast kuulub Kukruse mis riigile, valitsejaks on Kohtla maavalitsus ja seda rendib Eesti restauraatori Viru restaureerimisvalitsuse Jhvi jaoskond [4].


Pargi ulatus ja ajalugu. Tnapevane park jaotub kahte ossa. Philine osa paikneb peahoone ees, koos lossiesise vljakuga. See on tnapevani hsti hooldatud. Lunast on ala piiritletud mriga. Misa suubuv sissesidutee jaotab selle lne- ja idaosaks, kusjuures idaosa on suurem. Mlemat osa lbivad phja-lunasuunas kaks suure vahega lehisterida, mis kokku moodustavad imposantse neljarealise puiestee.

Puiestee jtkub le Narva maantee lunasse, ulatudes umbes 700 meetri kaugusele nn. Kabelimetsani ehk misakalmistuni. Selles osas on sjapevil ja hiljem puid maha raiutud, paremini on silinud ida- ja lnepoolsed puuread. Arvatavasti polnud Robert von Tollil lehiseistikuid kogu puiestee tarbeks, seetttu on siin kasutatud veel rohkesti tamme, vhem teisi puuliike. Misapark, puiestee ja Kabelimets moodustavad htse maastikulise terviku pindalaga 11 ha.

Teine osa pargist paikneb phjaosas ja on praegu hooldamata. Omaaegne vabakujunduslik pargiosa ei olnud suur, kuid tnu oma tiikidele ja neid hendavatele kanalitele sna mitmekesine. Peahoonetagune osa on praegu lage, siit phja poole tuleb pargipuistu ning selle taga on jlle suurem lagendik. Edasi lheb ala le metsaks ning pole teada, kui kaugele omaaegne park ulatus. Nha on mitmesuguse suurusega svendid, mis markeerivad omaaegset tiikide ssteemi ja neid hendavaid kanaleid.

Kukruse pargikompleksi hakkas rajama Robert von Toll [13] teadaolevalt 1866. aastal [7], mnedel andmetel siiski varem [2]. Rajamisel pstitati samal aastal sinna mlestuskivi. Vahepeal arvati see kadunuks, kuid kivi taasavati Elve ja Peeter Kappi eestvttel tnavu 16. augustil [7].

Misal oli viljapuuaed ja kasvuhooned. Aastail 18961899 Eestimaa rtelkonna aiandusinspektorina ttanud Friedrich Winkler on kirjutanud: ks osa viljapuudest asendati uutega. Loodetavasti saab viljapuuaed ka varsti kllalt krge piirde, et siin iga-aastaseid tugevaid tuuli pidurdada ja lund koguda. Lillede ala parandatakse ja siia istutatakse uusi suvelilli. Kasvuhooned on minu ettepanekul uuendatud, nii et jb loota, et vajalike lilleistikute kasvatamine ei tee raskusi. On klm ja soe kasvumaja. Nimetamist vrivad paljud ilusad agaavid [12: 101102].

Tnu rajaja aiandushuvile ja reisidelt kaasa toodud istikutele ja seemnetele oli Kukruse park 1860. aastatel taimestiku poolest ks liigirikkamaid ja haruldasemaid. Vhetuntud puudest ja psastest olid virgiinia kadakas, Douglasi enelas, harilik humalapuu, paberi- ja paplilehine kask, harilik kuldvihm, alpi ja prenee kuslapuu, roheline lepp, pikaoksane ja karedakarvane luudpsas, ameerika ja maralehine saar, sulgjas staflea, gruusia, itaalia ja punane vaher. Rohkesti kasvas viirpuid: Douglasi, elliptiline, kollane, must, ploomilehine, sulglhine, tpiline, Tourneforti, viltjas ja maralehine viirpuu ning reinvars- ja ida-viirpuu [2].


Pargi liigirikkus. Praegune park on suhteliselt liigivaene. Selle aasta augusti lpus registreeriti siin 38 nimetust puittaimi, millest kuus olid meie tavalised marjapsad ja viljapuud. Kik vrlehtpuud ja -psad andsid looduslikku jrelkasvu ehk metsistusid. 15 nimetust oli meie looduslikke puittaimi. Vrpuittaimi oli 17, enamik meie tavalised liigid: siberi nulg, torkava kuuse kultivar Glauca, mgivaher (noored puud), taraenelas, nrelehise kibuvitsa kultivar Plena, villane lodjapuu, astelpaju, harilik sirel jt. Rohttaimedest leidus rohkesti ka musta vgiheina, metsistunud pajuastrit ja vooljat kirburohtu.

Omaprase vraga on siinne elupuu, selle eri vanuses harud kasvavad vlja jalamilt. Enim levinud on lehised, mida on peahoone ees koos puiesteega (83) ligi sada puud. Leidub euroopa ja siberi (sh. vene) lehist ning eurojaapani lehise tunnustega puid ( = 200 cm, idaosas). Suurim on lossiesine siberi lehis, mille krgus (edaspidi h) on 29 m ja rinnasmbermt () 340 cm.

Peahoone esises osas on rohkesti vahtraid ja idas rhmiti pliseid harilikke prni, suurima h = 25 m, = 341 cm. lejnud prnad on peenemad, mbermt on 200250 cm vahemikus.

Tagumises phjaosas leidub pliseid vahtraid, tammesid ja ksikuid prnasid. Lhestikku kasvab kolm vahtrat ( = 185, 180 ja 140 cm) ja neli tamme ( = 146, 118, 114 ja 92 cm). Suurima tamme h = u 14 m, = 240 cm; jmedaima prna = 286 cm ja saare = 284 cm. he prna h = u 23 m, = 254 cm. Eriti huvitav on rhm suurelehiseid prnu. Osaliselt silinud prnaknnult diameetriga 112 cm on juurekaelalt mber knnu kasvama linud puude kogumik. 45 haru on eri vanuses ja suurima = 45 cm.

Kirjanduse andmeil peaks pargis kasvama kaks hariliku vahtra punaselehist kultivari Schwedleri [9], esialgu registreeritud 1957. aastal.

Pool sajandit tagasi oli park liigirikkaim. Aleksei Paiveli registreeritutest on praeguseks kadunud valge mnd (h = 25 m), Douglasi viirpuu (h = 10 m, neljaharuline, = maks. 102 cm), harilik hobukastan, hberemmelga teisend var. sericea, suur ltspuu, harilik pihlenelas, ameerika prn (h = 7,5 m, = 140 cm), pooppuu, lodjap-pisenelas, mgivahtra emapuud (suurima h = 22 m, = 143 cm) ning suur harilik elupuu (h = 19 m, = 113 cm).


Misakalmistu lugu. Meie misatega seostuvad ka maastikuarhitektuuri ja iluaia poolest olulised perekonnakalmistud, neid hakati rajama 18. sajandi lpul ja sageli misakeskmest sna kaugele [9].

Kukruse kalmistuga on seotud 18 isikut. Kahe puhul, kes on surnud 1798 ja 1813, on mrgitud, et tahvel on kabeli seinal: ilmselt pole nad sinna maetud. Samuti ei ole seal Eduard von Tolli viimast puhkepaika. Taavi Pae andmeil oli esimene matus 1827 ja viimane 1913. Kunagine vike paekivist krohvitud seintega ja viilkatusega kabel on ndseks hvinud. Praegu on alles kaks suurt kivist tahutud vravaposti ja kaks hauakivi: Friedrich Ludvig von Tollile ja Julie von Tollile, snd. Brevern (17901839).

Laevakujuline graniidist mlestussammas maailmakuulsale polaaruurijale Eduard von Tollile (Tallinn 18581902) pstitati tema 50. snniaastapevaks 1908. aastal Hermann von Tolli eestvttel. Selle on valmistanud Kukruse tuntud ehitusmeister Kaarel Oro. Kasutatud on kaht suurt pllukivi, millest ks oli vikeselohuline kultusekivi. Lohud on nha samba tagakljel.

Eduard von Toll oli Roberti venna Arendt Wilhelm Gustavi (18001863) poeg, seega Hermanni lellepoeg [5, 8]. Ta uuris Phja-Siberi geoloogiat ja kliimat, sealse meretee lbimist ja otsis mammuteid. Ta hukkus Phja-Jmere ekspeditsioonil 1902. aastal, kui ta pdis leida mtilist Sannikovi maad [6].

Eduardil olid perekondlikud sidemed maadeuurija Ernst von Middendorffiga: nende abikaasad olid ed ning Voka misa omaniku von Wilckeni ttred. Ernst von Middendorff abiellus Marn von Wilckeniga 1876. ja Eduard von Toll Emmeline (Emmy) von Wilckeniga 1889. aastal [8]. Eduard peatus ekspeditsioonide vaheaegadel ikka Vokal ning sealsele misakalmistule on maetud tema kaks last: Arend (18941903) ja Ulrich (18981900) von Toll (T. Pae teade). Prast meresitja hukkumist elaski perekond Voka misas, viimati Teise maailmasja ajal [12].


Kalmistu puud ja psad. Kalmistu silmapaistvaim puu on olnud hariliku tamme kultivar (sort) Pendula. Selle registreeris Winkler, kes on kirjutanud: Pargi vlispiiril asub perekond Tolli matusepaik, kuhu on istutatud leinatamm, millel on oma liigis vhe sarnaseid. Vihmavarjutaoliselt laialisirutatud okste varjus vib kuni sada inimest mugavalt istet vtta. [13: 101] Praegugi kasvab kalmistul leinavra kujuga harilik tamm (h = u 7 m, = 105 cm). Tvi on 22,5 m krgusel tugevasti moondunud. Kas puud ksitleda vormi vi sordina vi mitte, pole selge, sest seda vormi (f. pendula) samastatakse vahel philiigi endaga.

Praegu on kalmistu sna puuderikas. Kodumaiste jalakate, prnade, saarte, tammede ja vahtrate seas on philised vrliigid mgivaher (h = 30 m, = 246 cm; = 261 ja 251 cm ) ja lehised ( = 260 ja 243 cm). Lehised knivad 30 m krguseni ning 52 puu seas on palju euroopa lehiseid. Rohkesti kasvab ka taraenelast ja villast lodjapuud. Kik need liigid on andnud ka looduslikku jrelkasvu.


Puude vanust mrati 2007. aastal Kukruse pargis ja misakalmistul kohaliku entusiasti Kalev Mae palvel. 1,3 m krgusel vetud puurproovid ei ulatunud iga kord sdamikuni ning puude vanus arvutati interpreteerimise teel. Tegelikult on puud vanemad: lisanduvad aastad, mil puud kasvasid 1,3 m krguseni.

Peahoone juures lnes kasvava jmedaima lehise ja lheduses oleva puu puursdamikes loeti 140 ja 136 aastarngast (vanus 145 ja 143 aastat). Misakalmistu krval oleva puiestee siberi lehise ( = 292 cm) puurproovis loeti 138 aastarngast (vanus 143 aastat). Arvestades selle ja lossiesise kahe siberi lehise vanust, vidi kogu puiestee 300400 puuga istutada hel ajal, 1860. aastatel.

Oma vanuse poolest on ainulaadne kalmistul olev leinavraga tamm. Selle puursdamikus loeti 148 aastarngast. Sellise krguse ja vanusega (157 aastat) puu vidi istutada 1850. aastatel.

Leinatammega oli hevanune ka ks sealsetest lehistest (puurproovis 149 aastarngast, vanus umbes 155 aastat). On nha, et kalmistule hakati puid istutama isegi varem kui lossiesisesse parki. Nooremad olid ks sealsetest tammedest (124), hobukastan (123) ja mgivaher (109 aastarngast). Interpoleerimisel leiti, et 1,3 m krgustena vidi need istutada 1870. aastate teisel poolel. 20. sajandi algul oli aga kasvama linud ks pihlakatest ja 1940. aastate lpus istutati kaks viirpuud.


Kukruse mis oli misaomanike (eriti Roberti) aktiivse ja laiahaardelise tegevuse tttu ks Eesti tuntumaid, park aga oma liigirikkuselt ning kujunduselt koos puiestee ja kalmistuga ks omaprasemaid Eestis. Kogu kompleks oli rajatud eesktt peahoone ette, omaaegne vaade esiakendest vi trepilt panteoni poole vis olla pris uhke. Samas viis see mtted manala teele linud suguvsa liikmeile ja tuletas meelde, et sinna kalmistule pidi kskord judma ka pargi rajaja.

Peahoone tagune pargiosa oma tiikide ja liigirohke taimestikuga oli hoopis teist laadi ning suunas mtted pigem maisele elule. Kllap oli kogu pargikompleksi projekteerinud Robert von Toll ise. Kas tal oli siin ka eeskujusid, ei ole teada. Kuid Robert viibis aastatel 18341838 Lne-Euroopas, elades pikemat aega Roomas ning kis Pariisis, veitsis ja Berliinis [3, 8] see kik aitas kaasa tema ajaloohuvi svenemisele ja maailmapildi rikastamisele.

Tuleb loota, et tulevikus lheb tide Kohtla vallavalitsuse idee luua Kukrusele Tollide muuseum, ning kogu hoonestus ja mbrus saab uuesti korda.


1. Bunge, Friedrich Georg von, Toll, Robert von (herausgegeben) 1857. Est- und Livlndische Brieflade. Eine Sammlung vor Urkunden zur Adels- und Gtergeschichte Estl- und Livlands in uebersetzungen and Auszgen. Erstel Theil. Zweiter Band. Kluge und Strm, Reval.

2. Dietrich, August Heinrich 1865. Alphabetisch geordnetes Verzeichniss der Zierbume und Strucher, welche in den Grten der Provinz Ehstland, mit mehr oder weniger Erfolg angerpflanzt, vorkommen. Mittheilungen ber die Wirksamkeit des Ehstlndischen Gartenbau-Vereins zu Reval. Reval, 2: 1235.

3. Eesti biograafiline leksikon. 2001. 2. trkk. AS Rebelis, Saku.

4. Ernesaks, Maia 1988. Ajalooline iend Kukruse misa kohta. Ksikiri Kukruse vallavalitsuses.

5 Baltische biographische Lexika. Kooperationsprojekt Bayerische Staatsbibliothek und Universittsbibliothek Tartu (Estland) 2007. http://mdz1.bib-bvb.de/cocoon/baltlex/start.html

6. Hang, Tiit 1993. Ed. Toll polaaralade geoloogia ja geograafia uurijana. Teaduse ajaloo leheklgi Eestist, IX. Geoloogia rajajooni Eestis. Tallinn: 117125.

7. Kriis, Klli 2007. Taasavatud mlestuskivi vrtustab Robert von Tolli tegemisi Phjarannik, 18. aug. http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=5870

8. Lenz, Wilhelm (herausgegeben) 1970. Deutschbaltisches biographisches Lexicon 17101960. Bhlau Verlag, Kln, Wien

9. Lutsepp, Elo (toim.) 2007. Eesti pargid 1. Keskkonnaministeerium,

Muinsuskaitseamet, Varrak.

10. Pae, Taavi 2003. Baltisaksa perekonnakalmistud Eestis. Eilart, Jaan; Prn, Jaan; Nuum, Taavi (toim.). Looduskaitsealaseid tid VII. Tartu lipilaste looduskaitsering, Tartu: 104112.

11. Ruusmaa, Arthur 2007. Kukruse mis. Virumaa entsklopeedia.

http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$1266

12. Voka alevik. 2007. http://www.eestigiid.ee/?CatID=91&ItemID=884

13. Winkler, Friedrich 1999. Aruanne Eestimaa Aiandusseltsi instruktori tegevusest. Meikar, Toivo (toim.). Akadeemilise Metsaseltsi toimetised X. Tid Eesti metsanduse ajaloost II. Tartu: 97125.



HELDUR SANDER, ALAR LNELAID
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet