|
 |
Eesti Loodus 2012/8 | SISUKORD
| summary EL 2012/8 |
|
|
The Baltic Germans were eager researchers of mammoths
Erki Tammiksaar looks back at the research history of mammoths found from the permafrost areas of the Russian Empire. European scientists became interested in mammoths and the permafrost areas of Siberia since the beginning of the 19th century. |
|
| Toimetaja veerg EL 2012/8 |
|
Tuleviku allveelaevad |
| Mammut ja Eesti loodus on nagu sukk ja saabas. Selgub, et kõik kõvemad mammutiuurijad on olnud (peaaegu) eestlased. |
|
| Sõnumid EL 2012/8 |
|
Tartu oli maailma füüsika pealinn |
| 20. juulil kuulutati Tartu üheks päevaks maailma füüsika pealinnaks. |
Tiit Kändler sai Euroopa teaduskirjaniku auhinna |
| Euroopa teadust ja kultuuri toetav fond Euroscience Foundation (ESF) andis oma järjekorras seitsmenda teaduse populariseerimise auhinna European Science Writers Award Eesti teaduskirjanikule ja -ajakirjanikule Tiit Kändlerile. Auhind, mille suurus on 3000 eurot, anti Kändlerile kätte 14. |
19. aasta lind on valitud |
| Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) teatas 3. juulil, et on valinud 2013. |
Miljon eurot kenamate mõisaparkide nimel |
| KIK teatas 26. juunil, et toetab keskkonnaprogrammi esimese taotlusvooru raames kahtkümmet mõisaparkide hooldus- ja arendusprojekti kokku 1 037 227 euroga. |
Läänemere halb seisund ohustab merelinde |
Maailma juhtiv linnukaitseühendus BirdLife International (BLI) avaldas juunis rahvusvahelise liikide punase nimestiku (Red Data List) linnustiku uuendatud osa, kus kogu maailmas ohustatud liikide hulka on arvatud kaks Eestis veel arvukat mereparti: aul ja tõmmuvaeras.
Selle põhjus on nende kahe liigi Läänemerel talvituva asurkonna väga kiire kahanemine viimase paarikümne aasta jooksul. Samal ajal on Läänemerel tunduvalt vähenenud ka teiste mereliste sukelpartide, näiteks mustvaera, haha, merivardi ja kirjuhaha arvukus. |
Pidutuligi võib edendada loodushoidu |
| Suurbritannias ja Rahvaste Ühenduse maades süüdati kuninganna Elizabeth II 60. kroonimisaastapäeval tuhandeid pidutulesid. |
Rootsi talud ja Leena jõe sammaskaljud tunnistati maailmapärandiks |
| 25. juunist 6. |
Chianti Classico konsortsiumil on uus juht |
| Maailmas küllap kuulsaimate Itaalia veinide Chianti Classico tootjaid ühendav konsortsium teatas 9. juulil, et pikaajaliste traditsioonidega veiniühenduse presidendiks on nimetatud 53-aastane Sergio Zingarelli, Rocca delle Macie veinikoja omanik ning nimeka filmiprodutsendi Italo Zingarelli poeg. |
Eesti, Läti ja Venemaa teevad koostööd keskkonnahariduse vallas |
Koostööprojekt lühinimega „Inimene ja loodus” ühendab oma tegevusega 11 partnerit Eestist, Lätist ja Venemaalt, mittetulundussektorist riiklike asutusteni. Eestist osalevad projektis Peipsi koostöökeskus (CTC) ja Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK).
Kahe ja poole aasta jooksul korraldatakse koolitusi, koostatakse viis näitust, töötatakse välja õppematerjale ning arendatakse keskkonnahariduskeskusi. |
Äksis on jääaeg tagasi |
| Mis seal salata: kui mullu ühel väga tuulisel jõulukuupäeval Saadjärve ääres Äksis kerkivate müüride vahel seisin, kuulasin ma jääajakeskuse tegevjuhi Asta Tuusti entusiastlikke seletusi – siia tuleb see ja tänna too – ilmselt üsna skeptilise näoga. Ehkki meie ümber askeldas innukalt hulk töömehi, tundus mulle üsna vähetõenäoline, et keskus tõesti suvel avatakse. |
|
| Veebivalvur EL 2012/8 |
|
HBW parimad linnufotod on selgunud |
Võrgupaigas www.hbwcontest.com saab imetleda HBW fotovõistluse võidutöid.
Võistluse korraldajad olid Hispaania kirjastus Lynx Edicions, kes annab välja maailma lindude käsiraamatut („Handbook of the Birds of the World”, HBW), ning HBW toetusel tegutsev linnupilte, -videosid ja -häälesalvestisi koondav andmekogu Internet Bird Collection (IBC). 3600 piltnikku 128 riigist saatsid võistlema üle 12 000 foto. |
Inimesed on nõus maksma puhtama Läänemere eest |
Aadressilt www.mtt.fi/dp/DP2012_1.pdf võib inglise keeles lugeda uuringut „Ökoloogilise modelleerimise ja tingimusliku hindamise abil üheksas rannikuäärses riigis välja selgitatud Läänemere toitainete vähendamisest saadav kasu”.
