10/2003



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 10/2003
Kambriumi kaudu kuulus Kunda

Vanaaegkonna vanima ladestu Kambriumi uurimisajalugu Eestis on tihedalt seotud Kundaga. See seos ei peegeldu ainult teadmises, et ks Kunda tsemendi toore savi on tekkinud Kambriumi ajastul. Kundal on tnavu mitu mmargust thtpeva: 1873 algas pidev tsemenditootmine, 1893 lasti kiku hdroelektrijaam Kunda jel, 1938 sai linnaigused, 1993 algas uue sadama ehitamine jne. Seega on phjust peatuda olulisematel sidemetel.

Kunda thelend Eesti Kambriumi-prandi uurimisel algas lemdunud sajandi teisel poolel, kui Friedrich Schmidt (18321908) tutvustas 1872. a. Rootsi geoloogile J. Gustaf Linnarssonile Kunda jeoru paljandeid. Linnarsson mrkas Kunda jeorus avanevate savi- ja liivakivide suurt sarnasust Rootsi Alam-Kambriumi eofton- ja fukoiidliivakividega [1]. Alates sellest reisist kinnistus termin eoftonliivakivi sinisavi kompleksi lemise osa ja fukoiidliivakivi savidel lasuva kivististeta liivakivi nimetusena [3, 5, 8].

Kunda jeoru paljandid plvisid geoloogide huvi taas 19. sajandi lpul. 1897. a. peeti Peterburis VII rahvusvaheline geoloogiakongress, mille raames korraldatud ekskursioonidest lbis ks Friedrich Schmidti juhendusel ka Eestit, haarates he vaatluspunktina Kunda jeoru paljandid. Selleks ajaks oli sealt eoftonliivakivist leitud Kambriumi peamise kivistise trilobiidi fragmente [5]. Peale selle piirkonna alusphja geoloogilise iseloomustuse sisaldas trkitud ekskursioonijuht [6] jeoru ristlbilike koos paljandi stratigraafilise liigestusega, aga samuti pikiprofiili, alates klindieelsest tasandikust le pankkalda kuni muistses Kunda jrves settinud jrvelubja (Schmidti jrgi mergel) leiukohani.

Armin pik toob Kunda nime maailmakaardile. Uus etapp Eesti Kambriumi-uurimises algas mdunud sajandi 20. aastatel, kui Kundast prit maailmamainega geoloog Armin pik (18981983) huvitus Tartu likoolis geoloogiat ppides (19221926) Eesti Kambriumist ja Ordoviitsiumist. Eriti aktiivselt tegeles ta Kambriumi stratigraafia ja paleontoloogiaga aastail 19261933. Nende tde kigus valmis Armin pikul Eesti Kambriumi stratigraafiline skeem, milles Alam-Kambriumi stratigraafilised ksused olid geograafilisest printsiibist lhtudes nimetatud nende tplbiligete ehk stratotpide jrgi. Need stratigraafilised ksused, mida tol ajal nimetati kihtideks, olid (vanimast noorimani): Lontova, Lkati, Kakumgi ja Tiskre [8]. Seesama skeem, mningate nomenklatuuri ja mahu tpsustustega (nt. tollased Kakume kihid kuuluvad nd he osana Tiskre kihistusse), on kasutusel praeguseni [4]. Nimetus Lontova (praegu Kunda linnaosa) kibib nii kihistu kui ka lademe kohta. Trilobiidieelse Alam-Kambriumi noorema lademe thistusena kasutatakse Lontova nimetust suurel alal Ida-Euroopa kraatonil [2].

Peale Lontova nimetuse juurutamise stratigraafias ristis pik oma snnikoha nime jrgi ka Kunda (vanast) savikarjrist leitud kivistisi. Nii sai Kunda leiukoha alusel oma nime ks vanimaid teadaolevaid tigusid maailmas Aldanella kunda (pik). Esialgu mras Armin pik selle leiu, kll mninga khklusega, perekonda Pleurotomaria. Teine savikarjrist leitud kivistis, mille perekonna- ega liiginimetus ei ole muutunud, on Platysolenites lontova pik [7].

