2012/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Viktoriin EL 2012/3
Viktoriinisari Teadusaasta Eesti Looduses

Eesti Looduse viktoriinisari Teadusaasta Eesti Looduses on teadusaasta ritus, millega soovime juhtida thelepanu Eesti loodusteadustele ja -teadlastele, samuti Eesti looduse tundmisele.
Viktoriinisari on meldud 4.12. klassi pilastele: igaks vastab eraldi. Arvestust peetakse kolmes vanuserhmas: 4.6., 7.9. ja 10.12. klass.
Ksimused esitatakse neljas voorus jaanuarist aprillini Eesti Looduse numbris ja internetilehel www.eestiloodus.ee/viktoriin, htlasi saab selle lehe kaudu edastada vastused. Vastamisel on abiks ajakirjas Eesti Loodus ilmunud artiklid ja muud kirjutised aastatest 20052011.
Loodusviktoriini aitavad korraldada MT Loodusajakiri, keskkonnaamet ja hasartmngumaksu nukogu, auhindu on vlja pannud mitu toetajat. Auhindade hulgas on palju loodusteemalisi raamatuid, lauamnge, psmeid pnevatesse keskustesse, loodusvaatluse vahendeid jne. Iga vanuserhma tublimat auhinnatakse Matkaspordi 70-eurose kinkekaaardiga.
Lisateavet jagab Eesti Looduse toimetaja Katre Palo: telefon 742 1143 vi 521 8771, e-post palo.katre@gmail.com.

Innukat osalemist ja pnevat teadusaastat!


Viktoriinisarja II vooru vastused
1. Ksimuse juures oleval tudengiplveaegsel fotol oli ornitoloog Kalev Rattiste. Tema philine uurimisteema on kajakad, eriti Kakrarahu kalakajakakoloonia. Teaduslikult on sealseid kajakaid jlgitud ja uuritud juba le poole sajandi. Laidudele minnakse vlitid tegema igal kevadel, aprillis, ning td kestavad juuli keskpaigani. Viimastel aastatel on linnukoloonias uurimistdel abis olnud ka koolipilasi. Vastuse leidis Eesti Looduse 2011. aasta aprillinumbrist.

2. Joonisel oli kujutatud svaveekerget, inglise keeles upwelling. Mnikord on seda nhtust nimetatud ka tusuhoovuseks. Svaveekerke puhul on tavaliselt mrav piki randa puhuv tuul. Selle mjul liigub pinnakihi vesi mingist piirkonnast ra ning sgavamalt tuseb klm ja sna soolane vesi pinnale. Svaveekerke vastand on pealisvee sukeldumine ehk inglise keeles downwelling. Selle kigus kuhjub sna soe pinnakihi vesi hte piirkonda, soe veekiht ulatub seal palju sgavamale kui tavaliselt. Svaveekerge ja pealisvee sukeldumine on sna olulised nhtused ookeanide ja merede termohaliinse tsirkulatsiooni kujunemisel.
Vastuse vis leida 2007. aasta augustinumbrist.

3. Haakinud ennast peremeeslooma karvadesse vi sulgedesse, murrab pdrakrbes ra oma tiivad. Ta ei vaja neid enam, kuna on kohastunud elama vaid hel peremehel, imedes tema verd. Pdrakrbse piste ei ole kuigi valus ja esialgu ei hakka see eriti silma. Ent umbes kolme peva jooksul areneb sellest punetav vorp, mis tekitab tugevat sgelust pris kaua aega: kuni kolm ndalat.
Vastuse vis ktte saada 2008. aasta septembrinumbrist.

4. Hunt ja koer on geneetiliselt vga lhedased loomad, mistttu on nende hbriide ehk huntkoeri pris keeruline kindlaks teha. Ndisaegsed tehnoloogilised vahendid ja meetodid lubavad siiski nii mndagi selgitada. Teadlased lhtuvad siinjuures geeniuuringutest, analsides kolme tpi DNA-jrjestusi. Peale selle vrreldi mningaid kehaehituse tunnuseid: isendi kaal, kolju suurus jms. Nende meetodite abil testati hunkoerte olemasolu Eestis esimest korda 2009. aastal, kui uuriti kuut hbriidikahtlusega isendit. Uuringud nitasid, et kigi kuue huntkoera ema oli olnud hundi verd.
Vastuse vis leida 2009. aasta septembrinumbrist.


Viktoriinisarja II voorus igesti vastanute vahel jagasime vlja viis taskubinoklit. Nende vljaloosimisel vanuserhmi ei arvestatud: loosirattas olid kik igesti vastajad koos. Binoklid said endale: Rauno Sammel Elva gmnaasiumist, Liisa Greta Koppelmaa Nva phikoolist, Silvia Metsallik Tallinna Mustame gmnaasiumist, Marie Elise Tupp Tallinna Rahume phikoolist ja Harlis All Tootsi lasteaed-phikoolist.
Eesti Looduse toimetus vtab teiega hendust!


Viktoriinisarja III voor
Kolmandas voorus on kolm ksimust, millele ootame vastuseid hiljemalt 31. mrtsiks. Vastused palume edastada internetilehe www.eestiloodus.ee/viktoriin kaudu.
Arvesse lhevad need vastused, mille puhul on ra mrgitud vastaja ees- ja perekonnanimi, samuti klass, kooli ja petaja nimi. Juhime thelepanu, et iga pilane vastab enda eest ning arvesse ei lhe need vastused vi vastuseosad, kus on piirdutud internetilingiga.
Kolmanda vooru eest on vimalik koguda 7,5 punkti. igesti vastanute vahel loosime vlja meenepakid, mis sisaldavad riidest kandekotti ja ajakirja, millega on kaasas konnahltega CD-plaat. Ksimuste iged vastused avaldame Eesti Looduse aprillinumbris ja kodulehel.

Ksimused
1. Maa-ameti kaardirakendusest tehtud aerofotol (vt. fotot) laiutab metsade keskel heleda alana nmmeala. See on tekkinud Teise maailmasja ajal ning prast seda levinud metsatulekahjude tttu, samuti on ala avatust mjutanud selle kasutus sjave tankide harjutusvljakuna.
Mis nmmega on tegu ja kus see asub? Mille poolest on see Eesti suurim? Mrgi vastuse juurde ka ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.
2. Pildil olev vike mardikas toitub vanast, aastakmneid seisnud puidust. Vga tlikaks vivad need isendid osutuda siis, kui valivad elukohaks hoone puitseina vi mne vana mbli kodus. Kord juba puitu tunginud, on neist vga keeruline lahti saada. Ajapikku uuristavad mardikad puitu seestpoolt sna kvasti ja vivad selle lausa kasutusklbmatuks muuta. Vib juhtuda, et mni ese pudeneb sootuks. Mardika tegutsemisest saab aimu, kui jlgida puidu pinnal pisikesi ringikujulisi auke: need on vljalennuavad. Knealusel mardikal on omajagu vaenlasi, kuid tervet populatsiooni nad siiski hvitada ei suuda.
Kes on see mardikas? Nimeta ka ks tema vaenlane, keda samuti vib leida vanadest majadest. Mrgi vastuse juurde ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.
3. hes Eesti Looduse 2005. aasta suvekuunumbris on juttu meie mageveekogudesse ilmunud uuest kalaliigist.
Mis kala see on? Mille poolest on tema ilmumine Eesti vetesse ja laialdasem levik kahjulik? Mrgi vastuse juurde ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet