| artiklid EL 10/2003 |
 |
Kanepi ajalugu ja tänapäev |
| Kanep on üks iidsemaid kultuurtaimi, keda on sajandeid kasvatatud vastupidava kiu ja õlirikaste seemnete saamiseks. Paraku sisaldavad kanepi vormid kas suuremal või vähemal määral narkootilisi aineid, mistõttu taime kasvatamist piiratakse seadustega. |
Kanepiseemnetest tehti vanasti jurssi, piima ja putru |
Veel mõned inimpõlved tagasi oli kanepikasvatus Eesti taludes üsna tavaline: kanepist saadi kiudu, millest valmistati köit; seemned jõudsid aga toidulauale.
Kanepiseemneid võib õigustatult pidada väga toitvateks. Alustame sellest, mis tagab nende energiarikkuse – õlirohkusest: seemned sisaldavad kuni 35% õli. |
Vanad kondid ei kolleta asjatult |
| Paljud on avaldanud arvamust, et vanad luukollektsioonid koguvad muuseumides ja teadusasutustes asjatult tolmu. Tihti see ongi nii, kui nendega midagi ei tehta. |
Kambriumi kaudu kuulus Kunda |
| Vanaaegkonna vanima ladestu Kambriumi uurimisajalugu Eestis on tihedalt seotud Kundaga. See seos ei peegeldu ainult teadmises, et üks Kunda tsemendi toore – savi – on tekkinud Kambriumi ajastul. |
Looduseuurijate selts saja viiekümnene |
| Kui kümme baltisaksa teadlast – geoloog Alexander Gustav v. Schrenk, botaanik Alexander v. |
Suurim liigitihedus Eestis kahesaja-aastane |
| Tartu ülikooli botaanikaaed tähistab sel sügisel asutamise 200. aastapäeva. |
Natura-alal on soodne elada |
| Juba mitu aastat valitakse Eestis Natura 2000 alasid. See on kütnud pingeid ja kirgi, hirmutanud ära mõned maaomanikud, kellest üksikud on tormanud oma metsa raiuma kartuses, et sellest võib saada Natura-ala, kus ta ise enam tegutseda ei või. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
