|
|
Eesti Loodus 2012/05 | SISUKORD
summary EL 2012/05 |
|
|
Orchid of the Year: Butterfly-orchids
Kadri Tali and Tiiu Kull introduce two orchids of the year: the lesser butterfly-orchid and the greater butterfly-orchid, and the biology of both of the species. The two species are very similar: the lesser butterfly-orchids are distinguished by their two shining green basal leaves, especially of the hill form, which are shorter and broader. |
|
Toimetaja veerg EL 2012/05 |
|
Pilk looduse „Kroonikasse”: uudishimu pole patt |
Kevad on lõpuks käes, kõige oma jõu ja pungumisega. Pesad on punutud, käes on haudumise, koorumise, sündimise, kasvamise ja kasvatamise aeg. |
|
Sõnumid EL 2012/05 |
|
Peipsi järve seisund on halvenenud |
23. aprillil kaitses Kätlin Blank Eesti maaülikooli (EMÜ) põllumajandus- ja keskkonnainstituudis väitekirja „Füto- ja zooplanktoni dünaamika ja nende omavahelised suhted kui Peipsi järve seisundi indikaatorid” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks hüdrobioloogia erialal.
„Peipsi järve seisund vajab kiiret parandamist, kuid selle teeb keeruliseks järve paiknemine kahe riigi territooriumil. |
Euroopa Kohus jättis Eestile soodsa kasvuhoonegaaside otsuse jõusse |
29. märtsil kuulutas Euroopa Kohus oma otsuse nn. |
Keskkonnaamet rajab Räpinasse jäätmeklassi |
Keskkonnaamet rajab Räpinasse jäätmeklassi, mis võimaldab õpetada tänapäevase jäätmekäitluse põhitõdesid. Põlvamaa keskkonnamajas saab tulevikus tervikliku ülevaate jäätmekäitluse põhiprotsessidest: jäätmete tekkest ja sortimisest, kogumisest ja veost, materjalikasutusest, biokäitlusest, põletamisest ja ladestamisest.
Ajakohases õppeklassis toetavad praktilist õppetööd videoklipid, kätt on võimalik harjutada nii prügi sortimise mängudes kui ka arvutiprogrammi abil kompostimist matkides. |
Aasta lindude margiseeria sai jälle järje |
Eesti Post andis 19. aprillil käibele 45-sendise margi ühega tänavustest aasta lindudest: väiketülliga. |
Euroopa kodanikud: veeprobleemid nõuavad lahendust |
Euroopa Komisjoni teatel leiab Eurobaromeetri uuringu järgi peaaegu kolmveerand Euroopa kodanikest, et EL peaks leidma lisameetmeid, lahendamaks veeprobleeme Euroopas.
Uuring korraldati kõigis EL liikmesriikides. 68% vastanuist leidis, et veeprobleemid on tõsised: nii vee kvaliteet kui ka kättesaadavus. |
Konnad on teravdatud tähelepanu all ka mujal maailmas |
Kui Eestis algatas Eestimaa looduse fond konnatalgud, kus vapralt osales hulk vabatahtlikke, kes päästsid autorataste alt tuhandeid kahepaikseid, siis rahvusvahelises mastaabis oli 28. aprillil IV konnapäästepäev (Save the Frogs Day), mida korraldab USA kahepaiksete kaitse organisatsioon „Save the Frogs!”.
Korraldajate kinnitusel oli see kõigi aegade suurim kahepaiksete tundmaõppimisele ja kaitsele pühendatud üritus planeedi ajaloos. |
Pool maailma loodusele tähtsaimatest aladest on praegu kaitseta |
Maailma riikide valitsused on kohustunud suurendama 2020. aastaks kaitsealust pinda, et pidurdada elurikkuse hävingut. |
Ameeriklased püüavad suurendada tootjate vastutust |
Kolm USA tootehoolde organisatsiooni, Product Stewardship Institute (PPI; tootehoolde instituut), Product Policy Institute (tootepoliitika instituut) ja California Product Stewardship Council (California tootehoolde nõukogu) leppisid hiljuti kokku põhilistes tootehoolde reeglites.