Jrgmine Kambriumi stratigraafiat mjutanud ajalik sai alguse 1950. aastate lpus, kui Eestis ja naaberaladel lks lahti plaaniprane geoloogiline kaardistamine mtkavas 1:200 000. Selle kigus rajati hulgaliselt puurauke, sealhulgas ka neid, mis lbisid kogu Kambriumi ladestu. 1966. a. rajati puurauk Kunda savikarjris, et saada puursdamiku kaudu tiendust kihistu stratotbile ties ulatuses ja analsimaterjali [3]. Stratotbi puursdamikku ja nidismaterjali silitatakse TT geoloogia instituudi fondides.

Puursdamike kirjeldamisel saadud andmed muutsid kllalt pikka aega psinud seisukohti Kambriumi setendite liigestamise ja levikupildi kohta. Peale puursdamike andmestiku soodustas 20. sajandi teisel poolel Kambriumi uurimist laialdane koost rahvusvaheliste geoloogilise korrelatsiooni projektide raames. Eesti geoloogid mratlesid Kambriumi alumist piiri ja Kambriumi-Ordoviitsiumi piiri ning liigestasid Kambriumi ladestikke.

1960.1990. a. uurimistde andmed ldistati 1997. a. ilmunud mahukas koguteoses Eesti geoloogia ja maavarad [4], kus on kirjas kahe sajandi jooksul Eestis kogutud geoloogiline informatsioon.

Lhtudes Eestis kasutusel olevast Kambriumi stratigraafilisest liigestusest, vib vita, et Kundas ja lhikonnas on vimalik nha nelja Kambriumi stratigraafilise ksuse lbiliget. Need on (vanimast noorimani): Lontova, Lkati, Tiskre ja Kallavere. Neist kolm esimest on kogu mahus Vara-Kambriumi ealised ning Kallavere kihistu, mida Armin pik pidas Ordoviitsiumi ladestikuks, haarab KambriumiOrdoviitsiumi piirikihte.


Lontova kihistu, mille paksus tplbilikes on 74,3 m [3], haarab savilasundi, nn. sinisavi alumise osa. Kundas, nagu ldse Kirde-Eestis, puuduvad Lontova kihistu nooremad kihid, niteks Tammneeme kihistik, mis ilmub alusphja lbilikes alles Loksa joonest lne pool.

Lontova kihistu tplbilige, mis koosnes Kunda savikarjri seina lbilikest [7] ja 1966. a. puuritud puursdamikust, on paljandi osas hvinud. Prast savivarude ammendumist 1974. a. rajati Kunda karjri prgila ja sinna puidu ladestusplats, mattes ka karjri lunaseina lbilike. Eesti rglooduse raamatu Lne-Virumaa I kites on soovitus kanda see lbilige stratotpse loodusmlestisena kaitset vajavate objektide nimekirja.

Kundas saab Lontova kihistuga tutvuda Mererses karjris, kus praegu kaevandatakse savi. Samuti paljandub Lontova kihistu lemine osa ja sellel lasuv Lkati kihistu Kunda jeoru parema kalda paljandis paarsada meetrit hdroelektrijaama paisust allavoolu. ldjoontes peaks lbilige vastama paljandile, mida Friedrich Schmidt nitas Gustaf Linnarssonile ja teistele ppekigust osavtnuile. Seda lbiliget on pakutud Lontova kihistu neostratotbiks. Otsustades 2002. a. tehtud geoloogiliste uuringute phjal, rahuldab see neostratotbi nudeid ja on kllalt sarnane hvinud stratotbiga Kunda savikarjris. Enne kui kasutada lbiliget neostratotbina, tuleb teha sna mahukaid kaevetid ning stratigraafilised piirid ebatpsuste vltimiseks markeerida.


Lkati kihistu, mille paksus Kunda piirkonnas on 1213,5 m, oli vanas savikarjris hsti piiritletud konglomeraadikihiga alt ning levalt [3]. Kihistu ehitust ja selle kivimilist koostist vib ndisajal jlgida jeoru paljandis, mis on soovitatud valida Lontova kihistu neostratotbiks. Selles paljandis on Lontova ja Lkati kihistu kontakt thistatud hukese veeristest koosneva kihiga, samuti on piir selge vrvuste muutumise jrgi. Kahjuks on Lkati kihistu lemine piir siin leminekulise iseloomuga: puudub Mickwitzia-konglomeraat, mis vana savikarjri lbilikes oli hsti nhtav. Kihistule on iseloomulik, et savikivimite arvel kasvab tugevasti tsementeerunud pisiteraliste liivakivi vahekihtide osathtsus. Liivakivikihtide alumised pinnad on tihti kaetud organismide elutegevuse jlgedega, mis viitavad rikkalikule elustikule settimisaegses meres.


Tiskre kihistu paksus, olenevalt lbilike asukohast, kigub mnest meetrist Kunda jeorus kuni 12 meetrini Kronkskalda pangal. Kihistu koosneb valdavalt heledatest nrgalt tsementeerunud pisiteralistest liivakividest ksikute hukeste rohekashalli savi vahekihtidega. Kihistu alumine piir jeoru paljandis on mratav phjavee ilmumise tasemega vastu lamavaid Lkati kihistu savikivimeid. lemine piir asub settelngas ja on lbilikes terav nii kivimiliselt kui ka paleontoloogiliselt.

Kontakti lasuvate Kallavere kihistu liivakividega on vimalik nha Toolse je paljandis SeljaKunda sillast umbes sada meetrit privoolu. Siinses lbilikes lasub Tiskre pisiteralistel liivakividel ksijalgsete poolmeid ja nende fragmente sisaldav nn. ooboluskonglomeraat, mis lalpool muutub kivististe sisalduse vhenedes oobolusliivakiviks. Paleontoloogiliste mrangute alusel kuulub ligi kolmandik Kallavere kihistu alumisest osast selles paljandis lem-Kambriumisse. Nii nagu Toolse paljandis asub ka paljudes teistes Eesti lbiligetes Kambriumi ja Ordoviitsiumi vaheline piir kivimiliselt htlases fosforiidilasundis ja on mratav ksnes kivististe, Eestis philiselt konodontide jrgi.


1.

Linnarsson, J. Gustaf O. 1873. ber eine Reise nach Bhmen und den russischen Ostseeprovinzen im Sommer 1872. Zeitschr. Deutsch. Geol. Ges. 25: 675698.
2.

Mens, Kaisa et al. 1990. The Cambrian System on the East European Platform Correlation Chart and Explanatory Notes IUGS. Pub. No 25: 173.
3.

Meнс, Kaйсa; Пиррус, Энн 1977. Стратотипические разрезы кэмбрия Эстонии. Валгус, Taллин.
4.

Raukas, Anto; Teedume, Aada (eds.) 1997. Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn: 1436.
5.

Schmidt, Friedrich 1881. Revision der ostbaltischen silurischen Trilobiten nebst geognostischer bersicht des ostbaltischen Silurgebiets. Abt. I Mein. Acad. Sci. St. Petersb. Ser. VII t. XXX, No 1: 1238.
6.

Schmidt, Friedrich 1897. Excursion durch Estland. Guide des Excursions du VII Congrs Gologique International. St. Ptersbourg.
7.

pik, Armin 1926. ber den estlndischen Blauen Ton. Loodusuurijate Seltsi Aruanded XXXIII: 3947.
8.

pik, Armin 1933. ber Scolithus aus Estland. Tartu likool. Geoloogia Instituudi toimetised 29: 112.


Kaisa Mens (1928) on geoloog, ttab TT geoloogia instituudis.



Kaisa Mens
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet