2007/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2007/12
Paks jekarp (Unio crassus)

Nemad ei hammusta, ehk kll seda teha vivad, suu on neil ige vike; nad ei ole ei kihvtised ega kahjulikud, on aga lepea hed ilma otstarbeta elajad, kellest tnase pevani ei ole inimesele miskisugust tulu tusnud. (G. Durrell, Kolm piletit Adventuresse)

Selle liigi nimetust olen eesti keeles kohanud kolme moodi: paksukojane [5], paksukojaline ja paksuseinaline jekarp (keskkonnaministeeriumi llitistes ja Eesti Looduses). Eeskujuks on ilmselt olnud ingliskeelne thick shelled river mussel. Tahtmata trkis ilmunut alavristada, soovitan pigem kasutada lhemat ja mnusamat varianti paks jekarp; pealegi on just see ladinakeelse nimetuse tpne tlge. Niteks ltlaste vastav termin klab biez perlamutrene (paks prlmutterkarp), venelastel перловица толстая. Arvatavasti samuti inglise eeskuju jrgi kivad rootsi tjockskalig mlarmussla, taani tykskallet malermusling ning poola skjka gruboskorupowa. Saksa- (Bachmuschel), prantsus- (la moule de rivière), soome- (vuollejokisimpukka) ja portugalikeelse (mexilhão-de-rio) nimetuse puhul on lhtutud elupaigast vooluveest.

Elupaik ja tunnused. Paksu jekarpi leidub eelkige selgetes, liivase vi kruusase phjaga keskmise- vi kiirevoolulistes veekogudes (# 1). Elusa looma koja jmedam eesots ja lihaseline jalg on tavaliselt phjasettes peidus, sisse- ja vljavoolusifoonidega tagaotsa aga uhub vesi. Seeprast on just tagaots sageli kaetud hallika vi kollaka vetikatest pealiskasvuga, mis settes ei saa areneda (# 3A). Muidu on koja pealispinna huke sarvkiht kas rohekas, kollakas, sageli aga vees sisalduvate raua- ja mangaanihendite tttu tumepruun. Tiskasvanud koda on tavaliselt 67, mnikord 411 cm pikk.

Paks jekarp elab nrgalt aluselises vi neutraalses vees. Kohati lepib ta ka nrgalt happelise veega, (pH 6,56,8), kuid siis on kojad suhteliselt vikesed, hukesed ja kuppudelt kige vanematelt ja kige rohkem punnis kohtadelt on pealmine tume sarvkiht pudenema hakanud, nii et paljandub valge lubjakiht [6] (# 3B). Seevastu noortel ja/vi kalgis vees elavatel isenditel on kuppude pind ldjuhul terve ning iseloomuliku lainja mustriga (# 2). Alati vee kalkuse ja koja suuruse seos ei kehti. Niteks pris kalgi veega Kasari je alamjooksu asukad ei kasva enamasti pikemaks kui 6 cm ja on sna hukese kojaga.


Sarnased liigid. Eri karbiliigid asustavad enamasti erisuguse kalkuse ja toiduhulgaga veekogusid vi nende osi, nii ei konkureeri nad ksteisega kuigi palju [1]. Siiski vib peaaegu kiki teisi Eestis leiduvaid suuri karpe leiduda paksu jekarbiga samades elupaikades ning mni vib temaga ka vliselt sarnaneda. Paksu jekarbi koda on tavaliselt kumeram kui sugulasliikidel. Koja alaserv on teistest liikidest sagedamini sirge vi isegi kaardub keskel sissepoole sarnaselt kui ebaprlikarbiga (# 3D). Ees- ja tagaots on sna htemoodi tmbid.

Tiskasvanud ebaprlikarp on vrreldes paksu jekarbiga palju pikem, keskmiselt le 10 cm, ja paksem, pealegi leidub teda Eestis juba vaid vga vhestes paikades, nii et looduses seda liiki paksu jekarbiga segi ajada on vhetenoline. Ehkki varem on ta paksu jekarbiga koos elutsenud Vrumaa jgedes [4] ning haruldane pole nende kooselu ka vljaspool Eestit. Piklik jekarp (Unio pictorum) on tavaliselt niipalju sihvakama ning ebajrvekarp (Pseudanodonta complanata) niipalju lapikuma kojaga, et kumbki neist enamasti segadust ei tekita. Kiiljas jekarp (Unio tumidus) on kll peamiselt jrveloom, kuid asustab mnikord jrvede vljavoole, kus vib kiires voolus olla veel paksem ja tumedam kui paks jekarp ise (# 3E). Kavalalt oskab mber kehastuda ka harilik jrvekarp (Anodonta piscinalis), keda leidub keskmistes ja suurtes jgedes paksu jekarbiga koos. Kiire vooluga paikades vivad nende liikide vanad elusad loomad olla ravahetamiseni sarnased (# 3A,F). Thjadel kodadel saab vaadata koja siseklge: jekarpidel asuvad selle laservas lukuhambad, mis jrvekarpidel tiesti puuduvad.