See on järjekordne märk USA-s üha süvenevast soovist panna vastutus kasutusest kõrvale jäävate toodete ja pakendite eest maksumaksjate asemel nende õlule, kes on kaupu kavandanud, tootnud ja müünud. Viimase aastakümne jooksul on vastu võetud kümneid määrusi ja osariikide seadusi, mille siht on vähendada toodete keskkonnamõju kogu käitustsükli vältel.
Muu hulgas kooskõlastasid kõnealused organisatsioonid terminite product stewardship (tootehoole) ja extended producer responsibility (laiendatud tootjavastutus) tähenduse ja viisid selle vastavusse rahvusvaheliselt omaks võetud sisuga, peegeldades siiski ka neid edusamme, mida tootehoolde liikumine on Ühendriikides viimase kümne aastaga saavutanud. |
Ungarlased asusid võitlusse linnuvastaste kuritegudega |
Ungari linnukaitseorganisatioon MME alustas koos kaheksa koostööpartneriga LIFE+ projekti, mis keskendub linnuroimadele Ungaris; esmajoones püütakse aidata ohustatud kääpakotkast.
Enamasti kuuleme lindude suhtes sooritatud pahategudest Vahemere maades, kus neid küll lastakse, mürgitatakse ja püütakse, küll müüakse-ostetakse. Paraku on aga ka Ungaris viimase 13 aasta jooksul teada üle tuhande juhtumi, kui kaitsealuseid linde, sealhulgas merikotkaid, stepipistrikke ja hiireviusid on mürgitatud. |
Euroopa Liit toetab „rohelisema” laevakütuse algatust |
Euroopa Liit rahastab peaaegu 2,5 miljoni euroga uuringut, millega tehakse eeltööd, et töötada lõpuks välja veeldatud maagaasi tankimise taristu Läänemere piirkonnas. Uuring hõlmab Taani, Läti, Rootsi, Soome, Eesti ja Poola sadamaid.
Üleeuroopalise transpordivõrgu TEN-T loomise raames 2011. |
Euroopa e-rämps ohustab Aafrikat |
Šveitsi materjaliteaduse ja tehnoloogia föderaallaboratoorium EMPA on koostöös kohalike ekspertidega lõpetanud ulatusliku uuringu kasutatud elektroonika- ja elektriseadmete sisseveo kohta viide Lääne-Aafrika riiki: Benini, Côte d’Ivoire’i, Ghanasse, Libeeriasse ja Nigeeriasse. Uuringu siht on aidata ÜRO keskkonnaprogrammil UNEP välja töötada nende riikide e-jäätmete strateegia.
Kõrgtehnoloogilisi seadmeid on Aafrikas muu maailmaga võrreldes palju vähem, aga nende kasutus kasvab kiiresti. |
Keskkonnahariduskeskuse meeleolukas sünnipäevanädal |
Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) tähistas 8. aprillil kümnendat sünnipäeva ja kutsus sel puhul rohkesti külalisi: 6.–12. |
|
Veebivalvur EL 2012/05 |
|
Timo Palo liigub koos norralasest sõbraga põhjapooluselt Teravmägedele |
Blogist www.arcticreturntour.com/blog.html saab jälgida, kuidas kulgeb Audun Tholfseni ja Timo Palo põhjapooluselt alanud suusa- ja kajakiretk.
23. aprillil teele asunud polaarrändurid tahavad esmalt umbes kahe kuuga jõuda Teravmägede põhjaosa saarele Nordaustlandetile, kuhu on toodud toidu- ja kütusevaru, ning läbida siis veel 400 kilomeetrit kuni saarestiku keskuse Longyearbyenini.
Varem on Palo ja Tholfsen kahekesi ületanud suuskadel Gröönimaa, korrates sel moel oma iidoli Fridtjof Nanseni 1888. |
Loodusvaatluste andmebaas ootab teavet kahepaiksete ja roomajate kohta |
Loodusvaatluste andmebaasi kodulehelt loodusvaatlused.eelis.ee saab uurida andmebaasi vaatlusvõistluse tingimusi. Iga-aastaseks traditsiooniks kujunev võistlus keskendub tänavu kahepaiksetele ja roomajatele.
