|
 |
Eesti Loodus 2007/12 | SISUKORD
| Pisikesed inimkaaslejad EL 2007/12 |
|
Puukoi ehk toonesepp närib puitu ja tekitab ebausku |
| Kui armastate muretseda koju vana mööblit, peate arvestama võimalusega, et sellega koos tulevad majja toonesepad – kuivast puidust toituvad väikesed mardikad. Pealtnäha soliidse mööbli võivad nad olla seestpoolt nii läbi uuristanud, et ühel päeval pudeneb see peeneks puruks. |
|
| Euroopa haruldused Eestis EL 2007/12 |
|
Paks jõekarp (Unio crassus) |
| Nemad ei hammusta, ehk küll seda teha võivad, suu on neil õige väike; nad ei ole ei kihvtised ega kahjulikud, on aga ülepea ühed ilma otstarbeta elajad, kellest tänase päevani ei ole inimesele miskisugust tulu tõusnud. (G. |
|
| Panin tähele EL 2007/12 |
|
Kadakatarjak Hiiumaal |
| Tänavu 27. septembril märkasid allakirjutanud Hiiumaal haruldast seent, madalate valgete võrkjate pooridega liibuvat torikulist – kadakatarjakut (Oxyporus philadelphi). |
Kas info luigeaastast tilkus läbi? |
| Väikese muigega võiks nii küsida küll. Aeg-ajalt on Elva järvedel ikka märgatud kühmnokk-luiki, kes siin rändeperioodi algul või lõpul lühidalt peatuvad. |
Kurisuauk Mõisamaa külas |
Mulle näidati kurisuauku Rakke vallas Mõisamaa külas. Tõsi, ega näha polnud midagi: auk oli põllukive täis veetud.
|
|
| EL küsib EL 2007/12 |
|
Kas omavalitsused on valmis olmejäätmeid uuest aastast sortima? |
Täpset vastust küsimusele pole, sest ka keskkonnaministeerium ei jõua üksikasjalikult jälgida 227 Eesti kohaliku omavalituse tegevust. Sortimata jäätmete ladestamise keeld lisati jäätmeseadusesse juba 2004.
|
Mida kujutab endast Mahtra rahvakool? |
2003. aastal Mahtrasse tööle sattudes polnud mul aimugi, et sellest kujuneb tuntud haridus- ja kultuurikeskus, kuhu tulevad inimesed üle Eesti.
|
|
| summary EL 2007/12 |
|
|
Hoopoe
Riho Kinks introduces a colourful bird that has become very rare in Estonia: during the two last decades, there have been only 3 nest findings. This parrot-like bird has also a distinct voice that has given it its name – the Hoopoe. |
|
| Toimetaja veerg EL 2007/12 |
|
Asjatud jõulud |
| Kunagi hilja novembris jalutasin oma kaheaastase pojakribulaga õhtuses Tartus. Oli pühapäev, äärelinn oli tühi, taevast sadas või udutas alla mingit peenikest löga ja tänavalampide valgus hajus udus laiali. |
|
| Intervjuu EL 2007/12 |
|
Looduskaitse ülistamise ja ignoreerimise keerulisel teel |
| Hans-Voldemar Trass on sündinud 2. mail 1928 Tallinnas. |
|
| Poster EL 2007/12 |
|
Kaks väikest |
| See oli üks järjekordne suvehommik, kui end taas poole öö pealt üles kangutasin, et enne kukke ja koitu, selle kõige magusama valguse ajaks ilusti platsis olla. “Platsiks” oli sedapuhku üks Tallinnast mitte eriti kaugel asuv mererand. |
|
| Aasta puu EL 2007/12 |
|
Kus kasvavad Eesti suurimad saared? |
| Suuri saari mõõtes tuleb õiget metoodikat jälgida pingsamalt kui teiste puuliikide puhul. Paljud varasemad kõrgusmõõdud on tegelikkusest suuremad. |
Seksuaalselt labiilne harilik saar |
| Praegu seisavad saared raagus. Torkab hästi silma, kui mõnel neist on tiivulisi vilju ohtralt, mõnel vähe ja osa on hoopis ilma. |
|
| Artikkel EL 2007/12 |
|
Vaenukägu ehk toonetutt |
Vaenukägu on silmatorkava välimuse ning omapärase lauluga põnev lind. Viimase paarikümne aasta jooksul on Eestis teadaolevalt leitud vaid kolm selle liigi pesa, seetõttu ootab Eesti ornitoloogiaühing huviga teateid kõigi kohtumiste kohta temaga.
|
Uusi andmeid Eesti äikesekliima kohta |
Äike on võimas ilmastikunähtus, mille jõud võib mõnikord põhjustada palju pahandust. Rohkelt äikest ei näe me aga igal aastal ega kõigis Eesti piirkondades.
|
Eesti Looduse fotovõistlus 2007 |
| Fotovõistlusele saadeti 1070 pilti 186 autorilt, fotosid oli umbes niisama palju kui mullu, ent autoreid oli ligi 40 rohkem. Seekordset fotovõistlust iseloomustab varasemast veelgi tugevam tase, mida näitab ka teise vooru jõudnud tööde suur arv: 440. |
PAN Parks, Euroopa põlislooduse hoiu võrgustik |
Tänavu oktoobris käis Eestis Euroopa looduskaitsealade võrgustiku PAN Parks kaitsekorralduse juht Vlado Vancura. See võrgustik on ellu kutsutud kahel eesmärgil, mille ühitamine võib nii mõnelegi tunduda pühaduseteotusena.
|
Mis on järvelubi? |
Meie väikejärvede põhi on enamasti kaetud organismide lagunemisel tekkinud pruunika muda kihiga. Tihti võib selle tumeda muda all peituda aga hoopis teistsugune sete: kollakasvalge järvelubi.
|
Haarang Matsalu pisiimetajatele |
| Tänavune suvi pakkus mõnelegi Matsalu kandi pisiimetajale ärevaid hetki: 17. juulil saabus Penijõe keskusesse suvelaagrisse imetajahuviliste töörühm Hollandist. |
Tavaline kadakasass |
| Kadakatäks on väga tavaline lind, keda arvatakse meie mail pesitsevat umbes 50 000 kuni 100 000 paari. Neid on nii palju, et on raske täpselt öelda, kui palju. |
|
| Sõnumid EL 2007/12 |
|
Tarmo Soomere sai Balti Assamblee teadusauhinna |
23. novembril anti Riias pidulikult üle Balti Assamblee (BA) kultuuriauhinnad.
|
Kliimaraport kinnitas kliimamuutuse vältimatust |
Keskkonnaministeeriumi (KKM) 23. novembri pressiteade andis teavet Hispaanias peetud valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertkomisjoni IPCC 27.
|
Kasvuhoonegaaside jaotuskava lähtub Euroopa Komisjoni otsusest |
Keskkonnaministeeriumis (KKM) on valminud kasvuhoonegaaside heitkoguste jaotuskava eelnõu aastateks 2008–2012, mille kohaselt võivad Eesti ettevõtted õhku paisata ligi 13 miljonit tonni kasvuhoonegaase aastas.
<p>KKM keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsepa sõnul tuli jaotuskava aluseks võtta “Euroopa Komisjoni otsus, millega Eesti taotletud koguseid vähendati ligi poole võrra ehk 12 717 058 tonnini aastas”.
<p>Eesti taotles nimelt aastateks 2008–2012 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguseks kokku 122,86 miljonit tonni. Euroopa Komisjon aga otsustas, et soovitud koguseid tuleb 47,8 protsendi võrra vähendada.
|
Looduskaitsepiirangutega maade vahetus tuleb lõpetada |
6. novembril kiitis valitsusliidu eestseisus heaks keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ettepaneku, mille järgi oleks senise looduskaitsepiirangutega maade vahetuse asemel õiglasem see, kui omaniku soovi korral ostaks riik temalt turuhinnaga ära maa, mida ta sihtotstarbel kasutada ei saa.
|
Valmis Tartumaa keskkonnahariduse andmebaas |
21. novembril tutvustati Tartumaa keskkonnateenistuses (KKT) maakonna keskkonnahariduse andmebaasi, mille võib leida võrgupaigast http://www.keskkonnaharidus.ee.
<p>Andmebaasi võimalustest rääkisid selle koostajad Marit Suurväli Tartumaa KKT-st ja Gea Järvela Vapramäe-Vellavare-Vitipalu sihtasutusest (fotol).
|
Europarlament on lennunduse suhtes karmim kui Euroopa Komisjon |
Euroopa Parlament (EP) toetas 13. novembril Euroopa Komisjoni (EC) ettepanekut lisada lennutegevus Euroopa Liidu (EL) kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi, tegi samas aga mitu ettepanekut karmistada EC pakutud nõudeid.
<p>Näiteks soovitakse nii EL siselennud kui ka EL ja kolmanda riigi vahelised lennud süsteemi hõlmata juba 2011.
|
Kanntaimede seedemahl on hoopis püünisvedelik |
Nagu teised loomtoidulised taimed, hangivad ka kanntaimed Nepenthes Borneo toitainevaeses pinnases kasvades toidukaardilisa putukaid ja teisi pisilülijalgseid püüdes.
<p>Kui siiani arvati, et taime kannulaadsetes lehtedes sisalduv vedelik talitleb vaid seedemahlana ja kannud on lihtsalt passiivsed püünised, siis nüüd tegid kaks prantsuse teadlast, Laurence Gaume Montpellier’ ja Yoel Forterre Marseille’ ülikoolist – esimene bioloog, teine füüsik – kindlaks, et vähemalt poti-kanntaime Nepenthes rafflesiana “seedevedelik” on üksiti ülitõhus kleepaine. Selleks võeti kiirvideod läbi taimevedeliku liikuda püüdnud kärbestest ja sipelgatest ning leiti, et putukad kattuvad kiiresti kleepja massiga ja muutuvad liikumisvõimetuks isegi siis, kui seda vedelikku on veega kümme korda lahjendatud.
|
Hispaanlase ootavad abi haruldase orhidee kaitseks |
Mallorca on Euroopas ainus paik, kus kasvab hukuohus orhidee Orchis robusta (fotol). Mujal maailmas on veel kaks kasvupaika: üks Alþeerias, teine Marokos.
|
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