Elukik. Nagu sugulasliigidki, toitub paks jekarp vees hljuvaid pisiosakesi kurnates ja nende seast sdavaid vlja sortides. Kevadel ja suvel tegutsevad paksud jekarbid 0,30,8 meetri sgavuses vees, sgisel liiguvad sgavamale [6]. Arvatavasti just madalas vees levitatakse noorjrke [9, 13]. Suguelundid tekivad paksul jekarbil teise eluaasta lpus vi kolmanda alguses [6]. Kolme-nelja-aastased ja 24 cm pikkused isendid vivad olla juba sugukpsed. Ebaprlikarbil vtab sama protsess arvatavasti le kmne aasta aega. Nii isas- kui ka emassugurakud valmivad aprillis-mais. Isasloomade jkke heidetud seemnerakud satuvad emasloomade sifoonide kaudu nende mantlikoopasse ja viljastavad lpuslehtedele kinnitunud mune. Vastsed arenevad emaste lpustel. ks emasloom vib suve jooksul vljutada koguni le 50 000 pihtvastse ehk glohhiidi, mis on kll paarkmmend korda vhem kui ebaprlikarbil. Vastsed on emast lahkudes ligikaudu 0,2 mm pikkused: veidi suuremad kui ebaprlikarbil, olgugi tiskasvanud jekarbid 23 korda ebaprlikarpidest viksemad.

Enne iseseisva elu algust peavad karbivastsed saama 2030 peva parasiteerida kalade lpustel. Emasloom vljutab vastseid koos hingamisveega portsudena, mida kalad meelsasti svad. Seejuures nnestub mnel tulevasel karbil neelamisest pseda ja kala lpustele pidama jda [10]. Sobivateks peremeesliikideks on eri allikad pakkunud lepamaimu, ogalikku, luukaritsat, turbi, teibi, roosrge ja vldast, neid liike vib olla rohkemgi.

Paks jekarp on sugulaste seas ks pikaealisemaid, Eesti liikidest jb ta selle poolest alla vaid ebaprlikarbile. Vanim leitud isend Vigala jest oli elanud 90-aastaseks. Keskmine vanus eri veekogudes oli 1539 aastat [11, 12]. Kui pehmes vees elava ebaprlikarbi suured rasked kojad pudenevad prast surma tkkideks juba paari aasta jooksul, siis jekarbi kojad vivad kalgimas keskkonnas palju kauem alles psida. Liiva alla mattunult ei teki neile ka tumedat tagikihti ning sedasi vivad nad aastaid pris vrsked vlja nha. Veevool uhub mnikord surnud kodasid uuesti vlja ja kuhjab neid kaldale, jttes mulje loomade hulgalisest hukkumisest.


Ohud. Jekarpide looduslikud vaenlased Euroopas on saarmas, ondatra ja mink, luna pool ka pesukaru. Veel 1980. aastatel vis Eestis paksu jekarbi elupaikade lhedal kallastel leida kuhjakestes kodasid, mille ondatra on lihast puhastanud. Tnapeval hirivad jekarpi pigem veepuudus, kaevetd ja paisutamine. Pole selge, kuivrd suudavad karbid veepuudust le elada, tungides sgavale niiske kruusa sisse. Vee nitraadisisalduse taluvuspiir paksule jekarbile olevat Saksamaal 2 mg lmmastikku liitris [3]. Vrdluseks: Eestis on vikeste ja keskmiste jgede vee hea kvaliteediklassi lmmastikusisalduse millest nitraadid arvatavasti annavad phiosa lempiiriks isegi 2,4 mg/l. Suurtes jgedes on see viksem: 1,0 mg/l [2].

Ka sobivate kalaliikide kadumine mjub paksule jekarbile ajapikku hvitavalt. Ebaprlikarbiga vrreldes on paks jekarp siiski palju vastupidavam liik. Suhteliselt vikese langusega ning valdavalt kalgiveeliste jgedega Eestis leidub talle rohkem sobivaid elupaiku. Saksamaal peetakse paksu jekarpi vga hea vi hea kvaliteediga je-elupaikade tunnusliigiks [10]. Nagu ebaprlikarbi puhulgi, on thtis mitte ainult vee, vaid jephja kvaliteet: phi peab olema alaliselt voolava vee all ning ei tohi lemra peene sette vi vetikatega kattuda.


Levik ja seisund. Ajalooliselt on paks jekarp Euroopa ja Ees-Aasia liik. Ida poolt on tema kohta teateid Venemaalt, Musta mere mbrusest, Iraagist ja Kasahstanist. Vahemere maades on karbi levik sobivate elupaikade vhesuse tttu katkendlik, Skandinaavias piirdub poolsaare lunaosaga.

Praegu on paks jekarp on IUCN punase raamatu ohualdis liik [7] ning kuulub ka Euroopa elupaigadirektiivi II ja IV lisasse. Briti saartel on thick shelled tnapevaks paraku judnud juba vlja surra, samuti Hollandis. Saksamaal on kadunud ligi 90% endisest levilast. Ohustatud vi haruldane on ta Prantsusmaal, Poolas, Tehhis, Slovakkias, Rootsis, Taanis ja Ltis.

Eestis kuulub paks jekarp punase raamatu IV kategooriasse ning on III kategooria kaitsealune liik. Liigi levik siin on vrreldes Lne-Euroopaga muljetavaldavalt lai (# 4). Seda vimaldavad ilmselt viksem inimmju kui lunapoolsemates maades ning kalgim ja toidurikkam vesi kui phjapoolsemates maades. Mitme eeldustelt soodsa Eesti je kohta pole veel teadagi, kas seda karpi seal leidub. Kuigi kuivad suved vivad veevaeste elupaikade asurkondadele saatuslikuks saada, nib paksu jekarbi jalg Eesti vooluvetes veel sna hsti kivat.


1. Bauer, G.; Hochwald, S.; Silkenat, W. 1991. Spatial distribution of freshwater mussels the role of host fish and metabolic rate. Freshwater Biology 26 (3): 377386.


2. Eesti Vabariigi keskkonnaministri 2007. a. mruse Pinnaveekogude seisundiklassid, klassipiiridele vastavad kvaliteedinitajate vrtused ja seisundi hindamise kord projekt (avaldamata).


3. Khler, R. 2006. Observations on impaired vitality of Unio crassus (Bivalvia: Najadae) populations in conjunction with elevated nitrate concentration in running waters. Acta hydrochimica et hydrobiologica 34 (4): 346348.


4. Laanetu, Nikolai 2004. Ebaprlikarp. Eesti Loodus 55 (1): 3034.


5. Loomade elu 1982. 2. kide. Selgrootud II. Valgus, Tallinn.


6. Melnychenko, R. K.; Janovich, L. N.; Korniushin, A. V. 2004. Changeability of the shells morfometrical characteristics, peculiarities of ecology and reproduction of the species complex U. crassus (Bivalvia, Unionidae) in the fauna of Ukraine. Vestnik zoologii 38: 1935 (vene k., ingl. k. resmee).


7. Mollusc Specialist Group 1996. Unio crassus. Rmt: IUCN 2006. 2006 IUCN Red List of Threatened Species.


8. Proschwitz, T. von; Lundberg, S. 2004. Tjockskalig mlarmussla en rar och hotad stvattensmussla. Fauna och Flora 99 (2): 1627.


9. Schwalb, A. N.; Pusch, M. T. 2007. Horizontal and vertical movements of unionid mussels in a lowland river. Journal of the North American Benthological Society 26: 261272.


10. Zettler, M. L.; Jueg, U. 2001. Die Bachmuschel (Unio crassus) in Mecklenburg Vorpommern. Naturschutzarbeit in Mecklenburg-Vorpommern 44 (2): 91.


11. Timm, Henn 1994. Big clams of the Estonian freshwaters: Comparison of the age, shell length, and shell weight in different species and populations. Proceedings of Estonian Academy of Sciences. Biology 43: 113118.


12. Timm, Henn 1997. Kui vanaks elavad Eesti suured mageveekarbid? Eesti Loodus 48 (6): 242243.


13. Vicentini H. 2005. Unusual spurting behavior of the freshwater mussel Unio crassus. Journal of Molluscan Studies 71: 409410.


14. Vilbaste, Kristel (koost.) 2004. Internationally important species in Estonia: Natura 2000. Eesti Keskkonnaministeerium.



Henn Timm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet