2012/05



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2012/05
Kas roheliseks linud kartuleid vib sa?

Kartulimugulad muutuvad valguse kes seistes roheliseks, sest nende pindmised kihid sisaldavad kloroflli. Samal ajal kui tekib klorofll, suureneb ka glkoalkaloidide sisaldus, aktiivsemalt toimub see soojematel temperatuuridel.
Kui kartul on linud roheliseks, siis sisaldab ta kindlasti lemra looduslikke toksilisi hendeid glkoalkaloide (GA). 95% kartulimugulais olevatest glkoalkaloididest on α-solaniin ja α-sakoniin. Tavaelus rgitakse philiselt solaniinist, kuigi selle all tuleks mista mlemaid GA komponente.
Glkoalkaloide leidub peamiselt kartulikoortes ja kige rohkem peridermis. Selle sisaldus koores on kaks korda suurem kui kogu mugulas ja viis korda suurem kui kartuli sisus.
Glkoalkaloidide toksiline doos inimesele on 25 mg kehakaalu he kilogrammi kohta. Inimeste tundlikkus GA suhtes on aga vga erinev. Arvatakse, et suure GA sisaldusega kartulite smine raseduse ajal kahjustab loote arengut ning vib tekitada seedehireid ja nrvikahjustusi. Samuti on see kahjulik loomadele. Kahest mainitud komponendist on toksilisem α-sakoniin, htlasi on see suurema teratogeense mjuga.
Rahvusvaheliselt peetakse α-sakoniini ja α-solaniini summaarse sisalduse piirnormiks kartulimugulates 200 mg toormassi he kilogrammi kohta. Solaniin hlmab summaarsest GA sisaldusest keskmiselt 36%, ksikjuhtudel 2942%. Vga phjalikult on glkoalkaloide uuritud Soomes ja Rootsis ning mitu kartulisorti on GA suure sisalduse tttu seal keelatud.
Jgeva sordiaretuse instituudi kartuliosakond koosts Eesti tervisekaitseinspektsiooni kesklabori Tartu osakonnaga uuris glkoalkaloidide sisaldust kartulimugulates aastatel 19992004. Uuringu jrgi leidis kinnitust kirjanduses avaldatu: glkoalkaloidide sisaldus oleneb kindlasti kartulisordist. Eri suurusega mugula fraktsioonidest sisaldasid kige rohkem GA alla 35 mm mugulad. Tenoliselt tuleneb vikeste mugulate suur GA sisaldus ka asjaolust, et nad ei ole veel saavutanud tiskpsust. Peale selle on vikestel mugulatel suhteliselt suur pinna osakaal vrreldes kogumassiga. Kuna GA leidub peamiselt pinnakihis, siis sisaldub seda rohkelt kogu kartulis.
ldiselt oli meie toonases katses hiliste sortide glkoalkaloidide sisaldus suurem kui varajastel, ehkki kirjandusest vib lugeda, et GA sisaldus on suurem varajastel sortidel.
Prast koristust kahe kuu jooksul GA sisaldus suureneb ja le talve seisnud kartulimugulates on GA sisaldus suurem (1640%) kui sgisestes mugulates (loe Aide Tsahkna jt. 2001. aastal Akadeemilise Pllumajanduse Seltsi Toimetistes nr. 15 ilmunud artiklit Kartulisortide glkoalkaloidide sisaldus).
Paraku ei saa glkoalkaloide kuumttlusega eemaldada ning kuna me ei tea peale vaadates kunagi, kui sgaval mugulas leidub toksilisi komponente, siis kindlasti ei tasu roheliseks linud kartulimugulat sa.



Aide Tsahkna, Jgeva sordiaretuse instituudi kartuliosakonna juhataja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012