2012/8



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Mammutid EL 2012/8
Mammutileiud tnapeval

Mammutite hambaid ja luid on Euraasiast ja Phja-Ameerikast leitud sna sageli, kuid tervelt silinud mammuteid haruharva.
Enamasti sulavad terved mammutid igikeltsast vlja jgede kallastel vi siis mereranniku res asuvatest astangutest. Uusimad uuringud nitavad, et Wrangeli saarel elasid need loomad veel 3700 aastat tagasi. Prast Michael Adamsi mammutit (1799) leiti jrgmine igikeltsas tervenisti silinud mammut alles 1900. aastal Kolma lisaje Berjozovka rest. Teave selle kohta judis Peterburi tnu Alexander von Middendorffi ettepanekule jagada Peterburi TA kaudu preemiat neile, kes mammutileidudest mrku annavad.

1901. aastal kaevati see istuvas asendis isend keltsast vlja ja viidi Peterburi. Selgus, et tal oli vaagnaluumurd, mis viitas mammuti kukkumisele lbi soo pinnale tekkinud j, oma hilisemasse leiukohta. Berjozovka mammutist valmistati Peterburis topis ja see unikaalne eksponaat pandi zooloogiamuuseumis vaatamiseks vlja 1903. aastal.
Jrgmine oluline leid tuli pevavalgele juba 1906. aastal Suur-Ljahhovi saarel. Info mammuti kohta judis Eduard von Tolli kunagise reisikaaslase, valgevene pritolu geoloogi Konstantin Vollosoviti krvu. Vollosovit prdus akadeemik Friedrich Schmidti poole, et saada abi loomakorjuse vljakaevamisel. Ent Schmidt keeldus, sest prast Berjozovka mammuti leidmist polnud Peterburi teaduste akadeemial nende vastu kuigi suurt huvi. Sestap kaevati isend 1909.1910. aastal vlja eraraha toel, ja mammuti uus omanik kinkis selle 1912. aastal Pariisi loodusloomuuseumile. Seal asub eksponaat tnini, olles ainus omasugune (terve mammut) vljaspool Venemaad.
Uus snum mammuti leiu kohta tuli alles 1977. aastal, mil Magadani oblastis Kirigiljahhi je orus kaevetde kigus satuti silinud mammutipoja korjusele. Tema vanuseks hinnati seitse-kaheksa elukuud ning loom kaalus 70 kg. Mammuti nimeks pandi Dima: teda uuriti pikalt ja phjalikult, seejrel sai Dimast Peterburi (endise nimega Leningradi) zooloogiamuuseumi eksponaat. Dimat on viidud nitustele le maailma ja alati on ta olnud vga menukas vaatamisvrsus.
1988. aastal avastati Jamali poolsaarelt teine mammutipoeg, kuigi mrksa kehvemas seisus kui Dima. Selle leiu ti Leningradi Aleksei Tihhonov, kellest on ndseks saanud maailma juhtivaid eksperte mammutite alal. Peterburis Venemaa TA zooloogiamuuseumi asedirektorina ttav Tihhonov on olnud seotud kikide olulisemate mammutileidudega, mis on tulnud ilmsiks viimase kmne aasta jooksul Jakuutias (kokku neli leidu) ja Jamali poolsaarel. Sellelt poolsaarelt on leitud mammutitdruk Ljuba (# 1, 2): seni kige paremini silinud mammut ldse.
Viimane teadaolev mammutileid prineb 2009. aastast Sahha (Jakuutia) phjarannikult. Jukaks ristitud mammutikorjuse leidsid Sahha phjaosas elavad evengid ja eveenid. Prast phja-meretee hbumist on piirkonna elanikele riigi abiksi aina harvemini judnud, mistttu on nad sunnitud otsima vimalusi, kuidas endale mingisugustki elatist teenida. Nnda on hakatud esivanemate kombel taas mammutivhkasid otsima ja mma.
Esialgu riigi keskvim taunis sellist tegevust, et aga mammutivhad on ks vhestest sissetulekuvimalustest, muudeti nendega kauplemine evenkide ja eveenide jaoks seaduslikuks (# 3).
Ilmselgelt ei meeldinud selline tegevus ka Greenpeacei aktivistidele, kuid mammutivhkade mk on teatud mral aidanud vhendada elevantide ebaseaduslikku kttimist Aafrikas, htlasi on see alandanud elevandivhkade hindu.
Kige rikkalikumalt leidub mammutivhkasid Sahha phjarannikul, Suur- ja Vike- Ljahhovi saarel ning Uus-Siberi saartel, eriti Kotelnil. Suurimad leiud vivad kaaluda kuni 100 kg. Kogujad liiguvad kogumispaikadesse juba varakevadel: tullakse suuskadel le merej. Agaramad ja tsisemad korjajad ootavad tagasitulekuga kuni uue j tekkeni vi siis naasevad mandrile neile jrele tulnud kaatrite, harvem helikopteritega. Aleksei Tihhonovi snul on ta ise Ljahhovi saartel veel mned suved tagasi helikopterilt kokku lugenud le paarisaja vhakoguja.
Igal aastal ostetakse ametlikult kokku 4045 tonni mammutivhkasid, sellest salakauba osa ulatub umbes 15%-ni. Seega tuleb aastas turule ligikaudu poolsada tonni mammutivhku. Kokkuostuhind oleneb vha kvaliteedist: see on mrade ja kahjustustega vhkadel 30, tiesti valgete puhul kuni 200 dollarit kilogrammi eest.
Jakutskis kontrollib vhkasid riigi mratud ekspert Aleksei Tihhonov. Teadusele huvi pakkuvad vhad ostab ta zooloogiamuuseumile, lejnud aga lhevad ametliku kaubana Hiinasse. Mammutivhkade turustamise keskuseks on seal Hongkong, kus kokkuostuhind on suurenenud lausa poolteisekordseks. Hiinlastest salakaubavedajad on pdnud seda tulusat ri Jakutskis oma kontrolli saada, kuid need katsed on seni ebannestunud.

Allikad: Vestlus Aleksei Tihhonoviga ja tema raamat Mammut! (Мамонт!). Peterburi, 2005.



Erki Tammiksaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012