Võistlus kestab 30. |
Tulekul on loodusfilmiportaal animalcity.eu |
23. mail avatakse Eesti esimene loodusfilmiportaal www.animalcity.eu. |
|
Aasta orhidee EL 2012/05 |
|
Käokeel ehk ööviiul |
Tänavuse aasta orhideel käokeelel on palju rahvapäraseid nimesid: aedverelill, eesusekäelilled, haavarohi, heinviiul, jaaniätsed, jumalakäelilled, juuda käpad, jänesepütsik, jännese munnad, kitsekeel, kulliküüs, käonupp, kärpsepiim, käukeel, küünlalill, linnukeel, lõhnalill, lõopõll, maarjahein, maokeel, marjarohi, metsmoon, nahkviiulid, piibeleht, ussikeeled, valged kuuse-moodi-öölilled, vanapaganakäpp, viinalill, öökannel, öökuningas, ööneitsi, öövalvur [17].
Ööviiul on kukulinnu päti ehk kuldkinga kõrval üks rahva hulgas tuntumaid nimesid orhideede kohta. Poolhämaratel jaaniöödel tugevalt lõhnavaid õisi armastatakse ja tuntakse, nende mõjust armusuhetele räägitakse legende. |
|
CD-plaat EL 2012/05 |
|
Merelinnurahvas |
Merelinnurahvas ja meie rannarahvas on läbi aegade olnud naabrid. Ajapikku on kujunenud ka naabrisuhted, kujundajaks küll enam ranna- kui linnurahvas. |
|
Allikad EL 2012/05 |
|
Saladuslikud lubja-allikasood pakuvad peamurdmist tänini |
Nõrglubja-allikasood on üks enim ohustatud soorühm maailmas. Arvatakse, et Põhja-Ameerikas ja Euroopas kokku on neid säilinud umbes 500. |
|
EL küsib EL 2012/05 |
|
Milliseid sihte taotlevad keskkonnahariduse maakondlikud ümarlauad? |
Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse kujundamisega on Eestis seotud väga paljud asutused, organisatsioonid, vabaühendused ja ettevõtted. Näiteks kuuluvad nende hulka keskkonnaministeeriumi haldusala asutused RMK, keskkonnaamet, Eesti loodusmuuseum, kuid ka jäätme- ja veetöötlusjaamad jne. |
Kas roheliseks läinud kartuleid võib süüa? |
Kartulimugulad muutuvad valguse käes seistes roheliseks, sest nende pindmised kihid sisaldavad klorofülli. Samal ajal kui tekib klorofüll, suureneb ka glükoalkaloidide sisaldus, aktiivsemalt toimub see soojematel temperatuuridel.
Kui kartul on läinud roheliseks, siis sisaldab ta kindlasti ülemäära looduslikke toksilisi ühendeid glükoalkaloide (GA). |
|
Ühiskond EL 2012/05 |
|
Lindude seltsielu |
Paljud linnuliigid on väga seltskondlikud. Üheskoos hangitakse toitu, kasvatatakse järeltulijaid, rünnatakse vaenlasi ja rännatakse ühest elupaigast teise. |
Linnuballett |
Videokeskkonnas Youtube ja mujalgi leidub ohtralt filmiklippe kuldnokkade ja teiste linnuliikide hämmastavatest parvelendudest, mida võiks nimetada lausa linnuballetiks (otsi nt. märksõnaga starling flock). |
|
Fotovõistlus EL 2012/05 |
|
Vereta Jaht 15 |
Fotovõistlusi on korraldatud ajast aega, mõnda vaid korra, mõni on jäänud kestma kauemaks. Vereta Jaht on elujõudu ja populaarsust kogunud omalaadne fotovõistlus, mida hakati korraldama juba kuusteist aastat tagasi. |
|
Poster EL 2012/05 |
|
|
Intervjuu EL 2012/05 |
|
Kallis, mees parteist „Parem Ilm” |
Kliimateadlasega kõneldes oleks võib-olla natuke banaalne otsida jutule sissejuhatust universaalsest ilmateemast. Aga kui juttu ajavad kaks küpses eas meesterahvast, kes pealegi olnud aastakümneid tuttavad, läheb mõte tahes-tahtmata mineviku peale. |
|
Matkarada EL 2012/05 |
|
Kaks õpperada kloostri taga metsas |
Tallinna botaanikaaia töötajad on Kloostrimetsas Pirita jõeoru maastikukaitsealal rajanud üksteise lähedale kaks õpperada.
