Nagu teised loomtoidulised taimed, hangivad ka kanntaimed Nepenthes Borneo toitainevaeses pinnases kasvades toidukaardilisa putukaid ja teisi pisilülijalgseid püüdes.

<p>Kui siiani arvati, et taime kannulaadsetes lehtedes sisalduv vedelik talitleb vaid seedemahlana ja kannud on lihtsalt passiivsed püünised, siis nüüd tegid kaks prantsuse teadlast, Laurence Gaume Montpellier’ ja Yoel Forterre Marseille’ ülikoolist – esimene bioloog, teine füüsik – kindlaks, et vähemalt poti-kanntaime Nepenthes rafflesiana “seedevedelik” on üksiti ülitõhus kleepaine. Selleks võeti kiirvideod läbi taimevedeliku liikuda püüdnud kärbestest ja sipelgatest ning leiti, et putukad kattuvad kiiresti kleepja massiga ja muutuvad liikumisvõimetuks isegi siis, kui seda vedelikku on veega kümme korda lahjendatud. Viimane omadus on taimele väga oluline troopikas sadavate tugevate vihmade tõttu.

<p>Vedelikus tekkivad kleepjaselastsed niidikesed ei jäta sisuliselt ühelegi kannu sattunud väiksele lülijalgsele pääsemisvõimalust. Seejuures muutub vedelik segades aina viskoossemaks: mida rohkem putukas siputab, seda kiiremini ta ennast sisse mässib. Umbes samal moel talitleb ka mõnede roomajate ja kahepaiksete lima. Kanntaime püünisvedeliku koostis vajab veel uurimist, aga prantslaste töö on ilmselge vihje, et siit võiks saada ideid, kuidas teha tõrjet keskkonnahoidlikult.