Sellest rahvusvahelise teadusvõrgustiku BalticSTERN uurigust selgub Säästva Eesti instituudi kinnitusel, et Läänemere-äärsete riikide elanikud on valmis maksma ligikaudu neli miljardit eurot aastas, et parandada merekeskkonna seisundit.
Uuringus kirjeldati intervjueeritutele Läänemere keskkonnaseisundit aastal 2050 juhul, kui ei võeta kasutusele uusi meetmeid, vähendamaks eutrofeerumist, ja juhul, kui need eesmärgid on Läänemere tegevuskava järgi saavutatud. Vastajatel paluti neid kahte seisundit võrrelda ning hinnata enda maksevalmidust, et olukorda parandada.
Keskmine maksevalmidus erineb riigiti märgatavalt, alates 4 eurost kuni 110 euroni inimese kohta aastas, ent kui arvestada sissetulekute erinevusi, siis on see lahknevus väiksem. |
Allkiri Sindi paisu vastu |
Võrgupaigas petitsioon.ee/ei-sindi-paisule ja kalastuskauplustes üle Eesti kogutakse 12. septembrini rahvaalgatusrühma Sindi Pais eestvõttel allkirju, et „tapjapaisu likvideerimiseks Sindis hakatakse poliitikutele survet avaldama”.
Peale mainitud algatusrühma koguvad allkirju ka Eesti harrastuskalastajate liit, Eesti loodushoiukeskus, sihtasutus Eesti Forell ja Lõuna-Eesti kalastajate klubi. |
Kaardid rattaretkeks Tallinnas ja Tartus |
| Eesti roheline liikumine on KIK-i toetusel valmis saanud jalgrattakaardid Tartu ja Tallinna kohta. Neid saab alla laadida võrgupaigast http://tartu.ee/data/Tartu_rattakaart_2012_KL-12-029.pdf ja https://dl.dropbox.com/u/80771001/Tallinn_rattateed_125T%202.pdf. |
|
| Mammutid EL 2012/8 |
|
Baltisakslased olid agarad mammutite uurijad |
| Mammutid, nende elukeskkond ja väljasuremise põhjused pälvisid 19. sajandi teadlaskonnas elavat huvi. |
Eesti võis olla Euroopa mammutite viimane hilisjääaja pelgupaik |
Oleme harjunud kuulma uudiseid mammutikorjuste ja -luude leidmise kohta kaugel Siberis või tema sugulasliikide väljakaevamistest Ameerika mandril. Meil Maarjamaal ei ole midagi sellist vastu panna, kuid samas ei saa siinseid üksikuid mammuti luu- ega hambaleidusid päris tühiasjaks pidada.
Küllap mõni lugeja üllatub, kuuldes Eestist leitud mammutijäänustest: seni on neid teada umbes kolmkümmend, enamjaolt purihambad ja võhatükid, ülejäänud skeletiosi on väga vähe. |
Mammutileiud tänapäeval |
Mammutite hambaid ja luid on Euraasiast ja Põhja-Ameerikast leitud üsna sageli, kuid tervelt säilinud mammuteid haruharva.
Enamasti sulavad terved mammutid igikeltsast välja jõgede kallastel või siis mereranniku ääres asuvatest astangutest. |
|
| Linnud EL 2012/8 |
|
Linnulend |
| Lindude lennuvõimet on peetud läbi aegade priiuse sümboliks. Öeldes „vaba kui lind” peetakse eelkõige silmas lindude vabadust jätta kaugele maha meid nii tugevalt enda külge siduv maapind, vilistada gravitatsioonile, olla iseenda peremees. |
|
| Poster EL 2012/8 |
|
Vääveltorik remmelgal |
| Fotograafial on minuga pistmist olnud imikueast saadik. Mõnegi varase mälestuse puhul pole ma enam kindel, kas see on mu enda mälupilt või hiljem ORWO-slaidi vahendusel mälukaadrite hulka sobitunud. |
|
| Taimekasutus EL 2012/8 |
|
Ergutus koolapuu seemnetest |
Ehkki meil Eestis koolapuid ei kasva, saame nende andide ergutavat mõju tunda mitmesuguste toidu- ja loodustoodete kaudu.
