2007/9



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/9
Mis saab maast prast kaevandust: Ktteju karjri lugu

Kui inimene ei sekku, vib endistele plevkivikarjridele kujuneda llatavalt mitmekesine ja pnev elustik. Paraku kannavad sellised paigad meie teadvuses rikutud maa pitserit ega pse sellega seotud hdadest.

Arvestamata legendi nnetust talumehest, kes kaevandas plevkivi sauna ehituseks, vib plevkivitootmise alguseks Eestis pidada 20. sajandi teist kmnendit. Eesti Vabariigi esimeste aastatega algab ka Ktteju karjri lugu. Noort riiki vaevas ktusepuudus ning juba 1919. aastal asuti Pavandus praegu on seal Kohtla-Jrve vanalinn plevkivi murdma. Riikliku firma krvale tekkis kiiresti mitu erakitist. Tavaliselt tuginesid need vliskapitalile, nagu 1922. aastal Saksa rahadega alustanud Eesti Kivili. Enamasti asutati kaevanduse lhistele kohe ka plevkivili tehas. Ktteju karjr alustas td mni aasta hiljem. 1924. aastal ehitati Kivili jaamast haruraudtee ja jrgmisel aastal hakkas praeguse Kivili asula lunaserva kohal tle karjr.

Siin asus kaevandama aktsiaselts Ktte-Jud, mille omanik oli Tallinna paberi- ja puupapivabrik. Tollal oli see ainuke Eesti kapitalile rajatud erakaevandus [3, 4]. Karjri juurde rajati kmmekonna majaga asula, millele keegi ei hakanud eraldi nime vlja mtlema see laenati kaevandusfirmalt.

Esmajrjekorras oli Ktteju karjri lesanne varustada Tallinna paberivabrikut odava kttega, kuid kivi mdi ka trkavale litstusele. Nnda alustas Kohtlas asunud ja Inglise kapitalile kuulunud New Consolidated Gold Fields Ltd. litehas enne oma kaevanduse rajamist td Kttejust ostetud plevkiviga. Oma litstuskitist Kttejus ei asutatud.

Oma aja kohta oli AS Ktte-Jud arvestatav plevkivi tootja. Erakaevanduste hulgas oli ta pikka aega konkurentsitult esimene ning letas 1920-ndate lpul oma umbkaudu saja tuhande tonnise aastatoodanguga enamikku riigikaevandusigi. ks edu aluseid oli kindlasti toonaste karjride moodsaim tehnika: auruekskavaator kopamahuga 3 m ja lihtne laadimissild (# 1). Pavandu riigiettevttes murti plevkivi ksitsi, teistes erakarjrides olid aurulabidad kopamahuga ligikaudu 1 m (vrdluseks: tnapeval Narva karjrides ttavate koppade maht on umbes 30 m).

1933. aastal avati ka allmaakaevandus. 1936. aastal avaldas Osvald Tooming ajalehes Vaba Maa reportaai karjri ja alevi elust: Madalad kasarmud reas, mustad kui pigitatud. Vikesed hetoalised korterid on siin tlistel. Siin on pliit, kuid siin magavad ka inimesed ja siin peetakse sgitundi. Midagi rmustavat pole neis tubades ei silmale ega sdamele. [9] Peale ruumikitsikuse ja vallandamisohu majanduskriisi ajal sai Ktteju umbes kahesajast kaevurist sadakond sule sappa, muserdas siinseid elanikke husaaste. Tooming on vrvikalt kirjeldanud, kuidas Ktteju lapsed ja pesud olid kik kaetud nega. Seda paiskus hku nii aurukopa tst kui ka kohe majade krvalt kulgenud raudtee veduritest ning muidugi majade endi korstnatest. Kiki neid keti ju plevkiviga.

