23. aprillil kaitses Kätlin Blank Eesti maaülikooli (EMÜ) põllumajandus- ja keskkonnainstituudis väitekirja „Füto- ja zooplanktoni dünaamika ja nende omavahelised suhted kui Peipsi järve seisundi indikaatorid” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks hüdrobioloogia erialal.
„Peipsi järve seisund vajab kiiret parandamist, kuid selle teeb keeruliseks järve paiknemine kahe riigi territooriumil. Meil on raske mõjutada kliimamuutusi, kuid meie võimuses on võidelda inimtekkelise reostuse vastu,” kommenteeris Blank.
Blanki töö uuris toiduvõrgu oluliste koostisosade, füto- ja zooplanktoni koosluste suhet, mis on järve seisundi informatiivsed indikaatorid. Ta leidis, et kui fütoplanktoni tase on järves tõusnud, siis zooplanktoni oma on langenud. See näitab, et Peipsi järve seisund on alates 1997. aastast halvenenud. Järves on massilised veeõitsengud, mistõttu järve veekvaliteet halveneb, kalade toidu ehk zooplanktoni hulk väheneb, suviti tuleb ette, et kalad surevad hulgi. Järve seisundit halvendab tunduvalt ka soojenev kliima, mille tõttu on jääkatte kestus lühenenud.
Toiduahela eri lülide vahel tekkinud konfliktid viitavad, et järve seisund on häiritud ning järv kaotab aegamisi jõu, võitlemaks negatiivsete keskkonnamõjudega. Eriti palju on toitesooli Pihkva järves, nii et seal on ökoloogiline tasakaal kadunud.
Doktoritöö juhendajad olid Juta Haberman, Reet Laugaste ja Külli Kangur.