Pähkel kõlab veenvamalt. |
|
| Intervjuu EL 2012/8 |
|
Mees, kes võttis kasutusele „ESTONIA MATSALU” linnurõngad |
| Taivo Kastepõld on sündinud 2. septembril 1942 Tartumaal Saadjärve ääres Salu külas Kalevi talus. |
|
| EL küsib EL 2012/8 |
|
Kuidas edeneb tänavu poollooduslike koosluste taastamine? |
| Eestis on tuhandeid hektareid võsastunud või roostunud poollooduslikke kooslusi, mida ei ole enam võimalik kasutada traditsioonilisel viisil ehk karja- või heinamaana. Kui neid alasid ei kasutata ja nad kasvavad kinni, kaob ka neile omane liigirikkus. |
|
| Selgrootud EL 2012/8 |
|
Jõhvusside salaelu |
| Pika ja saleda, nn. usja kehaga loomaliike on maakeral palju. |
|
| Matkarada EL 2012/8 |
|
Mustoja maastikukaitseala militaarne minevik |
| Mustoja maastikukaitseala Põlvamaa kagunurgas peidab peale maastiku- ja looduskaitseväärtuste endas hulgaliselt põnevat pärandkultuuri. Mustoja piirkonda Värska ja Petseri vahel teati nõukogude ajal kui Värska polügooni ja esimese Eesti Vabariigi ajal kui Petseri laskevälja. |
|
| Maailma liivad EL 2012/8 |
|
Liivas peavad vastu vaid tugevaimad II |
| Eesti Looduse märtsinumbris ilmunud artiklis liivadest oli juttu liiva enim levinud koostisosadest. Olulisi koostisosi on aga veel hulganisti. |
|
| Raamatud EL 2012/8 |
|
Uusi raamatuid |
Aiakujundus. 400 ideed igasse aeda
Harald Braun. |
|
| In memoriam EL 2012/8 |
|
Ivar Puura |
| 23. aprill 1961 – 20. |
|
| Kroonika EL 2012/8 |
|
Bioloogiatundjad olid rahvusvahelisel olümpiaadil üliedukad |
| Eesti võistkond tõi 8.–15. juulil Singapurist rahvusvaheliselt bioloogiaolümpiaadilt kaks kuld- ja kaks hõbemedalit. |
Teletorn ja Raehoov võõrustasid ÜRO veekaitsenäitust |
Põhjamaade ministrite nõukogu tõi koostöös keskkonnaministeeriumiga Eestisse plakatinäituse, mis on valminud ÜRO korraldatud säästvat veekasutust propageeriva üleeuroopalise trükireklaamide võistluse „Drop by Drop” („Piiskhaaval”) tööde põhjal.
Kahekümne finalisti võistlustööd olid 21. juunist kuni 5. |
Aeg on hakata esitama keskkonnategusid |
Keskkonnaministeerium kutsub võistlusel „Aasta keskkonnategu 2012” osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on oma tegudega aidanud elukeskkonda paremaks muuta.
Osaleda võib kolmes kategoorias: aasta keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik viimase 12 kuu jooksul keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused ja kampaaniad, aasta keskkonnateokese auhinnale laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse edendamiseks korraldatud projektid ning aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte auhinnale ettevõtted neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnahoidliku toote või teenuse pakkumise, keskkonnahoidliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnakoostöö alal.
Kandideerimiseks tuleb vastata keskkonnaministeeriumi kodulehel (www.envir.ee/keskkonnategu) ankeedis esitatud küsimustele ning saata ankeet koos võistlustöö materjalidega keskkonnaministeeriumi e-posti aadressil keskkonnategu@envir.ee või tavapostiga aadressil Narva mnt. |
Möödus kümme aastat Toila saksa sõjaväekalmistu taastamisest |
| 17. juulil tähistati kümne aasta möödumist Toila saksa sõjaväekalmistu taastamisest. |
ERM-i suvepaviljon õpetas tundma eestlast |
| Tartus Küüni tänaval sai 12.–19. juulil ning Tallinnas Vabaduse väljakul 22.–28. |
Valminud on matkatee Oandult Iklani |
RMK avas 15. juulil kogu Eestit läbiva 370 kilomeetri pikkuse matkatee, mida on rajatud kümme aastat.
Selleks ühendati senised rajalõigud ja loodi ka uusi. |
Meenutades Karl Ernst von Baeri |
| 8.–10. juunil tähistati emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaare algatusel Karl Ernst von Baeri 220. |
KIK toetab tondilosside lammutamist ligi miljoni euroga |
Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) teatas 19. juunil, et KIK-i nõukogu toetas keskkonnaprogrammi tänavuse esimese taotlusvooru raames 16 tondilosside lammutamise projekti kokku 925 705 euroga.
Taotlusi rahuldati peaaegu igast Eesti maakonnast, Saare- ja Pärnumaal lammutatakse koguni kolm võimalikku keskkonnareostust põhjustavat ehitist. |
Hiiu Folk rakendas keskkonnahoidlikke lahendusi |
19.–22. juulil peeti Hiiumaal pärimusmuusikafestival Hiiu Folk. |
Tartu ajalooline vaksalihoone on lõpuks ometi korda saanud |
25. juuli ennelõunal avati Tartus restaureeritud vaksalihoone ootesaalid.
Reisijate kasutada on nüüd ühtekokku 344 ruutmeetrit ootesaale ja tualetid. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