Pirita jõeoru maastikukaitseala on üks väheseid kaitsealasid, mis asub otse pealinnas ja selle vahetus läheduses. |
|
Paeluss EL 2012/05 |
|
Veel üks kevadekuulutaja |
Küllap iga perenaine valib turult kala ostes endale kõige priskemad. Matsakat uimekandjat puhastades saab tubli emand aga mõnikord suure ehmatuse või üllatuse osaliseks. |
|
Tööjuhend EL 2012/05 |
|
Kuidas talletada loodusvaatlusi? |
Paljudes maades on kujunenud iseenesestmõistetavaks, et maakler või müügijuht, rääkimata advokaadist ja notarist, talletavad oma kokkulepped väga täpselt. Looduses vaadeldu täpset registreerimist ei peeta hoopiski nii loomulikuks. |
|
Raamatud EL 2012/05 |
|
Uusi raamatuid |
Aruanne veekeskkonnale ohtlike ainete sõeluuringu tulemustest Eestis
Koostanud Ott Roots ja Heli Nõmmsalu, toimetanud Matti Viisimaa. Tallinn, 2011. |
|
In memoriam EL 2012/05 |
|
Pikk ja rikas elutee |
Erast Parmasto
23. oktoober 1928 – 24. |
Rohumaade mees, talupidajate eeskuju |
Jaan Liiv
28. märts 1928 – 17. |
|
Viktoriin EL 2012/05 |
|
Viktoriinisarja „Teadusaasta Eesti Looduses” tulemused |
Tänavu teadusaasta raames korraldatud viktoriin „Teadusaasta Eesti Looduses” on nüüdseks lõppenud. Jaanuari keskpaigast aprilli lõpuni toimunud sarjast olid kutsutud osa võtma 4.–12. |
|
Panin tähele EL 2012/05 |
|
Tundmatu seen koduaias |
Märkasin seda seent oma aias Läänemaal Salajõe külas juba möödunud sügisel. Ühestki seeneraamatust ma temasugust aga ei ole leidnud. |
|
Kroonika EL 2012/05 |
|
2012. aasta loodusfotograaf on Argo Argel |
28. aprillil Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja 1. |
Ornitoloogid alustasid pesakastiküsitlust |
Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) avastas uut pesakastitrükist koostades, et eri juhendites on paljud olulised andmed (kasti mõõtmed, kas kasti värvida või mitte jne.) väga vanad või pärit välismaistest allikatest ja Eesti kohta uuem teave peaaegu puudub. Seetõttu palutakse linnusõprade abi, et selgitada, millised linnud meil millistes pesakastides elavad ja mis neile rohkem või vähem meeldib. |
Metsanduse elutööpreemia saab Heino Kasesalu |
20. aprillil peetud metsanduse visioonikonverentsil kuulutas Eesti metsaselts välja tänavuse metsanduse elutööpreemia saaja. |
Haigruotsija ootab teateid haigrute kohta |
1990. aasta mais võeti allakirjutanu ettepanekul esimesena Eestis kaitse alla Kadrina valla Vandu hallhaigrukoloonia. |
Lõuna-Eesti kutsub maale |
Tartu Lõunakeskuse Taluturg, Lõunakeskus ning sihtasutused Lõuna-Eesti Turism ja Tartumaa Turism korraldavad sel suvel kuus sõitu linnast välja üldnimega „Lõuna-Eesti maalesõidud”.
Reisid viivad vahel väikestesse seni avastamata kohtadesse, kuhu omapäi ei satukski, vahel aga ka Lõuna-Eesti teada-tuntud pärlite juurde. Peale vaatamisväärsuste saab nautida ehedate Lõuna-Eesti toitude maitset ja teha tutvust kohapeal valmivate toodetega.
Esimene sõit toimub juba 20. |
Kevadnäitus õpetas tundma pajusid |
Tartu ülikooli botaanikaaed oli kevadpühadeks ette valmistanud näituse põhjapoolsete maade esimestest kevadekuulutajatest pajudest. Koostöös TÜ loodusmuuseumiga valminud väljapanekus oli võimalik näha nii praegu urvaehtes pajusid kui ka neid, mis õitsevad alles maikuus. |
„Noored Euroopa metsades” tulemused on selgunud |
4. aprillil toimus metsandusviktoriini „Noored Euroopa metsades” Eesti voor. |
|
|
|
|