|
 |
Eesti Loodus 09/2003 | SISUKORD
| TÖÖJUHEND EL 09/2003 |
|
Kirev ja mitmenäoline vahtra perekond |
| Lõviosa kuni paarisajast vahtra perekonna liigist on looduslikult levinud Ida-Aasias (eriti Hiinas ja Jaapanis) ning Põhja-Ameerikas, kuid paljud ka Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Eestisse on eri aegadel sisse toodud ja püütud siinse kliimaga harjutada kuni kolmekümmet vahtraliiki. |
|
| artiklid EL 09/2003 |
|
Pärmid teevad siidrit |
| Klassikaline siider on lahja alkohoolne jook, mida valmistatakse puuviljamahla kääritamisel pärmidega. Et siidrivalik suureneb Eestiski ja võidab joojate soosingut, siis tasub rääkida sellest joogist pisut lähemalt. |
Euroliidus patareisid prügikasti ei panda |
| Ohtlike jäätmete mõiste on teatud mõttes tinglik, sest juba keskajast on teada tarkus, et “kõik ained on mürgid”, mõju erinevused tulenevad vaid kogustest. Teadupärast võib ka tavalise keedusoolaga inimese tappa, ometi hoiame seda ikka köögis käeulatuses. |
|
| intervjuu EL 09/2003 |
|
Taimede ja kahjurite võidujooksus seis viigiline |
| Erkki Truve on sündinud 1965. aastal Tallinnas. |
|
| essee EL 09/2003 |
|
Laudtee võlu ja võim |
| Laudtee kaob uttu. See minejat ei heiduta, sest ta teab, et tee jätkub ka udus ja teisel pool udu, eksimist pole karta. |
|
| immunoloogia EL 09/2003 |
|
Immuunsüsteem aitab nakkusest jagu saada |
| Hulkraksed olendid võitlevad neid ründavate patogeenidega keeruka immuunsüsteemi vahendusel. Immuunsuse uurimisel on viimastel aastakümnetel suuri edusamme tehtud, mistõttu varasemast eestikeelsest kirjandusest pole praegusajal enam kuigi palju abi. |
Immuunsüsteemi evolutsioon loomariigis kestab lõputult |
Kõikidel hulkraksetel on arenenud neile sobivad kaitsesüsteemid, et ennast viiruste, bakterite, seente ja parasiitide eest kaitsta. Mida kõrgemalt arenenud on loom, seda keerukamaks on kujunenud ka tema immuunsüsteem.
Hulkraksuse tekkega arenesid loomadel välja kattekoed, rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. |
Lehmarõugetest AIDS-i vaktsiinini |
| Vaktsiinidest ja vaktsineerimisest kuuleme juba varases lapsepõlves. Nüüdistervishoius endastmõistetavana tunduval kaitsepookimisel on pikk ajalugu ning kiirelt arenev tänapäev. |
Pool sajandit autoimmuunsuse jälil |
| Vaktsiinide kasutuselevõtt on paarisaja aasta jooksul vältinud sadade miljonite nakkushaigusjuhtude teket ja säästnud miljoneid inimelusid. Tavapärased teadmised immunoloogiast lõpevadki enamasti vaktsiinidega. |
Autoimmuunhaigused: omad muutuvad võõrasteks |
| Immuunsüsteemi tähtsaim eesmärk on kaitsta organismi välismaailma patogeenide, viiruste, bakterite ja parasiitide eest. Peale selle on immuunsüsteemil oluline osa võimalike kasvajate mahasurumisel. |
Indiaanlaste püha taim tugevdab immuunsüsteemi |
| Kui ðveitsi farmatseudil Alfred Vogelil läks Lõuna Dakotas siuu-indiaanlaste seas elades lõpuks korda sõlmida sõprusliit vana hõimupealiku Musta Kotkaga, tutvustas ravitsejakuulsusega indiaanlane rännumehele oma hõimu püha taime. Vaevalt oskas kumbki meestest toona ette näha, et purpur-siilkübarast saab üks maailma tähelepanuväärsemaid immuunsüsteemi tugevdava toimega ravimtaimi. |
|
| summary EL 09/2003 |
|
|
Immune system helps to fight infections
Tanel Tenson introduces the complicated molecular-biological background of immunity of multicellular organisms. Multicellular organisms fight against infections with the help of a complex immune system. |
|
| reisikiri EL 09/2003 |
|
Karst loob Balkanile kaunid vormid |
| Aadria mere rannikul asuv Horvaatia on üks Euroopa väiksemaid riike: pindalalt vaid veidi suurem kui Eesti. Ent pelgalt pilk kaardile on petlik. |
|
| EL küsib EL 09/2003 |
|
Kas 150-aastasel LUSil on veel kohta Eesti looduseuurimise süsteemis? |
| Kindlasti on seda küsinud endalt paljud LUSi liikmed, kui nad üldkoosoleku pooltühjas saalis nukralt vanu aegu meenutavad, mil Vanemuise ring või zooloogia auditoorium olid seltsi rahvast tulvil. Kas siis tõesti on aeg ümber? |
Mis on uudist kaheaastasel MTÜ-l Loodusajakiri? |
| Kui kahe aasta tagusel suvel asutati mittetulundusühing Loodusajakiri, siis polnud ju õieti teada, kuidas loodust, teadust ja keskkonda kajastavaid väljaandeid Eestis tulemuslikumalt kirjastada. Polnud ju teada sedagi, kas ülemineku-Eesti sellelaadseid trükiseid tegelikult vajabki. |
|
| euroharuldus EL 09/2003 |
|
Kolm haruldast sammalt loodusmetsast |
| Milleks hoida ülekasvanud puude ja maas vedelevate kõdutüvedega metsa? Peamine põhjus: palju liike saab elada ainult sellises keskkonnas. |
|
| toimetaja veerg EL 09/2003 |
|
Immunoloogia pole eestikeelne hiina keel |
| Mis on ühist seksil, Setomaal ja immunoloogial? Pealtnäha ju suurt midagi. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