Siiski mitte kik ei ninud plevkivimaad nii sngetes vrvides. Niteks Karl Luts maalib 1939. aastal koolinoortele meldud raamatus Kohtla-Jrve kohta jrgmise progressist pakatava pildi: Koht, kus meie praegu seisame ja alla vaatame, oli 20 aastat tagasi mrg ja soine lepavsastik. Kehv kartulikasvataja pllumees elas mbruskonna taludes madala sammaldunud katuse all. Nd on samas paigas vanade kehvikmajade krvale uhkelt les kerkinud saledaid kui knal korstnaid, suurejulisi tehaseid, vimas jujaam, rahvamaja, hiiglane koolimaja, aiad, lilleplatsid, ujulad ja palju muud. Vaiksesse klaelusse on tunginud pulbitsev ja mdisev tstus oma kiirtempoga. le tolmuvaba mustalt likiva asfalteeritud maantee sahisevad vilkad autod. Kas see ei ole siis suursaavutis? [6] Luts mainib ka, et esimese iseseisvusaja lpuks oli eestlaste seas algselt vristust tekitanud suurtstus omaks vetud ja tle tahtjatest nii kaevandustes kui ka litstustes puudust ei olnud. Eriti kraavihallidena maal leiba teeninud mehed olid varmad tulema kaevandusse kivi murdma.

1947. aasta oli Kttejul kige tootlikum: kaevandus andis 317 000 tonni plevkivi. Samal aastal karjr suleti. Allmaakaevandus jtkas veel td, 1951. aastal hendati see Kivili omaga. Kokku veti 26 aastaga vlja ligi neli miljonit tonni plevat [3] praeguste kaevandamismahtude puhul on see vaid kolme kuu toodang. Ktteju tlisalev hendati Kivili linnaga 1957. aastal ning on koos endise karjriga selle osa seniajani.

Teatavasti asuti endisi karjre laiemalt rekultiveerima 1960. aastal Kohtlas. Esimesed katsetused tehti aga juba enne sda [10]. Viite kaevandatud maade tasandamise kohta Pavandu karjris leiab 1924. aastal ilmunud koguteosest Wirumaa. Ptsu ajal oli sedasorti tegevus siiski iga ettevtte omaniku sdametunnistuse asi ja sjajrgseil aastail peeti seda raiskamiseks.

1975. aastal veti suund korrastada kik varem kaevandatud alad. Puistangud tasandati ning neile rajati taimkate: enamasti hariliku mnni paariaastased istikud. Kmne aastaga saadi lesandega hakkama ja juti karjride tjrjele jrele. Ktteju ji aga sellest aktsioonist puutumata. Kllap seetttu, et kampaania algusajaks oli t karjris ammu lppenud ning puistangud looduslikult noore metsaga kattunud.


Praeguseks on Ktteju kasarmute mber kujunenud eramajadest kla. Vsastuvate pllulappide vahel paiknevad tarastatud aianduskooperatiivid. Vanas paekivihoones ttab kauplus, tegutseb vike arstipunkt ja raamatukogu. Karjri veerel on mlestussammas Teises maailmasjas hukkunuile. Endise kaevanduse hoovis, mida mbritseb rikastusjkidest laotud vimas paemr, ttavad mned firmad. Alles on ka Ktteju raudteejaama hoone, kuigi rongid siin enam ei ki.

Peamine huvivrsus on siiski vana karjr. Need 200 lbikaevatud hektarit on jnud samasse olekusse, nagu ekskavaatorikopp nad kunagi tstis. Kivilist Maidlasse suunduva tee res haljendava noore metsa vlisilmes ei viita praegu miski sellele, et puud on sirgunud rikutud maastikul (# 2). Kuid tihe vrastik varjab enda all kuni kuue meetri krgusi puistanguvalle, millel turnimine nuab keskmisest veidi paremat fsilist vormi. Hoopis hlpsam on kulgeda vanades vljaveotraneedes, millest paar ongi kujunenud karjriala lbivateks ldkasutatavateks teeradadeks. Enamik traneesid muutuvad viimaks aga snagi vesiseks ja kevaditi voolavad neis suisa vikesed jed. Karjri vahelduvat mikroreljeefi on sobivaks tegevuskohaks pidanud nii orienteerujad kui ka tehnikahuvilised, kes siin oma neljarattaveolisi spru proovile panevad.

Kivili linnavalitsusele on karjr siiski murekoormaks. Niteks tulekahjud: tavalised kuluplengud stavad maha jnud plevkivi, sellest tekkinud palanguid on liraske kustutada. Peale hu ja vee reostuse, mis plevkivi plengutega kaasneb, neelavad kustutustd omavalitsuse khnast taskust vga suuri summasid. Samuti prgi: Euroopa Liidu prgilaseadus jttis Ida-Virusse vaid he olmejtmete prgila (Uikala), teised suleti, kaasa arvatud Kivili oma. Nd arvavad mned targemaks puistata oma praht kasutuseta seisvasse karjri (# 3). Selle taga nib olevat ettekujutus karjridest kui rikutud maast, mis rekultiveerimata kujul ei klbagi muuks kui prgilaks.

Ktteju karjris kasvav mets on huvitav ja petlik. See on nagu kahe ruutkilomeetri suurune katsepolgoon, jlgimaks karjri omapi jetud loodust: kas psima jb kidura vsaga kivikrb vi kujuneb midagi mitmekesisemat?

Huvitav on vrrelda Ktteju karjri rekultiveeritud karjridega. Eesti suurim avakaevanduse ala on Narva karjr, hlmates le saja ruutkilomeetri. Kui Kttejus laiusid esialgu niisked heina- ja karjamaad vaheldumisi viksemate metsatukkadega ldmulje vis olla kohati sna puisniidulaadne , siis Narva karjrid on rajatud puhtalt loodusmaastikku. Varem oli sellel alal valdav mets ja asustus hre. Pldu harida ei tulnud soisel pinnasel kne alla. ksikud talud tegelesid metsatga. Mets ise kujutas endast peamiselt lodusid ja angervaksa kasvukohatpi phjaosas ning siirdesoo- ja rabamnnikuid lunas. Inimesed siia ei tikkunud: kes ikka tahaks rahmeldada rinnuni ulatuvas angervaksa- vi pilliroopuhmastikus ning toita tohutul hulgal sski ja parme.

Praegu laiuvad Narva karjri endistel puistangutel kuni 30-aastased mnnikud (# 4). Siiani ongi Eesti plevkivikarjride rekultiveerimiseks enim kasutatud harilikku mndi. Seda on istutatud umbes 90% tasandatud puistangutest, ehkki viksematel maalappidel on katsetatud le 50 eri puu- ja psaliigiga [1].

Ktteju tasandamata puistangutele on kasvanud mitmekesise puurindega segamets, mille vanus varieerub 25 aastast 70-ni (# 5). Suur vanusevahe tuleneb sellest, et kohati on esimene metsaplvkond pinnaseplengute kigus hvinud ja selle asemele sirgunud hiljem uus. Puurinde liigirikkus kajastub ka muu elustiku suures mitmekesisuses. Rohurindes on kolmekmnelt ruutmeetriselt proovilapilt kokku loetud 102 taimeliiki, sellal kui Narva karjris leiti neid peaaegu kaks korda suuremalt kogupindalalt vaid 85 [8]. Veelgi suurem on linnuliikide hulga erinevus: Narva karjri mnnikutes on tavalised kmmekond linnuliiki, Kttejus vib kerge vaevaga kohata kuni 30 liiki.

Mainida tasub kaitsealuseid taimeliike Kttejus: elujulise kuldkinga populatsiooni suurus oli tnavu kevadel ligi 100 taime (# 6), samuti on Ida-Virumaal vaid siit leitud krbesit (# 7). Viimane leid on sedavrd vrske, et ei kajastu isegi Eesti taimede levikuatlases [5].

Seega vib esimeses lhenduses elda, et looduslik uuenemine toob karjrialadel kaasa mitmekesisema elustiku kui mnniistandikud. Peamine phjus seisneb selles, et looduslikult kujuneb puurinne nii ruumiliselt kui ka liigiliselt ebahtlaseks. Ka varieerub tasandamata puistangutel suuresti niiskusreiim. Seetttu sobivad nad kasvukohaks mrksa suuremale arvule taimeliikidele kui monokultuursed mnnikud. Mitmekesine taimestik on eeldus ka mitmekesisele loomastikule.

Teisalt, metsamajanduslikust vaatevinklist ei ole Ktteju mets sugugi nii hea kui Narva karjri mnnikud [7]. Esiteks takistab metsandustid ebatasane maastik, teiseks on siin looduslikult kujunenud puistu tootlikkus ja kvaliteet viksem. Paraku lhtutaksegi plevkivikarjre rekultiveerides eelkige majanduskasust. Selle krval on paljud keskkonnakaitseaspektid (niteks liigirohkuse taastamine) krvalisema thtsusega, oluliseks peetakse ehk vaid seda, et rikutud maastiku ilme korda saaks.

Ent nagu petab Ktteju lugu, looduse jaoks ei ole olemas rikutud maastikku. On vaid enam vi vhem sobivad elutingimused hele vi teisele liigile. Seetttu viks looduslikule uuenemisele jetavate karjripuistangute pindala olla senisest isegi suurem. Muidugi, esimese kmne aasta jooksul neb istutatud mnnik esteetilisem vlja. Ent juba paarikmne aasta prast kaalub looduslik liigirikkus les mnnikrbe kiire kasu.

Teine petus, mida Ktteju meile annab: paraku kujutab endiste karjrialade ligipsetavus ohtu looduskaitsele. Nii kurb, kui see poleks inimesed toovad kaasa prgi ja plengud. See teema vib muutuda lhitulevikus teravaks Narva karjris, kus kaevandamine toimib tegelikult maaparandusena, muutes kunagised sooalad kergesti lbitavateks, kuid tuleohtlikeks mnnimetsadeks. Praegu pumbatakse karjrist vett pidevalt Narva jkke, kuid ka pumpamise lppedes jb puistanguid hendav teede vrgustik alles ning puistangute vahele tekivad piklikud sgavad jrved, mis kujunevad inimese jaoks kindlasti atraktiivseteks puhkealadeks.

Rekultiveerimisplaanides tuleks edaspidi senisest enam arvestada vajadust taastada kaevanduseelse maastiku liikide elupaiku. Inimesi saaks maastikukujundusvtetega suunata nii, et tekiks tiesti suletud piirkondi, kus loodus toimetab omapi. Jllegi, praegu vivad sellised meetmed tunduda raiskamisena, kuid aastakmneid ette vaadates ...


1. Kaar, Elmar jt. 1971. Plevkivikarjride rekultiveerimine. Valgus, Tallinn.

2. Kaar, Elmar 2002. Coniferous trees on exhausted oil shale opencast mines. Forestry Studies/ Metsanduslikud Uurimused 36: 120125.

3. Kattai, Vello jt. 2000. Eesti plevkivi. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn.

4. Kattai, Vello 2003. Plevkivi likivi. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn.

5. Kukk, Toomas; Kull, Tiiu (toim.) 2005. Eesti taimede levikuatlas. Atlas of the Estonian flora. EM pllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu.

6. Luts, Karl 1939. Plevkivi. Meie rahvuslik suurvara. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu.

7. Luud, Arne; Pensa, Margus 2004. Alternatives of reforesting oil shale opencasts in Estonia. Oil Shale 21 (1): 311.

8. Pensa, Margus jt. 2005. Taimkatte taastumine plevkivikarjrides: istutatud ja looduslikult uuenenud puistute vrdlus. LUS-i aastaraamat 83: 96112.

9. Tooming, Osvald; Tooming, Peeter 1993. Maantee kutsub. Ida-Viru Maavalitsus.

10. Vesiloo, Paul 1990. Kuidas rtada kuumaastikku Maal? Eesti Loodus 41 (12): 774777.



Mait Sepp, Margus Pensa
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet