| sigimine EL 06/2003 |
 |
Ürgema needus |
| Alguses olid neitsid. Ehk teiste sõnadega: kõige algelisematele eluvormidele, kes kunagi elu koidikul maakera asustasid, olid seksirõõmud ilmselt tundmata. |
Suguline sigimine on mõistatus evolutsiooniuurijaile |
Miks me sigime suguliselt, kui saaks ka lihtsamalt? Sugulise sigimise kulukus on ilmne, sugulisusest saadavad kasud pole seevastu senini lõplikult selged.
Kui jutt läheb sugulisele sigimisele, kangastub meile eelkõige intiimne kontakt kahe eri soost olendi vahel. |
Millal tekkisid sootunnused loomariigis? |
| Suure tõenäosusega oli lahksugulisus valdav juba Kambriumi alguses ilmunud hulkraksete loomade hulgas. Kuid vanimad teadaolevad kivistised, mille puhul on võimalik eristada emas- ja isasloomi, on umbes 480 miljoni aasta vanused ostrakoodid, mida leidub ka Eesti Ordoviitsiumis Volhovi lademe lubjakivides. |
Mis soost on sugukromosoomideta taim? |
| Taimesugude ja sugulise sigimise sarja alustasime juba möödunud aastal. Kõigepealt rääkisime õistaimede vähemusest, kes on jagunenud meile arusaadaval moel emasteks ja isasteks (EL 2002, 2/3: 13–17). |
Selgrootutel sigimine nagu seiklusfilmis |
| See lugu ahvatleb looduses avasilmi ja teraselt ringi vaatama – märkama õige pisikeste loomade eluliselt tähtsaid tegemisi. Kimbuke kilde nende sigimise teemal annab aimu, kui mitmekesine ja põnev on see maailm, mida me tavaliselt tähele panna ei oska. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
