Pilvi Üllaste
18. september 1917– 6. juuni 2003

Suve hakul lõppes meie ema rikka ja õnneliku elu siinne järk. Kelle kohta võib öelda “rikas ja õnnelik”? Et mure ja vaev kellestki mööda lähevad, seda juhtub vaid muinasjutus. Inimese teeb rikkaks ja õnnelikuks tema uuriv, andeküllane ja helde loomus. Ema suhtus loodusesse ülima tähelepanu ja aukartusega. Ta eluhoiak oli filosoofilis-religioosne, ent samas teaduslikke põhjendusi otsiv. Sellest lähtub ka tema looming: rikkalik maastikumaalide varamu, kandlelood ja laulud, samuti kirjatükid, milles peitus alati uuriv ja õpetlik iva.

Olles ise alles lapseohtu, töötas Pilvi Üllaste ringhäälingus lastesaadete muusikajuhina. Olen lugenud ta toonaste laululaste kirju, mis saabusid maailma eri paigust “Kallile Murueidele”, saatjaiks “Murueide tütred”. Samal eluperioodil mängis ta kannelt maausuliste ühenduses Taara Hiis, Estonia teatris lavastati tema muusikaetendus “Lamburneid”. Enne abiellumist põlise põllumehega, kes viis kaasa Tallinnast maale elama, jõudis ta valmis lasteraamatu “Leheritsikas otsib tööd”.

Linnatüdruku jaoks kontimurdva maatöö ning laste sünnitamise ja kasvatamise kõrvalt jõudis ema trükki saata mitu lastelaulude kogumikku. 1978. aastal andis kirjastus Valgus välja Pilvi Üllaste taimefüsioloogiasse süüviva lasteraamatu “Avatud pähklipuu”: kuigi ülesehituselt muinasjutt, võiks see olla tõhus tugi kooli botaanikatundidele. 1988. aastal ilmus raamat “Lugu kahest vereliblest”, mis tutvustab inimkeha talitlust. Liigirohke ja põnev iluaed meie maja ümber on rajatud koos isaga samal ajajärgul.

Pilvi Üllaste viimane mahukam teos oli 1997. aastal Kultuurkapitali abiga välja antud “Matsi raamat” – tema vanaisa Mats Tõnissoni elulugu. Mats Tõnissoni Tähtraamatud olid 19.–20. sajandi vahetuse paiku hinnatud peaaegu kõigis eesti kodudes, neid kutsuti Meie Matsi kalendriteks. Ema arvates tuli tema elu juhtinud vaimsus just vanaisa Matsilt.

Aga mina arvan, et see sugenes sisaski õrritavast hüüust, mis, kandudes valgetel öödel läbi lõhnava lehestiku ja üle viljakandvate väljade, ärgitab eestlaste loodusearmastust, loomingujanu ja kunstimaitset.