2012/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tasub minna EL 2012/3
Kes elavad Ahhaa teaduskeskuses?

Uus Ahhaa hoone Tartus on avaliuksi teadus- ja loodushuvilisi vastu vtnud ndseks peaaegu aasta jagu. Kahtlemata on tegu suureprase huvikeskusega, sest saja tuhande klastaja piir letati juba esimese kaheksa kuu jooksul.

Kik uudne ja teistsugune tmbab thelepanu. Ahhaa teaduskeskused Tartus ja Tallinnas on seda ilmekalt nidanud, sest huvilisi nii sinna kui ka tnna on jagunud le ootuste palju.
Ahhaas tohib ktega katsuda, atraktsioonidele peale ja sisse ronida, pritsida ja loopida, jalgrattaga lae all sita ja muus pnevas tegevuses osaleda. Peale selle on elusolendeid, keda jlgida, katsuda ja uurida. Nii jagub pnevust kindlasti terveks pikaks pevaks. Pealekauba saab Ahhaa-tuurile kaasa paluda asjatundlikud giidid, kes juhatavad, tutvustavad, selgitavad ja innustavad.
Et Tartu Ahhaa teaduskeskus on suur, eri tubade ja paljude atraktsioonidega, lksin esiti tutvust sobitama elusaali elanikega.

Kige enam on sekeldusi olnud sipelgatega. Avara elusaali teises otsas paistab vike kuhi. Koos Ahhaa giidide Maarja Kuuspu, Triinu Vakmanni ja Kristel Paaboga suundungi kigepealt selle poole.
Tehiskuhila otsas teevad oma igapevatoimetusi laanekuklased. Giid Maarja snul on tegu vikese, ent tegusa, elujulise ja vga iseteadliku seltskonnaga, kllap he ettevtlikuma kogukonnaga terves Ahhaas.
Laanekuklaste elukombeid teades vib elda, et nad on tepoolest rmiselt elutargad, mneti inimesest ehk nutikamadki, ja nende elukorraldus hmmastavalt phjalik. Knealune kuklasepere toodi Ahhaasse mdunud aasta kevadel Kiidjrve kandi metsast, et linnarahvas saaks neid uudistada, sipelgaeluga tutvuda ja kllap ka vrrelda, kuidas nemad oma majapidamist stivad. htlasi on siht prata thelepanu sipelgate thtsusele looduse kossteemis ning seetttu ka vajadusele meie metsades elutsevaid laanekuklasi hoida ja kaitsta.
Nii linna kolimisel kui ka muudes laanekuklastega seotud ksimustes on Ahhaa inimestele abiks olnud sipelgauurija Ants-Johannes Martin.
Nagu vestusest giid Maarja Kuuspuga selgus, pole pesakorjet niisama lihtne korraldada. Et saada kokku toimiv kogukond, tuleb osata teha vahet sipelgate peresisestel kastidel. Sipelgapere jaguneb kolme kasti: kuningannad ehk emad, isasipelgad ja tsipelgad. Tsipelgad jagunevad omakorda nelja tjaotusrhma: varuisendid ehk kige nooremad tsipelgad, kuningannasid ja vastseid toitvad ammsipelgad, pesa sisetlised (nukkude mberpaigutajad, nn. mmaemandsipelgad, siseehitajad jt.) ja pesa vlistlised (toiduvarujad, nn. lehetifarmerid, ehitustlised, valvurid, vaatlejad jt.).
Peale selle tuleb sipelgapere koos pesamaterjaliga juba metsa all paigutada tehispesaraamistiku vahele samamoodi kui prispesas. Loomulikult on vaja arvesse vtta veel palju pisiasju, et kuklasi vimalikult vhe hirida.
Kiidjrve metsast veti nnda laanekuklasi kahest pesast. Mlemast vaid vga vike osa, et perele mitte liiga teha, kuid siiski vrtuslik kogu Ahhaa keskusesse tutvustamiseks tuua.
Enne sipelgakorjet ehitati tulevastele elanikele valmis sobilik kodu. Selle tegemisel pti htaegu lhtuda phimttest, et pesa oleks huvitav ja hsti jlgitav uudistajatele ning samas kohane ja mugav sipelgaklannile. Disainimis- ja ehitustd valmis, loodeti, et kik sai nii, nagu vaja.
Ent kui uued elanikud moodsasse tehispessa paigutati, ilmnes peagi, et sipelgapere ei jaga pesadisainija vaimustust kaunist ja lahedast kodust. Iseteadlikult asuti oma olemist mber korraldama. Okkahaaval, aga jrjekindlalt. Nnda tassiti vajalik kogus pesamaterjal raamide vahelt mda torusid ra. Oma elu koondati klaasialusele areenile, kus esialgu asus vaid sgivaagen ja prgila-kalmistu.
Ka areenil polnud esimene asukohavalik kige nnestunum: kodukuhi tassiti kll hte serva, siis teise nurka, niisamuti koliti mber kalmistu veel kord kike nihutades, ikka okkahaaval ja sihikindlalt.
See mdunud suvel alanud haldusreform olevat giidide snul lpetatud umbes oktoobriks. Sellest saati on elatud rahulikku elu: koduks olev okka- ja kdukuhi hes nurgas, selle vastas kalmistu, areeni keskel aga toidulaud. Kindlasti andsid sipelgate mberkorraldused palju petust ning teavet, kuidas edaspidi nende vajadusi ja eelistusi paremini arvestada. Niteks kolimisaktsiooni peaphjuste le arutledes arvati, et ilmselt tekitas rahulolematust esialgne pisut vildakas pesaraamistik. Kui seepeale minna Ahhaa elusaali hes servas paiknevasse nn. Shanghai majja, on nende mure pris arusaadav.

Minikossteem mereveeakvaariumis. Kalaakvaariumid on sna tavalised paljudes kodudes. Ent enamasti on need tidetud mageveega, kuhu on pandud elama nende oludega kohanenud elusolendid. Ahhaas on seevastu les seatud Punase mere elustikku tutvustav mereveeakvaarium, mis tehnikadirektori Mairo Hirmo snul vib praegu olla ks suuremaid omasuguseid Eestis: selle maht ulatub 6200 liitrini.
Kogu akvaariumissteem on siin rajatud lbi kahe korruse: tehniline osa (puhastus-, tsirkulatsiooniosa jms.) asub keldris, arvukate seadmete abil toimiv kossteem aga leval elusaalis.
Vee-elustikuhuvilised saavad tiirutada mber akvaariumi, kuid pugeda ka hobuserauakujulise klaasmahuti keskele. Selline lahendus paelub thelepanu ja lubab hlpsamini les leida ka need tegelased, kes ennast peita tavatsevad.
Mida aeg edasi, seda hoogsamalt keeb elu akvaariumis. Asukad paljunevad ja kosuvad, ksiti tuuakse pilkukitvaid isendeid juurde. Nnda on lhiajal oodata krevetiperet.
Praegustest elanikest jb kigepealt silma laste lemmik, multifilmitegelane kalapoeg Nemo. igupoolest on see harilik meriroosahven, tuntud oma uudishimuliku meele ja vrvikireva erkorani-valge r poolest.
htekokku elab Ahhaa-akvaariumis kmmekond liiki kalu, sh. sinise-kollasekirju merikirurg, kollane sebrasoom, erisugused korallkalad ja mned huulkalalised. Peale kalade mrkan veel tigusid, rneskarpi, pikkade ogadega merisiilikut ja poolenisti peitu pugenud merithti.
Omette vaatamisvrsused on korallid: lbi klaasseina jb silma nii pehmeid kui ka kvu isendeid, eri mdu, kuju ja vrvusega. Kvad korallid on need, kelle elutegevuse kigus tekivad korallriffid. Pehmed seevastu lubitoest ei tooda.
Korallide puhul tekib alati arusaamatus, kas tegu on taimede vi loomadega. Nad on kik kangesti taimede moodi, kuid ometi kuuluvad loomade sekka. Korallid on ainussed isloomad: neil puuduvad magu ja sooled, selle asemel on s. Nagu muudki loomad, toituvad nemadki teistest organismidest: haaravad polbide abil veest imepeent zooplanktonit.
Nii et htki taime sellest mereakvaariumist otsida ei tasu.

Ahhaa pesamunad. Kige viimaseks teen tutvust munade ja tibudega, kllap enim thelepanu plvivate elanikega Ahhaas.
Giid Kristel Paabo talutab mind eluruumist tibude maja juurest kigepealt tagatuppa, mida viks nimetada snnituseelseks osakonnaks. Selles toas on inkubaator: kapp, kus Talleggist toodud viljastatud munad hauduvad. Et kapis munadel parajalt niiske oleks, pihustab Kristel neile vett. Masin ise hoiab keskkonna haudesoe, umbes 3537 C, ning mne aja tagant liigutab munareste, et tibud vastu koort kinni ei jks ega hukka ei saaks.
Inkubaatoris hoitakse mune umbes 21 peva: just nii pikk on haudeaeg. Kui thtis pev on ktte judnud, viiakse muna elusaali tibudemajja.
Uute loomalaste koorumine on siin alati tekitanud suurt elevust ja meelitanud palju huvilisi tibudemaja juurde. Esimese prao vi augu ilmumine munakoorde ei thenda, et tibu sellest kiirelt vlja tuleb. Nagu iga snd, vtab see aega ning nuab vaatajatelt pikka kannatust.
Kui tibu on elu esimese keerulise lesandega toime tulnud, lastakse tal mnda aega soojas puhata, uneleda ja olla. Seejrel lubatakse vastkoorunu klaasseinaga eraldatud krvaltuppa teiste omasuguste sekka. Pris kuked ja kanad neist Ahhaas siiski ei sirgu, tugeva jala alla saanud linnud saadetakse hoopis parematele siblimismaadele taluperedesse.

Ahhaa pole kaugeltki veel valmis: see tieneb, areneb ja muutub, elanikud kasvavad ja paljunevad. Seetttu ei maksa arvata, et kui korra juba kidud, siis on kik nhtud. Teejuhiks olnud giididki mainisid muu jutu seas vahvaid tulevikuplaane. Nii et tasub mne aja tagant taas sammud Ahhaa teaduskeskusesse seada.


Katre Palo (1978) on ajakirja Eesti Loodus toimetaja.



Katre Palo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet