|
 |
Eesti Loodus 10/2003 | SISUKORD
| in memoriam EL 10/2003 |
|
Murueide mälestuseks |
Pilvi Üllaste
18. september 1917– 6. |
Oskar Raudmets – raudne mees |
| 6. juuni 1914–11. |
|
| reisikiri EL 10/2003 |
|
Küünemust udus ehk peidus eestimaise troopika eest |
| Selles, et Fäärid on turismimaana eestlastel veel üles leidmata, pole midagi hämmastavat: kulge sinna mere taha, kuidas tahad, minek ja olek on ikka hirmkallis. Hoopis üllatavam oli Eesti juulipalavusest fäärilikku jahedusse pagedes tõdeda, et imekauni ja omalaadse loodusega maalapikesed on märksa rikkama Lääne-Euroopagi rändurihordidele niisama hästi kui tundmatud ja vähe sellest – ka saared ise ei tundu tõsisemaks tulijate “dessandiks” sugugi valmis olevat. |
|
| intervjuu EL 10/2003 |
|
Taimed on kogu aeg liikvel |
| Marek Sammul on sündinud 1973. aastal Jõgeval. |
|
| kaitseala EL 10/2003 |
|
Jalase maastikukaitseala |
Jalase maastikukaitseala on eriline selle poolest, et ta keskendub asustusele: kaitseala hõlmab iidse Jalase küla koos selle loomulike tagamaadega.
Muistse Harjumaa aladel, praeguse Raplamaa südames asub Jalase küla, mille asustuslugu ulatub vähemalt kahe aastatuhande taha. Jalase külamaastikku ümbritsevad soo-, loo- ja metsakooslused, mis kokku moodustavadki Jalase maastikukaitseala.
|
|
| EL KÜSIB EL 10/2003 |
|
Mida arvata Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) mõjust keskkonnale? |
| 1995. aastal asutatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kritiseeritakse eelkõige tema suletuse ja arengumaadest liikmesriikide ebavõrdse kohtlemise pärast. |
Kas eesti maalammas on ikka olemas? |
| Juba 1930. aastate lõpul konstateerisid lambaspetsialistid: puhtatõulisi maalambaid leidub meil väga vähe, enamasti on tegemist ristandlammastega. |
|
| toimetaja veerg EL 10/2003 |
|
Kanepil on palju ahvatlusi |
| Kanep, keda narkopolitsei tänapäeval kasvuhoonetest, pööningutelt või saradest otsib ja leitud taimed enne hävitamist üle loeb, kasvas veel minu lapsepõlve aegu vabalt talumaadel. Tema kiust valmistati igapäeva tarbeks nööri ja köit. |
|
| PANIN TÄHELE EL 10/2003 |
|
Mähustes kasvab mägi-lipphernes |
| Seitse aastakümmet tagasi, 22. juunil 1933 leidis kooliõpetaja Joosep Eplik Harjumaalt Kolga-Mähuste järve äärselt järsult liivaselt mäeveerult kuuskede all kasvava taime, kelle määras lippherneks. |
Moonipoisi autor on Anton Starkopf |
Ajakirja Eesti Loodus selle aasta mainumbris ilmus Tiiu Saaristi sõnum “Moonikuprad hauamonumendil”, milles ta kirjutab Ambla surnuaias olevast hauasambast “Poiss moonidega” kui tõenäoliselt Amandus Adamsoni loometööst.
Mulle teada olevatel andmetel on kirjeldatud hauasamba valmistanud Anton Starkopf 1923. aastal. |
|
| euroopa haruldus eestis EL 10/2003 |
|
Kaks sarnast ja samas erisugust: konnakotkad |
| Eestis elab kaht liiki konnakotkaid. Kui väike-konnakotkast võib märgata lendamas üsna sageli, siis suur-konnakotkast õnnestub isegi linnu-uurijatel näha üliharva. |
|
| essee EL 10/2003 |
|
Valge vares mustas ilmas |
| Vares kükitas puuladvas ja ma jäin silmitsema tema tumedat kuju, mis joonistus kontrastselt vastu udust tiinet rannikutaevast. Must siluett valgel taustal, ei midagi muud. |
|
| artiklid EL 10/2003 |
|
Kanepi ajalugu ja tänapäev |
| Kanep on üks iidsemaid kultuurtaimi, keda on sajandeid kasvatatud vastupidava kiu ja õlirikaste seemnete saamiseks. Paraku sisaldavad kanepi vormid kas suuremal või vähemal määral narkootilisi aineid, mistõttu taime kasvatamist piiratakse seadustega. |
Kanepiseemnetest tehti vanasti jurssi, piima ja putru |
Veel mõned inimpõlved tagasi oli kanepikasvatus Eesti taludes üsna tavaline: kanepist saadi kiudu, millest valmistati köit; seemned jõudsid aga toidulauale.
Kanepiseemneid võib õigustatult pidada väga toitvateks. Alustame sellest, mis tagab nende energiarikkuse – õlirohkusest: seemned sisaldavad kuni 35% õli. |
Vanad kondid ei kolleta asjatult |
| Paljud on avaldanud arvamust, et vanad luukollektsioonid koguvad muuseumides ja teadusasutustes asjatult tolmu. Tihti see ongi nii, kui nendega midagi ei tehta. |
Kambriumi kaudu kuulus Kunda |
| Vanaaegkonna vanima ladestu Kambriumi uurimisajalugu Eestis on tihedalt seotud Kundaga. See seos ei peegeldu ainult teadmises, et üks Kunda tsemendi toore – savi – on tekkinud Kambriumi ajastul. |
Looduseuurijate selts saja viiekümnene |
| Kui kümme baltisaksa teadlast – geoloog Alexander Gustav v. Schrenk, botaanik Alexander v. |
Suurim liigitihedus Eestis kahesaja-aastane |
| Tartu ülikooli botaanikaaed tähistab sel sügisel asutamise 200. aastapäeva. |
Natura-alal on soodne elada |
| Juba mitu aastat valitakse Eestis Natura 2000 alasid. See on kütnud pingeid ja kirgi, hirmutanud ära mõned maaomanikud, kellest üksikud on tormanud oma metsa raiuma kartuses, et sellest võib saada Natura-ala, kus ta ise enam tegutseda ei või. |
|
| summary EL 10/2003 |
|
|
The history and present-day of hemp
Ülle Sillasoo and Toomas Kukk write about one of the most ancient cultural plant – the hemp (Cannabis). For centuries it has been cultivated for the production of resistant fiber and seeds rich in oil. |
|
| TÖÖJUHEND EL 10/2003 |
|
Taksidermia – viis jäädvustada loodust |
Nimetus taksidermia tuleneb ladina keelest ning tähendab naha väärtustamist ehk vääristamist. Eestikeelne vaste – topise tegemine – praegusajal enam kuigi hästi ei sobi: sõnaga “toppima” pole nüüdsel taksidermial enam mingit pistmist.
Tänapäeva taksidermist kasutab enamasti eriliselt selleks välja töötatud materjale ja tema töö hõlmab peale klassikalise topisevalmistamise ka näiteks tehiskeskkondade loomist, mulaažide tegemist kaladest, reptiilidest jne. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
