09/2003



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 09/2003
Prmid teevad siidrit

Klassikaline siider on lahja alkohoolne jook, mida valmistatakse puuviljamahla kritamisel prmidega. Et siidrivalik suureneb Eestiski ja vidab joojate soosingut, siis tasub rkida sellest joogist pisut lhemalt.

lesthendusi kritatud unamahla joovastava toime kohta on leitud juba nii egiptuse kui ka sumeri antiikkultuuridest. Arvatavasti on siidri nimetus sama iidse pritoluga kui jook ise. Tnapevase siidri vasteks peetakse heebreakeelset sna shekar vi kreekakeelset terminit sikera, mis mlemad thendavad tlkes alkohoolset jooki. Alles tunduvalt hiljem tulid inimkonna knepruuki ladinakeelne cicera, millest tuleneb ka prantsusprane cidre ning hispaaniakeelne sidra. Seevastu saksakeelsetes riikides eldakse siidri kohta sageli lihtsalt unavein (Apfelwein).

Janukustutaja ja maksevahend. Ajalooliselt on siidril olnud mrksa rohkem kasutusalasid kui pelgalt janu kustutada. Ta on olnud koguni maksevahend. Juba Vana-Rooma leegionridele maksti osa palka siidris. See oli igati kasulik, sest suvalise vee joomisega kaasnes ammustel aegadel sageli haigestumisrisk. Siidris leiduvad happed ja alkohol takistasid aga tvestavate mikroobide arengut. Inglismaal oli veel paar sajandit tagasi kombeks maksta talusulastele osa palka siidris, kusjuures kuumal suveajal ja phade puhul kahekordistati eraldatava mrjukese kogust. Tavaline kogus oli ligikaudu poolteist liitrit pevas, phade puhul vis usin sulane arvestada aga isegi kolme liitriga.

Inglismaal kasutati siidrit ka rituaalsetes kombetalitustes, niteks ristimisvee aseainena. Tsi, jumalasulastele selline uuendatud ristimisvesi eriti ei meeldinud. Mainimata ei saa jtta veel siidri ravitoimet. Parkainerikas siider sobis hsti khuhdasid leevendama, siidris sisalduv alkohol aitas puhastada haavu.


Kige populaarsem Inglismaal. Euroopas hoolitsesid siidri populariseerimise eest eelkige Rooma leegionrid, kes oma vallutusretkedel viisid nii tooraine kui ka unamahla kritamise menetluse kigepealt Inglismaale. Siidri vidukik seal oli igati loogiline, sest viinamarjakasvatuseks Inglismaa kliima ei sobinud, kll aga klbas hsti unapuudele. Inglismaalt levis selle joogi pruulimine ka Phja-Prantsusmaale.

Esmased siidrivalmistajad pidid leppima hapude ja mrkjate metsuntega, sest tnapevaseid kultuursorte veel ei olnud. Nd kasutatakse unasiidri tarvis selleks aretatud nn. siidriunasorte. Tavainimest siidriunad ei ahvatle, sest nad on vikesed, kvad, hapud ja erilise mrkjaskirbe maitsega.


Kuidas ndisajal siidrit tehakse. Toormaterjal, peamiselt unad purustatakse preetaoliseks seguks, mis jetakse umbes pevaks sooja. Seejrel pressitakse preest mahl, mida mitu korda filtreeritakse. Et saada tarbijale meelepraseid maitsevarjundeid, segatakse tstuslikul tootmisel eri unasortide mahlu. Siidri toorainele (unamahlale) esitatakse kindlaid nudmisi suhkrusisalduse, parkainerohkuse, kiudaineklluse ning orgaaniliste hapete hulga suhtes, sest nendest oleneb oluliselt joogi maitse. Suhkrusisaldus mrab siidri kanguse, sest prmid kritavad suhkru alkoholiks. Krimisel eralduv ssihappegaas lahustub osaliselt joogis.

Klassikaline siider laagerdub prast krimist tammevaatides, tstusliku suurtootmise ajastul on hakatud eelistama terastanke. Naturaalne siider on pastriseerimata jook, millesse ei lisata vett, suhkrut, maitseaineid ega alkoholi. Et siidriuntes on suhkruid sna vhe, siis ei ole jook ka krimisprotsessi lpul kuigi kange: naturaalsete siidrite alkoholisisaldus knib maksimaalselt 89 kraadini. Sellise mrjukese destilleerimisel ning jrgneval laagerdamisel valmib aga hoopis kangem joogipoolis unabrndi ehk meilgi rohkem tuntust kogunud nimega calvados. Et tugevalt hapu naturaalne kuiv siider on paljude inimeste maitsmismeelele siiski vastuvetamatu, siis lisatakse juba valmivale joogile mahlakontsentraati, siirupit, lhna- ja maitseaineid. Parema silimise huvides jook kas pastriseeritakse vi filtreeritakse ja gaseeritakse ssihappegaasiga.

Lviosa siidreid ongi tehtud untest ja neid eelistavad klassikaliste siidrite austajad. Kllaltki tuntud ja magusasprade ringkonnas hinnatud on ka pirnisiidrid. Peale kahe eelnimetatu valmistatakse veel sstra-, greibi-, sidruni-, virsiku- maasika-, jhvika- ning isegi leedripuumarja siidrit.

Kui kellelgi tekib huvi ise siidrit teha, siis selleks jagab petusi Toivo Niiberg oma raamatus Kodulu, kali ja siider 1998.


Siidrijooja saab energiat suhkrust ja alkoholist. Siidri kui joogi energiarikkuse mravad kaks tegurit: suhkur ja alkohol. Vttes aluseks suhkrusisalduse, vib vita, et kige rohkem annavad kaloreid suhkrurikkad magusad siidrid. Suhkrusisalduselt viks siidrid tinglikult jaotada kolme rhma: kuivad, mille suhkrusisaldus algab 15 grammist liitris, poolmagusad suhkrusisaldusega alates 25 g/l ja magusad, milles on suhkrut 60 g/l vi rohkem. Jaotusi on teisigi, kuid nende phiolemus jb sisuliselt samaks.

Alkoholiga siidritel on pudelisildile vi purgimarkeeringule kantud alati alkoholisisaldust nitav protsent. Kuivades siidrites on alkoholisisaldus suurem ning nende energiarikkus tulenebki philiselt alkoholist. Enamiku meil mdavate siidrite alkoholisisaldus jb vahemikku 4,54,7%, mnevrra kangema kraadiga jookides on alkoholi 67,5%. Kige rohkem energiat annavad magusad ja suurema alkoholisisaldusega siidrid, kuid sellist kombinatsiooni tuleb ette sna harva.


Alkoholivabad siidrid. Poest vib leida ka alkoholita siidreid. Need on magusad una- vi pirnimaitselised gaseeritud karastusjoogid, mis sobivad lastele. Koostisosade loetelust leiame viited gaseeritud veele, una- vi pirnikontsentraadile, suhkrule, sidrunhappele, aroomiainetele ja konservantidele. Et paljud alkoholivabad siidrid sisaldavad naturaalseid una- ja pirnilisandeid, on nad limonaadidest mnevrra kallimad. Sada grammi sellist keelekastet annab joojale peamiselt suhkrute arvelt ligikaudu poolsada kilokalorit. Et knealustes jookides on suhkrut kllaga, alkoholi aga ldsegi mitte, siis tagatakse nende silimine lausa mitme konservandiga.


Urmas Kokassaar (1963) on Tartu likooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi lektor. Biokeemikuna avaldanud palju artikleid toidu ja toitumise teemal.



Urmas Kokassaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet