Pildi vahendusel tutvuda saab neid Tartu linna Interneti-kodulehelt üles otsides, kuid selleks, et heaks tuttavaks või isegi sõbraks saada, tuleb neile ikka ise külla minna. Tartu keskkonnahariduskeskuse Tartu noorte rattaprojekti raames välja antud voldik „Jalgrattaga Tartu loodust avastamas“ on teejuht umbes kolmandiku meie linnas säilinud kaitsealuste objektide juurde. Seitsmeteistkümne kilomeetri pikkune marsruut juhatab teid Toomemäelt alates vaatama kollast hobukastanit, alpi seedermändi, hõbevahtrat, läänepärna alleed, Kalmistu paljandit, Raadi mõisaparki ja mitmeid teisi vaatamisväärsusi. Rada läbib ka selliseid kohti, kus võib kohata linnaoludes haruldasi ja kaitstavaid loomi ning taimi. Peale selle on voldikus meelde tuletatud lihtsaid tõdesid, kuidas liikluskeerises toime tulla. Raja koostamisel oleme püüdnud võimalikult palju arvestada meie linna seniseid ja kavandatavaid jalgrattateid, mis küll paraku on üsna lünklikud. Kui huvi on, saab voldikut Tartu loodusmajast, linna infopunktist ja Tartumaa keskkonnateenistusest.

Tartu noorte rattaprojekti käigus oleme rattasõidu eeliseid ja puudusi vaaginud ning Tartu loodust tutvustanud mitmel moel. Rahvusvahelisel autovabal päeval 22. septembril 2002 oli rattatuur Tartu loodusega ja rattaradadega tutvumiseks. Seda üritust kavatseme sel sügisel korrata. Seminaril „Jalgrattaga kooli ja huvikooli – kas utoopia või reaalne unistus“ arutlesime õpilaste, liikluskasvatusega tegelejate, linnaplaneerijate, õpetajate ja rattateemast huvitujate osavõtul rattaliikluse probleemide üle. Võrreldes paljude naabermaadega on rattakasutamine igapäevaste sõitude tegemiseks meil ikka veel väga vähe levinud ja mitmel põhjusel ka üsna vaevaline. Sellel teemal oli ka õpilaste ideekonkurss, kus tuli päris huvitavaid lahendusi koolide jalgrattaparklate arenduseks kui ka üldse arutlusi rattasõidu üle.

Kondimootor versus bensiini- ja diiselmootor linnaliikluses on keskkonnale igati tervislik. Samas on liikluskultuuril ja -ohutusel meil veel üsna palju arenguruumi. Jalgrattaga liiklemine on sõitjale tervislik siis, kui kõik liikluses osalejad kokkulepitud reeglitest kinni peavad ja üksteisega piisavalt arvestavad.