|
 |
Eesti Loodus 06/2003 | SISUKORD
| summary EL 06/2003 |
|
|
The curse of the mother of mankind
Raivo Mänd looks at conflicts of gender interests that go with gender and sexuality. With a gentle touch of humor, the author describes the different strategies of breeding in the rich animal world. |
|
| toimetaja veerg EL 06/2003 |
|
Ei saa me läbi seksita |
| No nii, nüüd on siis Eesti Loodus oma 54. aastakäigul ja 70. |
|
| reisikiri EL 06/2003 |
|
Pika valge pilve maa |
| Uus-Meremaa loodus on väga omalaadne: eelkõige eraldatuse, ent ühtlasi üsna suure pindala ja vahelduvate loodusolude tõttu. See kauge ja kaunis paik on ühtaegu omapärane loodusmuuseum, aga ka hoiatus selle eest, mida mõtlematu inimtegevus võib endaga kaasa tuua. |
|
| intervjuu EL 06/2003 |
|
Loomaaia-loomad paljunevad nagu päriselt |
| Aleksei Turovski (1946) lõpetas Tartu ülikooli 1973. aastal bioloog-zooloogina. |
|
| LUGEJA KÜSIB EL 06/2003 |
|
Kummaline käokeel |
| Need kaks orhideed kasvasid kõrvuti Nurmsi endisel sõjaväelennuväljal. Vasakpoolsega on asi selge – kahelehine käokeel. |
|
| matkarajad EL 06/2003 |
|
Läbi Põhja-Kõrvemaa metsade |
| Alustasime matka läbi Lahemaa ja Kõrvemaa Eesti Looduse 2001. aasta mainumbris ja jätkasime möödunud aasta juunis. |
|
| sigimine EL 06/2003 |
|
Ürgema needus |
| Alguses olid neitsid. Ehk teiste sõnadega: kõige algelisematele eluvormidele, kes kunagi elu koidikul maakera asustasid, olid seksirõõmud ilmselt tundmata. |
Suguline sigimine on mõistatus evolutsiooniuurijaile |
Miks me sigime suguliselt, kui saaks ka lihtsamalt? Sugulise sigimise kulukus on ilmne, sugulisusest saadavad kasud pole seevastu senini lõplikult selged.
Kui jutt läheb sugulisele sigimisele, kangastub meile eelkõige intiimne kontakt kahe eri soost olendi vahel. |
Millal tekkisid sootunnused loomariigis? |
| Suure tõenäosusega oli lahksugulisus valdav juba Kambriumi alguses ilmunud hulkraksete loomade hulgas. Kuid vanimad teadaolevad kivistised, mille puhul on võimalik eristada emas- ja isasloomi, on umbes 480 miljoni aasta vanused ostrakoodid, mida leidub ka Eesti Ordoviitsiumis Volhovi lademe lubjakivides. |
Mis soost on sugukromosoomideta taim? |
| Taimesugude ja sugulise sigimise sarja alustasime juba möödunud aastal. Kõigepealt rääkisime õistaimede vähemusest, kes on jagunenud meile arusaadaval moel emasteks ja isasteks (EL 2002, 2/3: 13–17). |
Selgrootutel sigimine nagu seiklusfilmis |
| See lugu ahvatleb looduses avasilmi ja teraselt ringi vaatama – märkama õige pisikeste loomade eluliselt tähtsaid tegemisi. Kimbuke kilde nende sigimise teemal annab aimu, kui mitmekesine ja põnev on see maailm, mida me tavaliselt tähele panna ei oska. |
|
| SEKSISÕNUMID EL 06/2003 |
|
Haiemandad peavad seksist lugu |
Haid teevad mõndagi muude kaladega võrreldes teisiti ja seks pole erand.
Mitu haide sigimisanatoomia ja -psühholoogia iseärasust on bioloogidele ammu hästi teada: neil on erilised kopulatsiooniorganid; viljastamine toimub emase kehas, mitte väljaspool, nagu enamikul luukaladel; haide sperm võib püsida kuid; nad toovad ilmale üsna vähe, see-eest aga hästi eluks ette valmistatud järeltulijaid. Illinoisi ülikooli uurijate hiljutine töö lisas sellesse pilti mõnegi üksikasja.
Ameeriklaste uurimisobjekt oli poegi sünnitavate haide Negaprion brevirostris asurkond, kes elab Bahama mangroovitihnikutega ääristatud saarekeste ketti ümbritsevates vetes. |
Punanina teeb seksikaks |
Glasgow’ ülikooli uurijad said teada, et kümnest emasest sebraamadiinist üheksa eelistab punasenokalist kaasat, kuna see on tervem ja tugevam.
Jonathan Blounti juhitud töörühm seadis eesmärgi välja selgitada, miks on kirjumatel isasamadiinidel rohkem edu naissoost liigikaaslaste seas. Teadlased varieerisid lindude toidus karotinoide, looduslikke pigmente, mis värvivad punaseks, kollaseks või oranþiks lindude sulepartii mõne osa, aga ka näiteks porgandi. |
Õige peigmees riietub rohelisse |
Ehkki sisalikud on tummad, võivad nad teadjale uurijale mõndagi kõnelda – näiteks oma keha värvidega. Isase sisaliku värv võib olla kui sõjaväelase õlakud, näidates kandja sotsiaalset staatust ja füüsilist seisundit.
Moskva ja Peterburi zooloogid Tsellariused uurisid aastate vältel Anapa ja Novorossiiski vahel Navagiri aheliku lõunanõlvadel elavaid roomajaid. |
|
| Euroopa Liit EL 06/2003 |
|
Europrügilad: õnn või õnnetus? |
| Europrügilaid peab vähemalt oma isiklikuks õnnetuseks suurem osa nende naabruses elavaid inimesi või maaomanikke. Viimasel ajal on nad olnud peaaegu ainukesed europrügilate vastased. |
|
| kaitsealad EL 06/2003 |
|
Prangli maastikukaitseala |
Et väärtustada ja hoida väga omapärast ning haavatavat loodust, on osal meie meresaartest kehtestatud kaitsereþiim.
Eesti rannikumeres on rohkesti saari, kuhu paljud jõuda sooviksid. Saared ahvatlevad esiteks seetõttu, et eraldav veeväli ei lase sinna hõlpsasti ligi: juba saarele minek on omaette põnev ettevõtmine. |
|
| PANIN TÄHELE EL 06/2003 |
|
Nõialuud kuuseoksal |
| Selle põneva loodusliku leiu tõi koju mu majanaaber, kes töötab metsaraiel. Ta märkas kuuse okaskera lageraielangil Laeva metskonnas (umbes 15 km Kärknast). |
|
| EL KÜSIB EL 06/2003 |
|
Kas hiite ülevaatajatel on ka abi vaja? |
Abi on kahtlemata vaja, sest ette võetud töö on väga mahukas.
Eestis on teadaolevalt üle viiesaja põlise hiiekoha. Lisaks neile mõni tuhat üksikut püha puud, kivi, allikat jms. |
Kuidas saab tutvuda Tartu looduskaitsealuste objektidega? |
| Pildi vahendusel tutvuda saab neid Tartu linna Interneti-kodulehelt üles otsides, kuid selleks, et heaks tuttavaks või isegi sõbraks saada, tuleb neile ikka ise külla minna. Tartu keskkonnahariduskeskuse Tartu noorte rattaprojekti raames välja antud voldik „Jalgrattaga Tartu loodust avastamas“ on teejuht umbes kolmandiku meie linnas säilinud kaitsealuste objektide juurde. |
|
| essee EL 06/2003 |
|
Toomingas ja roigasaed |
| Sada aastat tagasi, kui taluhooneil olid õlgkatused ja külal ühine karjane, ümbritsesid karjamaid roigasaiad. Okastraat tuli koos Esimese maailmasõjaga ja pilpakatused sellele järgnenud aastail. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
